Geokronoloogiline skaala Emma-Mari A

hadaikum

4600 BCE

Kestvus 4,6-4 mld aastat tagasi. kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne. Meteoriidi sajud. Kujunesid litosfäär, atmosfäär ja hüdrosfäär. https://www.youtube.com/watch?v=By6CkTN4wkI.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu tekke

4500 BCE

Maa põrkus kokku taevakehaga Theia. Sellest löögist tekkinud kivimitükid kogunesid Maa ümber orbiidile ning moodustasid Kuu. https://www.youtube.com/watch?v=c0FCE4H0Dro.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu tekke

3800 BCE

Arvatakse, et esimesed Maal registreeritud elujäljed on koguni 3,8 biljonit aastat vanad, mis näitab, et elu võis areneda 200 miljoni aasta jooksul pärast vedela vee esmakordset ilmumist. Primitiivsed protorakud olid tänapäeva ainuraksete organismide eelkäijad. Kuigi elu tekkimine on suures osas endiselt mõistatus, oleks praegu valitseva teooria, mida tuntakse RNA maailma hüpoteesi nime all. https://www.youtube.com/watch?v=fgQLyqWaCbA.
https://www.youtube.com/watch?v=1WS712DHfmg.

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Tänu fotosünteesivate tsünobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. https://www.youtube.com/watch?v=GRsG02aE6DU.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide tekke (https://www.youtube.com/watch?v=4a0zUg7d-vM.)

2100 BCE

Üks mitmerakulise päritolu hüpotees on see, et rühm funktsioonispetsiifilisi rakke agregeerus nälkjalaadseks massiks.
Teine hüpotees on, et primitiivne rakk läbis tuuma jagunemise, muutudes seeläbi koenotsüüdiks.
Kolmas hüpotees on, et kui ainurakne organism jagunes, ei õnnestunud tütarrakkudel eralduda.
Kuna esimesed mitmerakulised organismid olid lihtsad, pehmed organismid, millel puudus luu, kest või muud kõvad kehaosad, ei ole need fossiilsetes säilinud.

Ediacara

1000 BCE

Pärast jääaega ilmus mõistastulik, teadlaste seas seniajani vaidlusi tekitav pehmekehaline Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi. https://www.youtube.com/watch?v=CSne02SWfJk.
https://www.youtube.com/watch?v=RZcvbxlf9yk.

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehituse tüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, sammuti suurem osa tänapäevastest loomhõimkondadest. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk. Vetikad olid omakorda toiduks loomastikule. Näiteks: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lühijalgsed, limused. Sellel ajastul toimus ka võidurelvastumine, kus saakloomadel tekkis tugev välisskelett vastusena röövloomade jõuliste ja hammaste evulutsioonile.
https://www.youtube.com/watch?v=qNtQwUO9ff8

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 2 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Paleosoikumi aegkonda kuuluvad järgmised ajastud:
Kambrium, Ordoviitsium, Silur, Devon, Karbon ja perm https://www.youtube.com/watch?v=lPA_FcVzrGQ.

Esimesed kalad

536 BCE

https://www.youtube.com/watch?v=tndgVglNi2s.

Ordoviitsium

485 BCE

Ilmusid esimesed maismaataimed, kliimastik on valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumise tagajärel vähenes ookeani pind kuni 100m võrra ja paljud madalmered muutusid maismaaks. Selle tagajärel suri suur osa mereelustikust välja.
https://www.youtube.com/watch?v=F1_cOZ0YJTc

Esimesed maismaa taimed

470 BCE

Esimesed maismaataimed ilmusid umbes 470 miljonit aastat tagasi, Ordoviitsiumi perioodil, mil elu muutus kiiresti. Need olid mittevaskulaarsed taimed (Mittevaskulaarsed taimed on taimed, millel puudub ksüleemist ja floeemist koosnev veresoonkond), nagu samblad ja maksarohud, millel ei olnud sügavaid juuri. https://www.youtube.com/watch?v=RrWtrhYNouw.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkusid maismaale asumist.
https://www.youtube.com/watch?v=FYn089fGwF4.

Devon

419 BCE

Troopikameredes oli rikkalik põhjaelustik. Mitmed jõgesid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suurteks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Maismaal tekkisid Devoni ajastu lõppul esimesed metsad. ilmusid ka esimesed kahepaiksed-selgroolised, kes olid võimelised lühikest aega maismaal hakkamasaama. https://www.youtube.com/watch?v=0vlpQfoQIQ8.

Esimesed kahepaiksed

360 BCE

Kahepaiksed olid esimene rühm selgroogseid, kellel tekkisid jäsemed ning, kes suutsid veest lahkuda.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäevaste osjade, koldade ja sõnajalgsete hiigelsuured puukujulised eellased. üleujutatavatel aladel, mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. maismaale ilmusid esimesed roomajad ning osadel putukatel tekkis lennuvõime. https://www.youtube.com/watch?v=rESuGB6JdC8

Perm

300 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandi siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, ja meredes aga luukalade osakaal. See ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% maad asustanud liikidest.
https://www.youtube.com/watch?v=LT3HixF96UM.

Triias

252 BCE

Ajastu alguses oli elustik üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. https://www.youtube.com/watch?v=ZoHO3fAj_78.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Jaguneb kolmeks: Triias, Juura ja Kriit

Dinosaurused

225 BCE

Tänapäeval käsitletakse neid roomajate klassi ülemseltsis. Kõige suuremad maismaal elanud loomad on tõenäoliselt kuulunud nende hulka. https://www.youtube.com/watch?v=pm6gQGwkeQw..

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanis elas rohkelt merelisi roomajaid, -ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljas seemnetaimedest koosneva metsaga. https://www.youtube.com/watch?v=ahT78Rzqv6k.

Imetajad

200 BCE

Üks avaresemaid teadaolevaid imetajasarnaseid loomi oli morganucodon. https://www.thoughtco.com/the-first-mammals-1093311.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õismetsad, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ihtüsaurustega, ammoniitide ja rudistitega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. https://www.youtube.com/watch?v=KLqHw9W5az0.

Paleogeen

66 BCE

Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evulutsioon. Suurem osa imetajatest elasid maismaal (välja arvatud vaalade eelased) ning nad kujunesid väikearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Kliima jahenes ja valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad, preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi. https://www.youtube.com/watch?v=z_QJ9kn9nEA.
https://www.youtube.com/watch?v=ldLBoErAhz4.

Dinosauruste väljasuremine

66 BCE

66 miljonit aastat tagasi kadusid dinosaurused suhteliselt lühikese aja jooksul täielikult. Välja surid ka paljud teised loomad, sealhulgas pterosaurused, suured mereroomajad ja ammoniidid.
Kuigi dinosauruste liikide arv oli juba varasemalt vähenemas, viitavad erinevad märgid äkilisele katastroofilisele sündmusele– miski, mis põhjustas ebasoodsate muutuste toimumise keskkonnas kiiremini, kui dinosaurused ja muud olendid suutsid kohaneda. https://www.youtube.com/watch?v=dFCbJmgeHmA.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 2 BCE

Jaguneb Paleogeeniks, Neogeeniks ja Kvaternaariks.

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varajased hominiidid. Maa kliima jahenes oluliselt ning selle tagajäel kujunes poolustel jääkate. https://www.youtube.com/watch?v=KsjsVmIpdoE.

Inimahvid

4 BCE

https://www.youtube.com/watch?v=_ANNQKKwWGk.

Kvaternaar

2 BCE

Ilmusid perekond Homo esindajad (inimeste vahetud eellased). Selle ajastu jooksul on väljasurnud paljud imetaja-, ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule. https://www.youtube.com/watch?v=lQY5Oz_4JX0.
https://www.youtube.com/watch?v=C3Jwnp-Z3yE.