Geokronoloogiine skaala Merili EV

Hadaikum

4600 BCE

Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne. Meteoriidisajud. Perioodi lõpul tekkis algne maakoor, atmosfäär ja ookean. Sellest perioodist on kivimeid säilinud vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maad tabas planeet, mille nimi on Theia. Kokkupõrke järel paiskus hõõguv tükk kivimit planeedist Maa orbiidile tahenema.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Samuti säilinud sellest ajast ka vanimad stromatoliidid-mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatolistiitides on säilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist.

Proterosoikum e agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteer5ivad ka tänapäeval. Esimesed kalad, tekkis enamus tänapäeva loomade hõimkondadest, evolutsiooniline võidurelvastumine. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mida sõid ka loomad. Loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad nt. käsnad, ainuõõssed ja lülijalgsed.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 2 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Orduviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik, nt korallid. Ilmusid esimesed maismaataimed, rikkalik elustik, valdavalt soe kliima, kuid ajastu lõpul toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga.Jäätumise tõttu toimus ookeanipinna alanemine kuni 100m võrra. Paljud madalmered muutusid kuivaks maismaaks. Jääaeg põhjustas mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid rifid ja ujusid primitiivsed kalad. Maismaad hakkasid elustama ka loomad, esimeste loomade hulka kuulusid: tuhatjalgsed, meriskorpionid, skorpionid ning väikesed ja lihtsa ehitusega taimed.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Kalad kasvasid väga suurteks ja nendest said tippkiskjad. Maismaal tekkisid lõpuks esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed-selgroogsed.

Karbon

359 BCE

Osadel putukatel tekkis lennuvõime, maismaale ilmusid esimesed roomajad, metsades kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kõrbega, kus oli karm kliima. Ülekaalus olid roomajad, taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal ja meres luukalade osakaal. Ajastu lõppedes toimus suurim väljasuremine, mille tulemusena kadus 95% liikidest.

Triias

252 BCE

Liigivaene, ilmusid esimesed dinosaurused, imetajad. Ajastu lõpul toimunud väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal ning ilmusid esimesed imetajad.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad.Ilmusid esimesed linnud, krokodillid, kilpkonnad. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Ookeanides elasid paljud mereroomajad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda metsaga.

Kriit

145 BCE

Maismaataimestikku domineerisid õistaimed, ning maismaal oli domineeriv roll dinosaurustel. Arenesid uued imetajad ja linnuliigid. Ookeanides ja meredes olid plesiosaurused, ihtüosaurused, ammoniidid, lehmasarve meenutavad karbirudistid. Ajastu lõpul hävisid dinosaurused ning paljud merelised roomajad jt. Väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Lindude ja imetajate kiire evolutsioon Enamik imetajaid elas maismaal. Vaallade eellased asusid elama meredesse.Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske ning kasvasid troopilised metsad. Kujunesid savannid ja preeriad, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum ehk uusaeg

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäeva ilme. Levisid maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid varased hominiidid ehk inimese eellased. Maa kliima jahenes, poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Tekkis Homo esindajad Aafrikas ja nende evolutsioon kuni Homo sapiensi tekkeni, Surid välja paljud liigid nt mammut, karvane ninasarvik,dodo lind. Väljasuremist seostatakse inimese mõju kasvuga planeedi elustikule.