Geokronoloogiline skaala, Grete Oad BK

Suur pauk

15,000 BCE

Suur pauk (kõige algus): https://www.youtube.com/watch?v=wNDGgL73ihY&ab_channel=Kurzgesagt%E2%80%93InaNutshell

Hadaikum

4600 BCE

Kestvus: 4.6mld-4mld
Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär.
Geokronoloogilist skaalat ja hadaikumit seletav video: https://www.youtube.com/watch?v=v1NBq_E1QYo&ab_channel=Dino-gen

Päikesesüsteemi teke

4600 BCE

Päikesesüsteemi teke: https://www.youtube.com/watch?v=x1QTc5YeO6w&ab_channel=TDC

Planeetide kokkupõrked ja Maa tekkimine

4600 BCE

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku suure taevakehaga.

Maakoore tardumine

4500 BCE

Arhaikum

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid-mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.
Arhaikumit seletav video: https://www.youtube.com/watch?v=Z1OAFi17gQo&ab_channel=nana

Arhaikum

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Kestvus: 2500mln-542mln.
Tänu fotosünteesivate tsütobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus.Toimus mitu suurt jäätumist,mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik pehmekehaline nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.
Proterosoikumi video: https://www.youtube.com/watch?v=VBukro4iqQg&ab_channel=Anth%C3%B6nyPain

Proterosoikum

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kestvus:542mln-485mln.
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid(eksisteerivad tänapäeval) ja suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest (Kambriumi plahvatus). Kasvas planktiliste vetikate hulk. Üksteise järel tekkisid paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalse toes. Arvatakse, et välisskelett kujunes vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evolutsioonile.
Kambriumi plahvatus: https://www.youtube.com/watch?v=qNtQwUO9ff8&ab_channel=TheEconomist

Paleosoikum

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestvus:485mln-443mln.
Troopikameredes elasid käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt.Ilmusid esimesed maismaataimed.Ordoviitsiumi ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine,mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
Ordoviitsium: https://www.youtube.com/watch?v=hXElQBhFV-U&ab_channel=PRODUCEDBYASHOKA

Silur

443 BCE

Kestvus:443mln-419mln
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist, Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ja kasvasid niisketel, sageli üleujutatud aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad; esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
Siluri video: https://www.youtube.com/watch?v=pwK1xpK39LM&ab_channel=PaleontologyPlus

Devon

419 BCE

Kestvus:419mln-359mln
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik(käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid) ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Kui devoni algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre, siis ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.
Devoni video: https://www.youtube.com/watch?v=0vlpQfoQIQ8&ab_channel=PaleontologyPlus

Karbon

359 BCE

Kestvus:359mln-299mln
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, kolbade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel- mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed(võrreldes teiste ajastutega tekkis devonis kõige rohkem kivisütt). Maismaal elasid lülijalgsed, osadel putukatel tekkis lennuvõme.Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
Karbon: https://www.youtube.com/watch?v=VLBkqL4jmxg&ab_channel=MichaelLeveille

Perm

299 BCE

Kestvus:299mln-252mln
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses suur Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad(head kohastumused). Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega( kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest).
Permi video: https://www.youtube.com/watch?v=LT3HixF96UM&ab_channel=CambrianScience

Triias

252 BCE

Kestvus:252mln-201mln
Ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10mln aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
Triiase loomad: https://www.youtube.com/watch?v=moxu_uTemNg&ab_channel=PBSEons

Mesosoikum

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Kestvus:201mln-145mln
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaids. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäeva tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
Juura video: https://www.youtube.com/watch?v=7b9KRvx40XY&ab_channel=BrianTafero

Kriit

145 BCE

Kestvus:145mln-66mln
Ilmusid esimesed õistaimed,mis hakkasid kiiresti domineerima kogu Maa maismaataimestikku.Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste,ihtüosaurustega,ammoniitide ja karpidega(rudistid).Maismaal valitsesid dinosaurused,arenesid uued imetajad-ja linnuliigid.Kriidi lõpul toimunud massilisel väljasuremisel hävisid dinosaurused,paljud merelised roomajad jt.Peamine väljasuremise põhjus:meteoriidiplahvatus.
Kriit:https://www.youtube.com/watch?v=KkiF4Oix6Vo&ab_channel=BrianTafero

Paleogeen

66 BCE

Kestvus:66mln-23mln
Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elasid maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu algul oli kliima soe ja niiske(troopilised metsad ka suurtel laiuskraadidel). Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad-preeriad ja savannid(asendasid seniseid metsi).
Paleogeen: https://www.youtube.com/watch?v=89ECKMCHpw0&ab_channel=BrennaDonahoe

Kainosoikum

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestvus:23mln-2,5mln
Mandrite geograafia, loomastik ja taimestik omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid-inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt(korduvad jäätumised). Poolustel kujunes jääkate.
Neogeeni video: https://www.youtube.com/watch?v=id0guJ-kms4&ab_channel=TheMummyAwakens

Kvaternaar

2 BCE

Kestvus:2,5mln-0
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud ellased- perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens`i tekkimiseni. Välja suri palju imetajaid(mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike(dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
Inimeste areng: https://www.youtube.com/watch?v=3bFtotU0of4&ab_channel=PBSEons