-
313
Ristiusu legaliseerimine
Ristiusu legaliseeris Rooma keiser Constantinus Suur Milano ediktiga -
May 26, 1371
Jan Hus
Jan Hus (1371–1415) oli Tšehhi radikaalne usujuht, kes kritiseeris katoliku kirikut ja saavutas suure populaarsuse lihtrahva seas. 1415. aasta Konstanzi kirikukogul mõisteti ta surma, kuid jätkus tema pooldajate ehk hussiitide liikumine. Hussiidid osutusid ähvardavaks jõuks ja kiriku jaoks ka ainsaks keskaegseks sektiks, millega tuli kompromiss leida. Vastastikuse sallivuse leping hussiitide ja roomakatoliku kiriku vahel sõlmiti viimaks Kuttenbergi religioonirahuga (1485). -
May 26, 1378
Suur Skisma
Suur skisma oli aastatel 1378–1409 toimunud katoliikluse lõhenemine kaheks ja lõpuks kolmeks kirikuks, millel kõigil oli oma paavst.- sajandi alguses oli Euroopa lõhenenud Rooma ja Avignoni paavsti toetajateks, kellest kumbki end õigeks kirikupeaks pidas. Olukorra lahendamiseks kutsuti kokku kirikukogu, mis komplitseeris olukorda aga veelgi, valides veel kolmandagi paavsti.
-
May 24, 1386
Viimane piirkond kes Ristiusu vastu võttis.
Viimase piirkonnana võttis ristiusu Euroopas vastu Leedu (Poliitilistel põhjustel) -
May 26, 1473
Augsburgi riigipäevad
Augsburgi riigipäevad olid Augsburgi linnas toimunud Saksa-Rooma riigipäevad. Need leidsid aset aastatel 1473, 1474, 1500, 1503, 1510, 1517, 1518, 1525, 1530, 1547/1548, 1550/1551, 1555, 1558/1559, 1566 ja 1582.Aastail 1558–1559 toimunud riigipäeval oli arutluse all ka Vana-Liivimaale antava abi ulatus. Vürstide kuuria leppis kokku, ent abi antakse 400 000 kuldna väärtuses, kuid kuurvürstide vastuseisu tõttu tuli seda vähendada 100 000 peale. -
Nov 10, 1483
Martin Luther
Martin Luther (sünninimi Martin Luder; 10. november 1483 – 18. veebruar 1546) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi (eriti luterlust) ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust.(97 teesi ) -
May 26, 1484
Ulrich Zwingli
Ulrich Zwingli (1484–1531) juhtis reformatsiooni Šveitsis, jõudes Lutheriga sarnastele usulistele seisukohtadele iseseisvalt piiblit uurides. 1522 avaldas ta oma esimese usulise traktaadi. Zwinglit toetasid Zürichi linnavõimud ja tema õpetus levis üle Šveitsi, kuid metsakantonid jäid truuks katoliiklusele ning sõjalised kokkupõrked lõppesid viimaks protestantide lüüasaamisega. -
Jul 10, 1509
Johann Calvin
Johann Calvin (teised nimekujud: Jean Calvin, Jean Cauvin, 10. juuli 1509 – 27. mai 1564) oli prantsuse usureformaator, kes pani aluse kristlikule teoloogiasüsteemile, mida hiljem hakati nimetama kalvinismiks.Calvin sündis 1509 Põhja-Prantsusmaal Noyonis. Ta õppis Pariisi, Orleansi ja Brugge ülikoolis; temast sai Erasmuse ja humanismi austaja. Ka ta ise avaldas 1532. a humanistliku teadustöö (kommentaarid Rooma filosoof Seneca "Armulikkus"), mis siiski ei avaldanud loodetud mõju. -
Oct 31, 1517
Usupuhastus
Usupuhastuse alguse aasta.
Usupuhastuspüha (varem kasutatud õige usu ülevõtmise püha) peetakse 31. oktoobril, sest sel päeval 1517. aastal naelutas Martin Luther Wittenbergi linnakiriku uksele 95 teesi, kus ta mõistis hukka patukustutuse sedelite müütamise. -
May 24, 1524
Talurahvasõjad
Talurahvasõjad (1524-1525),talupojad nõudsid pärisorjusest vabastamist, sest see on vastuolus pühakirjaga.See suruti maha ja ühtlasi lõppes reformatsiooni kui rahvaliikumine,reformatsioon muutus poliitiliseks liikumiseks. -
May 26, 1524
Pildirüüsted
Aastatel 1524–1525 toimusid Liivimaa suuremates linnades (Riia, Tallinn, Tartu) pildirüüsteaktsioonid, milles märatsevate rahvahulkade rünnakud olid suunatud kõige vastu, mis seostus roomakatoliku kirikuga: pühapildid, kujud, krutsifiksid, missarüüd, küünlad, kellukesed, orelid, altarid ja missa tseremooniad. -
May 24, 1526
Usk
1526.a vürstidel on õigus määrata oma alluvate usku. -
May 24, 1534
Henry VIII
1534.a. kuulutas parlament kuninga kirikupeaks.Inglismaa kirik lahkus paavst alluvusest. -
Apr 24, 1547
Mühlbergi lahing
Mühlbergi lahing oli reformatsiooni ajal suur lahing Mühlbergi juures Saksimaa kuurvürstiriigis, milles Saksa-Rooma riigi katoliiklikud vürstid keiser Karl V juhtimisel alistasid otsustavalt Saksi kuurvürsti Johann Friedrich I ja Hesseni maakrahvi Philipp I juhitava protestantlike vürstide luterliku Schmalkaldeni liidu.Hispaania-Keisririigi vägesid juhtisid keiser Karl V ja tema väejuht Saksamaal don Fernando Álvarez de Toledo, Alba hertsog. Schmalkaldeni liidu väejuhid ei jõudnud kokkuleppele. -
Kolmekümneaastane sõda
Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riike. Sõjal oli palju põhjuseid, kuid üheks peamiseks oli konflikt protestantismi ja katoliikluse vahel, mistõttu seda on peetud viimaseks suureks ususõjaks Euroopas. -
Kristlus
Riigiusuks kuulutati kristlus.(Rooma)
