Kajamaa Kool

Saku Vallakooli asutamine

1869

Õpetamise võttis esimestel aastatel enda peale vallakirjutaja H. Wälli, kes tegeles lastega peamiselt individuaalkorras. Koolikohustus oli kaks aastat. Omandati algteadmised järgmistes ainetes: veerimine, peastarvutamine, tahvli peal rehkendamine, katekismuse peatükkide väljaütlemine ja koraalide laulmine.

1875-1881

1875

Koolimeistriks sai T. Ervin. Sel perioodil viidi sisse kolmeaastane koolikohustus. Lisaks hakati õpetama maateadust ja ajalugu. 1880. aastal käis koolis 63 talulast.

1881-1882

1881

Koolmeistriks valiti J. Männi.

1882-1886

1882

Uueks koolmeistriks sai K. Elving. 1883. aastal õppis esimeses ja teises klassis kokku 37 õpilast, kolmandas klassis käis kord nädalas õpitut meelde tuletamas 40 last.

1886-1904

1886

Seoses uue koolmeistri, Aleksander Wumbergi, tulekuga paranes kooliõpetus tunduvalt. Koolmeister valdas korralikult eesti, vene ja saksa keelt. Õppeainete nimekirja lisandusid ilukiri ja vene keel. 1888. aastal käis koolis 68 last, 1893. aastal 56 last, 1895. aastal 55 ja 1901. aastal 41 last. 20. sajandi alguses kooliskäijate arv vähenes.

1904-1911

1904

Järgmiseks koolmeistriks sai Hans Marmor.
Sajandi alguses kasutati hindamisel numbreid nullist viieni.
5 – wäga heasti mõistnud
4 – heasti mõistnud
3 – keskmiselt mõistnud
2 – puudulikult mõistnud
1 – halwasti mõistnud
0 – ei ole midagi mõistnud
Lisaks hinnati elukombeid, tähelepanemist, usinust ja edasiminekut.

1911-1920

1911

Sel perioodil oli õpetajaks Aleksander Rebatov.

Saku 4-klassiline Algkool

1920

Saku Vallakool nimetati ümber Saku 4-klassiliseks Algkooliks. Õpetajaks oli neiu M. Berson. Muutus ka koolielu: õpilaste hulk kasvas, ruumipuudus suurenes, õpitingimused olid viletsad, lapsed puudusid. Endiselt töötasid kõik klassid ühes ruumis ja ühe õpetaja käe all. Aasta hiljem käis koolis vaid 18 last. Kooli peeti elujõuetuks ning taheti isegi sulgeda.

1922-1923

1922

Saku Algkooli õpetajaks määrati ajutiselt Marie Rosenberg. 1923. a veebruaris esitas Saku vald avalduse koolimajade ehitusfondile laenu saamiseks, et ehitada uus kool vana koolimaja vahetusse lähedusse. Esialgu jäi laen saamata, sest riigi haridusametnike arvates polnud ehituskrunt kõige paremini valitud, kuna kool oleks jäänud Kurtna kogukonna lastele kaugeks.

1923-1925

1923

Lastele asus teadmisi jagama õpetajate kutseettevalmistuskursused läbinud Helmi Õun. Kooliprogrammi õppeained olid kodulugu, emakeel, võimlemine, matemaatika, looduslugu, maateadus, laulmine, tööõpetus, joonistamine, ajalugu ja võõrkeeled. Erilist tähelepanu pöörati koduümbrusele, käidi tihti looduses ja selgitati loodusseadusi. Usuõpetus oli keelatud, aga vanemate soovil võis selle tarbeks kaks korda nädalas kooliruume kasutada.

Avaliku raamatukogu avamine

1925

Kooli juures hakkas tegutsema avalik raamatukogu, mille esimesed raamatud olid vallavalitsuse, Harjumaa Koolivalitsuse ja rikkamate taluperemeeste annetus. Raamatukoguhoidja ülesandeid täitis kooliõpetaja.

1925-1929

1925

Õpetama asus Juhan Künnap, käsitööõpetajana tema naine Melanie.
1925/26. aastal õppis Saku 4-klassilises Algkoolis 29 last. Üheks õppeaastaks liitusid Saku ja Kurtna kogukonna koolid. Kurtnas oli 1. ja 2. klass, Sakus aga 3. ja 4. klass.
1927. aastal jõuti koolimaja planeerimisel positiivse lahenduseni. Nõustuti ettepanekuga rajada Kajamaale vana kooli lähedusse uus hoone, milles jätkuks ruumi nii koolile kui ka rahva- ja vallamajale.
1928. aastal muudeti koolikohustus viieklassiliseks.

1929-1931

1929

Saku kooli õpetajaks määrati Johannes Herman, käsitööõpetajana jätkas Melanie Künnap.

6-klassiline Saku Algkool

1931

1. aastal muudeti Saku Algkool kuueklassiliseks ja õpetajaks määrati Elfriede Mitt. Aasta hiljem muudeti kool kahekomplektiliseks, mis tähendas, et koolis hakkas töötama 2 õpetajat ja klassid jaotati kaheks. 1.-3. klass jäid vanasse koolimajja ja 4.-6. klass asusid valmivasse koolimajja. 1930/31. õppeaastal käis koolis 33 last, järgmisel aastal juba 54. Lisaks E. Mittile oli õpetajaks ka Johannes Herman.

Nurgakivi panemine Kajamaal

1933

Saku koolimajale (Kajamaal) nurgakivi panemine 1933.a

Hariduselu Kajamaal aastatel 1934-1971

Sep 30, 1934

1. aastal avati pidulikult Saku uus kooli-, rahva- ja vallamaja. Ehitise rajamise idee oli Saku volikogu liikmetel tekkinud juba 1923. aastal, kuid plaani hakati ellu viima alles neli aastat hiljem, mil pandi paika maja nurgakivi. Ehitajaks oli Põllutöökoja Ehitustalitlus,kelle poolt oli ka projekt. Vaatamata uue hoone rajamisele ei mahtunud siiski kõik õpilased ära ja osad lapsed pidid õppima vanas majas. Koolis oli 56 õpilast, õpetajateks E.Mitt ja J.Herman.

1936 koolimaja planeeritakse ümber.

1936

Juba esimesel õppeaastal selgus, et kooli planeerimisel on tehtud viga, paigutades klassitoa vallamaja arestikambrite kõrvale. Sellele seigale juhtis tähelepanu isegi Haridus-ja Sotsiaalministeerium, kes soovitas kooli tegevuse majas lõpetada, kuni olukorrale leitakse lahendus. 1936. aastal valmis ümberehitus, mille käigus muudeti arestikambrid klassitoaks. Teise klassitoa valmimine võimaldas kogu koolil alustada õppetööd ühes majas.

1941. aastal nimetati kool Kajamaa 6-klassiliseks Algkooliks.

1941

Kajamaa kooli õpetajaks sai A.Reinberk, 1944. a aga E.Kalmin, kes saadeti hiljem Siberisse. Sõja ajal töötas koolis mitmeid õpetajaid ja juhatajaid.

1945. aastal muudeti kool 7-klassiliseks

1945

1. aastal muudeti kool 7-klassiliseks. Edasi õppima tulid ka need, kellel kuus klassi ammu lõpetatud.

1958 alustati haljastustöödega kooli kuures.

1950

1950-ndate lõpus alustati kooli juures töid kiviktaimla ja uute lillepeenarde rajamiseks. Paari aastaga jõuti haljastustöödega nii kaugele, et Kajamaa Kooli ümbrus oli Harju rajooni algkoolide hulgas kõige paremini hoolitsetud. Koolimaja lähedal oli ka kooliaed, kus kasvasid erinevad viljapuud ja marjapõõsad.

1954-1956 õppis Kajamaal umbes 90 last

1954

Aastail 1954-1956 sai juhatajaks A.Vihvelin. Koolimajas oli sisse seatud internaat, kus kaugemal elavad õpilased ööbisid.

1956. aastal Kajamaal 4-klassiline algkool

1956

1. aastal suleti vanemad klassid ja kool jäi tegutsema 4-klassilise algkoolina. Juhatajaks määrati V.Minn.

1960.-1970. aastatel Kajamaa Algkool

1960

1960.-1970. aastatel oli Kajamaa Algkool suurimaid Harju rajoonis, kuigi koolis käis vaid 25-30 õpilast.

1970-1971 Kajamaal 3 klassi

1970

1. aastal otsustati väikekoolid üleriigiliselt sulgeda. Kuigi 1970. aastal alustati kolme klassiga, likvideeriti kool 1971. aasta mais.

1971 Kajamaa Kool suleti

1971

1. aastal suleti Kajamaa Algkool. Nii katkes 101 aasta pikkune hariduselu Kajamaal.Samal aastal hävis tules ka vana,1868. aastal ehitatud koolimaja.

Koolimaja

Period: 1971 to 1990

1. aasta maist suleti kool lõplikult, samuti lõpetas töö rahvamaja.

Tulekahju

1983

19 pikka aastat järelvalveta olnud endine koolimaja lagunes. Vahepeal taheti siia rajada nii hotellitüüpi ühiselamut kui ka kultuuri- ja spordikeskust. 1983. a oli tulekahju.

Taasavamine

Sep 3, 1990

1. septembril 1990 taasavati Kajamaa Lasteaed-Algkool. Juhatajaks sai Sirje Õruste. Lasteaiarühm avati sama aasta novembrikuu alguses.

Töötajad koolis ja lasteaias.

1992

Pikemat aega oli koolis tööl 6 õpetajat ja lasteaias 2 õpetajat ja 1 õpetaja abi. Maja kasutati ka rahvamaja ja raamatukoguna.

Saku valla hariduselu sai alguse Kajamaa Koolist

1994

1993 -1994
Valla esimene kool asutati Kajamaal. Koht, kus
1869. aastal sai alguse Saku valla hariduselu,
tähistati 1994. aastal kiviga
Sügisel alustas kool 5-klassilisena. Kevadeks õpis koolis 28 õpilast.

Ühinemine Kurtna Lasteaed-Algkooliga

2005

Alates 1. septembrist 2005. a kuulus kool Kurtna Lasteaed-Algkooli juurde, nimetusega Kurtna Lasteaed-Algkooli Kajamaa maja. Peale lõpetamist suleti Kajamaa koolimajas lasteaiarühm.

Taasavati Kajamaa Kool

Period: May 5, 2008 to Jun 30, 2009

Kajamaa uueks juhatajaks sai Ave Paat. Töö korraldati individuaalsete õppekavade järgi.

Uus direktor

Period: Jul 27, 2009 to Nov 30, 2009

Kajamaa Koolis õppis 32 õpilast ning lisandus mitmeid uusi õpetajaid. Õpilased õppisid individuaalsete õppekavade alustel ja väikestes rühmades. Kooli direktoriks sai Küllike Sillapuu.

Asus tööle uus direktor

Period: Dec 1, 2009 to Jun 30, 2014

Selle ajastu uueks direktoriks sai Maire Metsalu .........

Kajamaa Kooli sümbolid

2012

2012.-2013. aasta
Kajamaa Kooli sümbolid on kooli lipp, laul, leht, pastapliiats ja helkur.
2012. aasta veebruaris sai Kajamaa Kool oma kooli laulu. Sõnad kirjutas Kristi Väär ja muusika tegi Urmi Sinisaar. Laul koosneb viiest salmist ja kahest refräänsalmist. Laul algab järgmiste sõnadega ....
Põhja-Eestis Harjumaal,
kus on küla Kajamaa,
rohelises metsatukas,
väikses armsas põllunukas .........

Kooli lipp

Feb 23, 2012

Kajamaa koolipere kutsus külla sõbrad, koostööpartnerid ja toetajad, et koos olla tunnistajaks kooli lipu õnnistamisele. Seejärel õnnistas kooli lipu sisse Jüri kirikuõpetaja Tanel Ots.

Tuli uus direktor.

Period: Jul 1, 2014 to Jun 22, 2016

1. septembril 2014. aastal alustab direktor Lilian Voog 46 õpilasega.

Tänapäev.

Jun 22, 2016

Kajamaa Kooli uueks juhiks sai Merit Udusalu.

Ajalootelje valmimine

2019

Ajalootelg valmis Kajamaa Kooli 150. aasta juubeli raames. Ajalootelje koostasid Anu Kallas, Ülle Joosing ja Triin Toomjõe-Zuts.