Eesti iseseisvumine

By k2triin.kondel

  • Romanovite dünastia kukutamine

    1. märtsil 1917 loobus Mihhail II troonist. Isevalitsus ja Romanovite dünastia oli kukutatud.

  • Maavalituse moodustamine

    Maanõukogu moodustas Eestimaa valitsemiseks ja reformide elluviijaks Maavalitsuse.

  • I maailmasõja algus

    Vastaspooled:
    Saksamaa, Austria, Ungari- keskriigid
    Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa- andaat
    Ajend:
    Atentaat
  • Period: to

    Maailmasõjast vabadussõjani

  • Asutati Tallinna Eesti Liit

    Asutati Tallinna Eesti Liit ehk Eesti seltside ülemaaline ühendus.

  • Ajutine Valitsus; mujal ka EV; sakslased Tartusse

    Tallinnas, Viljandis ja Paides kuulutati välja Eesti Vabariik; moodustati Ajutine Valitsus, selle juhiks sai Konstantin Päts; Saksa sõjavägi jõudis Tartusse

  • Kogu Eesti okupeeritud

    Saksa sõjavägi jõudis Narva, seega oli kogu Eesti okupeeritud.

  • Esimest korda avalikult nõutakse Eesti autonoomiat

    Noorte radikaalide üks juhtidest advokaat Jüri Vilms nõuab esimest korda avalikult, et Eestile antakse Venemaa koosseisus rahvuslik autonoomia

  • Eesti rahvusväeosad saadeti laiali

  • Saksa sõjavägi Tallinnasse

    Vene laevastik lahkus Tallinnast, sinna jõudis Saksa sõjavägi.

  • Petrogradis Ajutine Valitsus

    1. märtsil moodustati Petrogradis Ajutine Valitsus, mille esimeheks sai vürst Georgi Lvov. Ülemjuhatuse peakorteris viibiv Venemaa keiser Nikolai II andis vägedele korralduse alustada sõjakäiku Petrogradi vastu. See ebaõnnestus. Nikolai II loobus samal päeval Pihkvas troonist oma noorema venna Mihhail Aleksandrovitši kasuks.

  • Algas vabatahtlike mobilisatsioon Eesti rahvaväkke.

  • Veebruarirevolutsioon Petrogradis

    Võim läheb Ajutisele valitusele ja nõukogule (Maapäev)

  • Tallinnas algas üldstreik.

  • Veebruarirevolutsioon Eestis

    Eesmärk Eestil: tahavad autonoomiat
  • Period: to

    Märtsirevolutsioon

  • Streigi jätk

    Sõjalaevade madrused läksid Tallinnas maale ja ühinesid töölistega; vabastati vangid, pandi põlema vanglatena kasutatud Toompea loss ja Paks Margareeta.

  • Petrogradis eestlaste demonstratsioon

    40 000 eestlase, sh 15 000 sõjaväelase demonstratsioon Petrogradis maakondade esindajate nõudmiste toetuseks.

  • Määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta

    Selle määruse järgi ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. Uue haldusüksuse etteotsa asus keskvalitsuse poolt ametisse nimetatud Jaan Poska
  • Period: to

    I Eesti sõjaväelaste kongress Tallinnas

    I Eesti sõjaväelaste kongress Tallinnas, sellel valiti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee.

  • Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu ehk Maapäeva valimised.

  • Oktoobripööre Petrogradis

  • Bolševikele võim

    Bolševikud tagandasid Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermanguvalitsuse komissari Jaan Poska ja võtsid võimu enda kätte.

  • Oktoobripööre Eestis

    Võimu haaramiseks moodustati Sõja-Revolutsioonikomitee; kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee Bolševikud võimule. Poliitika: Ei tunnista Eesti iseseisvust
    Tahavad maailma revolutsiooni
    Majandus
    Suuromandi natsionaliseerimine
    Maa natsionaliseerimine
    Talupojad maad ei saa
    Sõnavabadust pole
    Ainult bolševikel on sõnavabadus
    Baltisakslased küüditatakse
    Baltisakslastele omad võetakse ära

  • Otsus kokku kutsuda Asutav Kogu

    Maanõukogu tunnistas end Eestimaal kõrgeima võimu kandjaks ja otsustas riigikorra määramiseks ning täieõigusliku võimu loomiseks Eestimaal kokku kutsuda Asutava Kogu.

  • Enamlaste esimene kallaletung Narvale

    Enamlaste esimese kallaletungi Narvale lõid sakslased tagasi.

  • Maanõukogu vanematekogu otsustas kuulutada Eesti iseseisvaks.

    Maanõukogu vanematekogu otsustas kuulutada Eesti iseseisvaks.

  • Päästekomitee

    Maanõukogu juhatus ühes vanematekoguga kiitis heaks Eesti iseseisvuse manifesti ja valis täidesaatva organi – kolmeliikmelise Eestimaa Päästmise Komitee (Päästekomitee: Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik).

  • Saksa pealetungi algus

    Kahe nädalaga löödi enamlased Eestist välja

  • Esimest korda kuulutatakse välja EV

    Pärnus Endla teatri rõdult kuulutati esimest korda välja Eesti Vabariik.

  • EV Ajutise valitsuse loomine, mujal manifest

    Peaministriks sai K. Päts ja tema asetäitjaks Jüri Vilms.
    Manifest loeti ette Tartus ja Tallinnas

  • Ajutise Valitsuse esimene avalik koosolek

    Ajutise Valitsuse esimene avalik koosolek; moodustati Eesti Kaitse Liit.

  • Eesti-Saksa kokkulepe

    Võim eestlastele

  • Vabadussõja algus

    Punaarmee tungib Narva
  • Period: to

    Vabadussõda

  • Narva langeb; Eesti Töörahva Kommuun

    Narvas kuulutab Punaarmee välja Eesti Töörahva Kommuuni (phm nagu eraldi riik), et tekitada muljet nagu tegu on kodusõjaga. Teostas vasakpoolset poliitikat – mõisad võeti ära, kuid maad ei antud rahva käsutusse, vaid tehti suurmajandid.

  • Tartu langeb

    Punaarmee vallutab Tartu

  • Eesti Rahvaväe pealetungi algus.

    Laidoner oli peajuhataja, soomusrongid, laevastik, Soome abis

  • Vabastatakse Tapa

    Oluline raudtee sõlm

  • Vabastatakse Tartu

    Kuperjanovlased vallutasid soomusrongide abiga Tartu tagasi.

  • Vabastatakse Narva

    Narva vabastati Utria dessandiga, sest raudtee Narva oli ära lõhutud.

  • Paju lahing

    Eesti väejuhatuse eesmärgiks Viru rindel oli viia rindejoon võimalikult kaugele Eesti piiridest. Peamiseks sihtmärgiks pealetungis sai Valga koos oma tähtsate raudtee sõlmedega. Teel Valgasse peeti maha mitu lahingut Läti punaste küttidega ning üks verisemaid oli Paju lahing, mille käigus hukkus Eestlaste üks säravamaid ohvitsere leitnant Julius Kuperjanov.

  • Punased tungivad lõunarindele

    Punaarmee alustas Lõuna-Eestis suure pealetungi Võru suunas. Eesti väejuhatusel polnud suuri reserve kuskilt võtta ja oli oht kaotada suur osa Lõuna-Eestist. Veidi Virust eemal suudeti pealetung peatada.

  • Põhiseadus ja Maaseadus

    Kinnitati ametisse Eesti Asutav Kogu, kus kõige rohkem hääli oli sotsiaaldemokraatidel (rahval oli puudus sotsiaalsetest hüvedest, toidust, tarbekaupadest). Koostasid Põhiseaduse ja Maaseaduse. Viimasel oli sõja edasisele käigule määrav mõju – seadusega lubati maad anda kõigile, kes lähevad Vabadussõtta.

  • Eesti Töörahva Kommuun saadetakse laiali

  • Landeswehri sõda

    Läti Ajutine Valitsus (K.Ulmanis) kukutati 16.04 baltlaste poolt riigipöördega. 22.05 vallutasid sakslased Riia ning süüdistasid Eestit Põhja-Läti vallutamises. Konflikti üritati lahendada, kuid see ei õnnestunud. 5. juunil puhkes sõda Eesti ja Baltisaksa Landeswehri vahel. Esialgu oli sakslastel edu ning 10. juunil sõlmiti lääneriikide abiga vaherahu, kuid sõda algas uuesti. Otsustav lahing toimus Võnnu all, kui sakslased 19. juunil peale tungisid. 3. juulil andsid sakslased alla

  • Võnnu lahing

    Otsustav lahing toimus Võnnu all, kui sakslased 19. juunil peale tungisid. 23. juuniks olid sakslased tagasi löödud ja 27. olid eestlased Riia all. 3. juulil andsid sakslased alla ning taastati Ulmanise valitsus.

  • Tartu rahuläbirääkimiste algus

    Augustis algasid Nõukogude Venemaa ja Eesti vahelised läbirääkimised, kuid need nurjusid, sest antaant survestas Eestit ning plaanis pealetungi Petrogradile.

  • Loodearmee suurpealetung

    Vene valged saavad lüüa ja taganevad Eesti poole. Eestlased võtavad neil relvad käest ning saadavad nad laagritesse, kus puhkeb halbade sanitaartingimuste tõttu tüüfuse epideemia.

  • Tartu rahuläbirääkimised 2.0

    Tartu rahuläbirääkimised Nõukogude Venemaaga algasid uuesti detsembris. Esimese asjana arutati piiri küsimuse üle, samal ajal käis piiridel tihe sõjategevus.

  • Relvarahu

    Lüüakse tagasi viimane katse Narvat vallutada ning sellega on piir kindel

  • Tartu rahu

    Venemaa nõustus Eestile maksma 15 miljonit kuldrubla ning tunnistas, et Eestil pole osa tsaariaegsetest võlgadest. Lubati ka evakueeritud varad tagastada, kuid seda pole juhtunud tänase päevani. Toimus optantide vahetus (kui Venemaa alal elav inimene suutis tõestada, et on sündinud Eestis, sai ta tahte korral Eesti kodakondsuse). Relvarahu. Venemaa tunnistas Eesti riigi sõltumatust ja iseseisvust, ütles lahti suverääni õigustest Eesti alal.