OS ajalugu

By madisp

  • Windowsi sünd

    Windowsi sünniks peetakse septembrit 1981, siis
    loodi Microsoftis projekt „Interface Manager
  • Period: to

    Windows 1.0-2.0

  • Windows 1.0

    Windows 1.0 kest on programm, mida tuntakse MS-DOS Executive nime all. Windows 1.0 tarniti koos mitme programmiga, nagu näiteks MS-DOS-i failihaldur, Paint, Windows Writer, Notepad, kalkulaator, kalender, kartoteek ja kell. Windows 1.0 vajas vähemalt 256 kilobaiti (KB), kaht kahepoolset disketidraivi ja graafikakaarti. Mitme programmi käitamiseks oli soovitatav kõvaketas ja 512 KB mälu,

  • Windows 2.0

    (16 bitine töökeskkond) peamine muutus toimus välimuses, Windows võimaldas nüüd akendel kattuda. Täiustatud graafikatugi võimaldas paigutada aknaid ülekattega, muuta kuva paigutust ja kasutada töö kiirendamiseks klaviatuuri otseteid. Esimesest korda leiab op. süsteemist ka juhtpaneeli (control panel).
    Windows 2.0 järglasest Windows 2.1 loodi kaks eraldi versiooni Windows/386 ja Windows/286.
  • Period: to

    Windows 3.0-3.1

    16 bitine töökeskkond, peamiseks uuenduseks oli uuendatud virtuaalmälu haldus ja virtuaalsete riistvaradraiverite kasutuselevõtt, mis võimaldas eraldi töötavatel MS-DOS'i programmidel seadmeid omavahel jagada.Oluliselt suurem jõudlus, 16 värviga täiustatud VGA toega graafika ja uhkemad ikoonid. Operatsioonisüsteemi Windows 3.0 lisandusid programmihaldur, failihaldur ja prindihaldur

  • Linuxi algus

    Linus Torvalds teatas avalikult Linux tuumast.
  • Period: to

    Windows NT, 3.1 - 4.0

    Windows NT op-süsteemide liin oli mõeldud eelkõige ärikasutajale pakkudes suuremat stabiilsust ja turvalisust jättes tagaplaanile multimeedia ja meelelahutuse .Laiem prtosessorite tugi,TCP/IP protokolli tugi, laiem rakendusliideste tugi. Täielikut 32-bitine op-süsteem tegi sellest strateegilise talitlusplatvormi, mis toetas võimsaid tehnoanalüüsi ja teadusuuringute programme. Windows 7, Windows 8 ja Windows
    10 ja Windows Server 2016 kuuluvad Windows NT tooteperekonda.

  • Linux 1.0

  • Red Hat 1.0

  • Windows 95

    Windows 3.x seeria järglane Microsoft Windows 95.Operatsioonisüsteemil Windows 95 on sisseehitatud Interneti-tugi, sissehelistusvõrgundus ja uued isehäälestuvad
    funktsioonid, mis hõlbustavad riist- ja tarkvara installimist (plug and play), lisanduvad Start nupp ja menüü, tegumiriba, My Computer, My Documents jne. Tarkvarauuendustega lisandus ka algeline USB toetus.

  • SUSE

    Alguse saab SUSE Linuxi distributsioon - esmaversiooni number on 4.2

  • Linux 2.0

    Linuxi kerneli/tuuma versioon 2.0. Kernel saab nüüd sümmeetrilist mitmeprotsessi (SMP) kasutades korraga teenindada mitut protsessorit ja muutub seeläbi paljude ettevõtete jaoks tõsiseks alternatiiviks.

  • Debian 1.1 (Buzz)

  • Debian 1.2 (Rex)

  • GNOME

    GNOMi algus - teine suur Linuxi graafiline töökeskkond.

  • Debian 1.3 (Bo)

  • Windows 98

    Windowsi versioon sisaldas vaikimisi Internet Explorer 4.0 brauserit, mida kasutati ka failihaldurina. Windows 98 on esimene MS-DOS-põhine operatsioonisüsteem, mis juba oma põhiinstallatsoonis on läbi ja lõhki 32-bitine: erinevalt Windows 95-st enam üksikuid mooduleid ja taustaprogramme 16-bitises režiimis ei käivitata
    Windows 98’le ilmus üks suurem parandustepakett, mida turundati eraldi versioonina ja mis kandis nime Microsoft Windows 98 Second Edition (Windows 98 SE).

  • Debian 2.0 (Hamm)

  • Linux 2.2

  • Debian 2.1 (Slink)

  • Windows 2000 (NT 5.0)

    Läbiproovitud Windows NT Workstation 4.0 koodile
    loodud Windows 2000 parandas oluliselt töökindlust,
    kasutushõlpsust, Interneti-ühilduvust ja mobiilse
    andmetöötluse tuge. Lisandus mitmeid uusi tehnoloogiaid: USB tugi, Encrypting File System, Logical Disk Manager, Active Directory, Distributed File System jn. IE 5.0, Windows mediaplayer.

  • Debian 2.2 (Potato)

  • Windows ME

    Windows ME sisaldas mitmeid tänadeni tuntud tehnoloogiaid ja funktsionaalsuseid: Windows Movie Maker, System Restore, Automatic Updates, On-Screen Keyboard jne.
    Windows ME näol oli tegemist viimase Windowsi
    versiooniga, mis vajas töötamiseks MS-DOS
    operatsioonisüsteemi

  • Linux 2.4

  • Mac OS X 10.0 (Cheetah)

    Esialgne versioon oli aeglane, puudulik ja selle launchimise ajal oli saadaval väga vähe rakendusi

  • Mac OS X 10.1 (Puma)

    Kasutajad said kirjutada CD ja DVD plaate.

  • Windows XP

    Windows NT 5.1 tootenimega Microsoft Windows XP. Windows XP oli esimene Microsofti Windows NT tooteperekonna versioon, mis oli suunatud nii kodu- kui ka ärikasutajatele. Värske visuaalse disainiga Windows XP hõlmas funktsioone nüüdisaegseks andmetöötluseks nii kontoris kui ka kodus, nagu näiteks kaugtöölaua tugi, failikrüptimissüsteem, süsteemitaaste ja täiustatud võrgundusfunktsioonid.

  • Debian 3.0 (Woody)

  • Red Hat Enterprise Linux 2.1

  • Mac OS X 10.2 (Jaguar)

    Uus versioon tõi kaasa suurepäraseid jõudluse paranduse, klanitud välimuse ja palju võimsaid kasutajaliidese täiustusi, sealhulgas Quartz Extreme graafika komponeerimiseks otse ATI Radeonile või Nvidia GeForce2 MX AGP-põhisele videokaardile, millel on vähemalt 16 MB VRAM-i, ning rakenduse nimega iChat.

  • Windows Server 2003

    See muudeti ühilduvamaks Windows NT 4.0 domeenipõhiste võrkudega. Windows Server 2003 tõi sisse täiustatud Active Directory ühilduvuse ja parema juurutamise toe, et hõlbustada üleminekut Windows NT 4.0 -lt Windows Server 2003 -le ja Windows XP Professionalile.

  • Red Hat Enterprise Linux 3

  • Mac OS X 10.3 (Panther)

    lisandus nt iChat videokõnedega

  • Linux 2.6

  • Period: to

    Linux 2.6.x.y

  • Ubuntu

    Linuxi distributsioon, kasutab Debiani paketihaldust ja on kasutamise lihtsustamiseks teinud kindla programmide valiku: üks aknahaldur – GNOME, üks veebibrauser – Firefox, üks meiliprogramm – Thunderbird jne, kontoritarkvara - Libre office.

  • Red Hat Enterprise Linux 4

  • Mac OS X 10.4 (Tiger)

    Suurimateks muutusteks operatsioonisüsteemis oli 64-bitine arvutiarhitektuur ning Spotlight ja Dashboard. Operatsioonisüsteem keskendus kiirele graafika töötlemisele ja otsingule. Mac OS X Tiger oli muuhulgas ka esimene Mac OS X operatsioonisüsteem, mis toetas Inteli protsessoreid.

  • Debian 3.1 (Sarge)

  • Windowa Vista

    Windows NT 6. Windows Vistas oli mitmeid olulisi täiendusi, mis olid eelkõige suunatud turvalisuse, kasutajamugavuse ja stabiilsuse tõstmisele. Peamised uuendused on: Windows Aero, Windows Search, Windows Sidebar, User Account Control, Windows Mobility Center ja BitLocker Drive Encryption, Windowa Mail. Windows Vista puhul mängis disain olulist rolli ning mitu funktsiooni, nagu tegumiriba ja akende äärised, omandasid uudse ilme

  • Debian 4.0 (Etch)

  • Mac OS X 10.5 (Leopard)

    Operatsioonisüsteem on viimane Mac OS X väljalase, mis töötab PowerPC protsessoritega, kuid eeskätt oli Mac OS X Leopard välja töötatud Inteli protsessorite jaoks. Mac OS X Leopardis oli enam kui 300 muudatust, nende hulgas ka uus välimus ja 3D Dock. Alates Mac OS X Leopardist on tarkvaraarendajatel võimalus teha rakendusi ka IOS-ile. Mac OS X Leopard oli esimene Apple'i operatsioonisüsteem, mis toetas 64-bitiseid arvuteid.

  • Windows Home Server

    Windows Home Server põhines Windows Server 2003 R2 -l ja oli mõeldud lahenduseks kodudele, kus on mitu ühendatud arvutit, et pakkuda failide jagamist, automaatseid varukoopiaid, prindiserverit ja kaugjuurdepääsu

  • Red Hat Enterprise Linux 5

  • Debian 5.0 (Lenny)

  • Mac OS X 10.6 (Snow Leopard)

    Esimene operatsioonisüsteem, mis ei toetanud PowerPC protsessorit. Samas on see viimane operatsioonisüsteem, mis toetab Inteli 32-bitist protsessorit.

  • Windows 7

    Windows NT 6.1.
    • Toetatakse virtuaalseid kettaseadmeid (VHD)
    • SOAP'i põhine veebiteenuste API (Application Programming Interface)
    • Uuendatud Control Panel
    Oluliselt on muudetud tegumiriba (taskbar) väljanägemist
    • Kadunud on võimalus kasutada klassikalist Start menüüd
    • Windows Mail, Movie Maker, Photo Gallery) on Windows 7's kättesaadav ainult Windows Live'st
    • Solid State kettaseadmete toetus
    • Parem mitmetuumaliste protsessorite toetus

  • Windows Server 2008 R2

    Selle operatsioonisüsteemi näol on tegemist Windows 7 koodibaasil baseeruva serveritootega ning need kaks koos moodustavad ühe tervikliku IT infrastruktuuri platvormi Windows Server 2008 R2 täiustused hõlmavad uusi funktsioone Active Directory jaoks, uusi virtualiseerimis- ja haldusfunktsioone, tuge kuni 256 loogilisele protsessorile. Esimene Microsofti välja antud serveri opsüsteem, mis toetab ainult 64-bitiseid protsessoreid.

  • Red Hat Enterprise Linux 6

  • Debian 6.0 (Squeeze)

  • Mac OS X 10.7 (Lion)

    Muudetud on kasutajaliidest ja rakendused on nüüd IOS-i stiilis. Mac OS X Lion salvestab kasutajate kirjutatud dokumente ja muid tegevusi automaatselt. Operatsioonisüsteemi lisati uusi keeli, olemas on Launchpad (arvutis olevaid rakendusi näeb nii nagu iOS-is) ja Mac App Store'i otsetee.

  • Linux 3.0

  • Period: to

    Linux 3.x.y

  • OS X 10.8 (Mountain Lion)

    OS X Mountain Lion oli esimene operatsioonisüsteem, mis ei tööta vanematel Inteli Macintoshi arvutitel, mis on 32-bitised

  • Windows 8.0

    Uus kasutajaliidese stiil (Metro UI), mis sarnaneb taotluslikult windowsi operatsioonisüsteemidega telefonide omale.
    Võimalus logida sisse eelnevalt seadistatud neljakohalise PIN-i abil või kasutades „pildiparooli“.
    USB 3.0 toetus
    ARM arhitektuuri toetus.
    ISO ja IMG failide virtuaalse kettaseadmega ühendamise toetus.
    Hyper-V virtuaalmasin
    Lühenenud käivitusaeg – operatsioonisüsteemi käivitusfaasis võimaldatakse nüüd mitmetuumaliste protsessorite kõigi tuumade kasutamist

  • Debian 7 (Wheezy)

  • OS X 10.9 (Maverics)

    OS X Mavericks oli esimene Mac App Store'ist tasuta allalaaditav operatsioonisüsteem ning oli esimene OS X-i versioon, millel ei olnud kaslase nime.Selle operatsioonisüsteemi juures oli tähtsaks peetud aku eluea pikkust, iCloud integratsiooni ja uusi rakendusi.

  • Red Hat Enterprise Linux 7

  • OS X 10.10 (Yosemite)

    Uus disain. On lisatud Notification Extensions. Kasutaja saab nüüd lisada eri vidinaid Notificationi rakendusele. Photos asendab nüüd iPhotot ja Arpeturet. Dock on nüüd 2Ds. Saab muuta süsteemi välimust tumedaks. Saab vastata kõnedele ja SMSidele otse Macist.
    Kasutaja saab jätkata kõiki töid, mis on iPhones või iPadis pooleli jäänud. Spotlight otsib nüüd Google'i, Bingi ja Yahoo! otsimootori abil.

  • Linux 4.0

  • Period: to

    Linux 4.x.y

  • Debian 8 (Jessie)

  • Windows 10

    Start menüü on tagasi ja kujutab endast hübriidversiooni
    varasemast Windowsi startmenüüst ja Modern User Interface'st. Lisandunud on võimalus kasutada virtuaalseid töölaudu (Virtual Desktops). Kasutajaliidesel on olemas täiesti eraldi
    režiim puutetundliku ekraaniga kaasaskantavate seadmete jaoks (Tablet Mode). Biomeetrial põhinevad tuvastusvõimalused. Microsoft Edge, Intergreeritus Xbox One konsooliga, eemaldatud Windows Media Center.

  • OS X 10.11 (El Capitan)

    On lisatud mitmikpuutefunktsioon rakendustele nagu Mail, Messages ja Calendar. Samuti on nüüd olemas Split-View nagu Windows 7-s.

  • macOS 10.12 (Sierra)

    Suurimateks muudatusteks on Apple Pay ja Siri. macOS Sierra on Mac App Store'ist allalaaditav.

  • Debian 9 (Stretch)

  • macOS 10.13 (High Sierra)

    macOS High Sierra on viimane Macintosh operatsioonisüsteem, mis toetab 32-bitiseid rakendusi, ning viimane operatsioonisüsteem, mis toetab vanemaid Macintoshi arvuteid.
    Apple File System on operatsioonisüsteemis uus failisüsteem.
    On lisatud uus videosüsteem (HEVC koodekid)
    Fotosid saab töödelda rakenduses Photos.

  • SUSE Linux Enterprise Desktop 15

  • macOS 10.14 (Mojave)

    Operatsioonisüsteemi on lisatud tume teema, mis muudab operatsioonisüsteemi värvid tumedaks.
    Lisatud on rakendused Home, Voice Memo ja News (töötab ainult Ameerika Ühendriikides, Suurbritannias ja Austraalias), mis on juba varem iOS operatsioonisüsteemis olnud
    Operatsioonisüsteem on tehtud turvalisemaks. Kui rakendus tahab kasutada veebikaamerat, mikrofoni või kasutaja andmeid, küsitakse selleks kasutajalt luba.

  • Linux 5.0

    Ilmub Linuxi kerneli versioon 5.0.

  • Linux 5.0

  • Period: to

    Linux 5.x.y

  • Red Hat Enterprise Linux 8

  • Red Hat Enterprise Linux 8.4

  • Debian 10 (Buster)

  • macOS 10.15 (Catalina)

    macOS Catalina keskendub uuele tehnoloogiale ning süsteemi jõudlusele ja on esimene macOS operatsioonisüsteem, mis toetab ainult 64-bitiseid rakendusi.

  • macOS 11 (Big Sur)

    macOS Big Sur on esimene Macintosh operatsioonisüsteem, mis toetab Apple M1 protsessorit.

  • Ubuntu 21.04

    Ubuntu 21.04 kasutab Linuxi tuuma 5.11, mis tutvustab kiipkaardi autentimist ja Inteli tarkvarakaardilaiendite tuge ning parandab AMD protsessorite ja GPU tuge,

  • Suse Linux Enterprise Server 15.3

  • Debian 11 (Bullseye)

  • Linux 5.14

  • Windows 11

    Windows 11 sisaldab ümberkujundatud kasutajaliidest, sealhulgas uut Start menüüd, ümarate nurkadega visuaalset stiili ja Microsofti poe uut layouti.