Eesti kirjanduse ajalugu II

By Nelli_Kuldmaa

  • 1855-1927 August Kitzberg

  • 1875-1947 Karl August Hindrey

    1875-1947 Karl August Hindrey
    1932 Välkvalgus (novell)
    1935–1936 Urmas ja Merike (kahes osas romaan - ajalooline proosa)
    1937 Sündmusteta suvi (suvitus- ja psühholoogiline + romaan romaani kirjutamisest -romaan)

  • 1878–1940 Anton Hansen Tammsaare

    1878–1940 Anton Hansen Tammsaare
    1907 Raha-auk
    1913 Vanad ja noored
    1907 Uurimisel
    1908 Pikad sammud
    1909 Noored hinged
    1910 Üle piiri
    1915 Poiss ja liblik
    1917 Varjundid
    1917 Kärbes
    1921 Juudit
    1922 Kõrboja peremees
    1923 Pöialpoiss
    1926–33 Tõde ja õigus I–V
    1934 Elu ja armastus
    1935 Ma armastasin sakslast
    1936 Kuningal on külm
    1939 Põrgupõhja uus Vanapagan

  • 1878-1956 Aino Kallas

  • 1879-1957 Mait Metsanurk (Eduard Hubel)

    1879-1957 Mait Metsanurk (Eduard Hubel)
    1925 Kindrali poeg
    1934 Ümera jõel
    1939 Tuli tuha all Kirjanduses võib kohata diskusioone kumb oli parem autor, kas Tammsaare või Metsanurk. Metsanurga tee kirjandusse on jälle mõnevõrrapikem kui teistel. Professionaalne käekiri kujuneb välja 20ndateks aastateks. Rahvalik populaarsus tuleb aastal 1934 ning see on seotud romaaniga „Ümera jõel“. „Tuli tuha all“ mängib läbi rootsiaja lõppu ja keskmes on suur näljahäda.

  • 1883-1940 Sophia Vardi (Marta Lepp)

  • 1883–1980 Marie Under

    1883–1980 Marie Under
    Ants Oras, Marie Under (1963)
    Marie Underi eluraamat I–II (koost. Artur
    Adson, 1974) 1917 Sonetid
    1918 Eelõitseng
    1918 Sinine puri
    1920 Verivalla
    1923 Päriosa
    1927 Hääl varjust
    1928 Rõõm ühest ilusast päevast 1929 Õnnevarjutus
    1930 Lageda taeva all
    1935 Kivi südamelt
    1942 Mureliku suuga
    1954 Sädemed tuhas
    1963 Ääremail
    *
    1958 Kogutud luuletused 2006
    Lauluga ristitud 2007 Luule

  • 1883-1940 Sophia Vardi (Marta Lepp)

    1883-1940 Sophia Vardi (Marta Lepp)
    https://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=336&table=Persons

  • 1883–1952 Hugo Raudsepp

    1883–1952 Hugo Raudsepp
    Hugo Raudsepa kannatustee (1973, Viiu Raudsepp-Tulk) 1923 Demobiliseeritud perekonnaisa
    1926 Ameerika Kristus
    1927 Sinimandria
    1929 Mikumärdi
    1932 Vedelvorst
    1933 Salongis ja kongis
    1934 Roosad prillid
    1941 Viimne eurooplane
    1942 Vaheliku vapustused

  • 1886-1971 Karl Rumor (Ast)

    1886-1971 Karl Rumor (Ast)
    1919 Tuled sügis-öös
    1928 Valge naine
    1929 Kui Saara naerab
    1960 Krutsifiks Ta oli Eesti sotsiaaldemokraatliku erakonna asutaja ja samuti oli ka Eesti ajal minister. 1930nde lõpus sai tast Eesti Vabariigi konsul Brasiilias.
    Tema loomingu esimene järk on uusromantiline järk, seejärel tuleb pikk paus ning paguluses pärast sõda tuleb uus loominguline puhang ja kirjutab uusromantilist lühiproosat ja ka („Krutsifiks – aines võetud Brasiilias) mitterealistlik arendus.

  • 1889-1977 Artur Adson

    1889-1977 Artur Adson
    https://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=340&page_start=&table=Persons

  • 1890-1970 Johannes Barbarus

    1890-1970 Johannes Barbarus

  • 1890–1951 Henrik Visnapuu

    1890–1951 Henrik Visnapuu
    Pedro Krusten, Kaugelviibija käekõrval (1957)
    Harald Peep, Henrik Visnapuu (1989) 1917 Amores
    1918 Jumalaga, Ene!
    1920 Talihari
    1920 Hõbedased kuljused
    1920 Käoorvik
    1925 Ränikivi
    1927 Maarjamaa laulud
    1927 Jehoova surm
    1927 Parsilai
    1929 Puuslikud
    1931 Tuulesõel
    1932 Päike ja jõgi
    1937 Saatana vari
    1938 Põhjavalgus
    1942 Tuule-ema
    1946 Esivanemate hauad
    1947 Ad astra
    1947 Periheel. Ingi raamat
    1948 Mare Balticum
    1950 Linnutee. Rännuraamat
    1993 Mu ahastus ja armastus

  • 1890-1952 August Alle

    1923 Lilla elevant

  • 1891-1946 Henrik Adamson

    1891-1946 Henrik Adamson
    1919 Mulgimaa https://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=219&page_start=&table=Persons

  • 1891 (u.k.j.) – 1960 August Gailit

    1891 (u.k.j.) – 1960 August Gailit
    Gailiti kohta:
    August Gailit 1891–1960 (1961)
    Jaanus Vaiksoo, Gailit ja Nipernaadi (1995) 1910 Kui päike läheb looja
    1917 Saatana karusell
    1918 Muinasmaa
    1919 Rändavad rüütlid
    1919 August Gailiti surm
    1919 Klounid ja faunid
    1924 Purpurne surm
    1924 Idioot
    1926 Vastu hommikut
    1927 Ristisõitjad
    1928 Toomas Nipernaadi
    1935 Isade maa
    1938 Karge meri
    1941 Ekke Moor
    1945 Leegitsev süda
    1949 Viimne romantik
    1951 Üle rahutu vee
    1951–59 Kas mäletad, mu arm? I–III

  • 1891-1950 Richard Rohtla

    1891-1950 Richard Rohtla
    Ta on autor, kes on proovinud igasuguseid asju. 20ndatel katsetas mitmel moel, aga suurt edu ei tulnud. Ta sai kuulsaks aastal 1930, kui ta pandi vekslivõltsimise pärast vangi. Vangis jätkas kirjutamist. Talt teatakse-tuntakse kõige enam lastele mõeldud loomajutte.

  • 1892-1941 Jüri Parijõgi

    1892-1941 Jüri Parijõgi

  • 1892-1970 Johannes Semper

    1892-1970 Johannes Semper
    1917 Pierrot
    1934 Armukadedus (Freuistlik taust on inimesekujutuses olemas, armastuslugu)
    1939 Kivi kivi peale (Sotsiaalset vaatenurka tuleb eelneva teosega juurde) Ta tuleb Siuru rühmituse kaudud ja luuletajana ja siis hakkab selle kõrvale kirjutama proosat. Ta on esimene, kes tõsisemalt püüab kirjandusanalüüsis rakendada psühhoanalüüsi. Jääb Eestisse ja kujuneb tunnustatud Nõukogude Eesti juhtivaks kirjanikuks (läks Nõukogude võimuga kaasa). Samuti ka Loomingu peatoimetaja 30ndatel aastatel.

  • 1893-1959 Peet Vallak (Peeter Pedajas)

    1893-1959 Peet Vallak (Peeter Pedajas)
    1925 Epp Pillarpardi Punjaba potitehas
    1927 Hulgus Loomingut võiks jagada mõtteliselt kaheks. 20ndatel on ekspressionistlikke jooni rohkem näha ja selline tasakaalustatud realistlik stiil tuleb 30ndatel aastatel.
    Vallaku tugevus on: 1) ta on juba varastest tekstidest peale tugevalt psühholoogiline autor  ta suudab väiekste asjade kaudu tegelase sisemise poole välja tuua; 2) ta tajub väga hästi novelli kompsitsioonireegeldi; 3) väga peen detailitaju.

  • 1896-1954 Hella Wuolijoki

  • 1896-1954 Hella Wuolijoki

  • 1898-1978 Albert Kivikas

    1898-1978 Albert Kivikas
    1919 Lendavad sead
    1919 Ohverdet konn (Erni Hiir ja Albert Kivikas)
    1936 Nimed marmortahvlil Kivikas pole ilmselt päris esimene futurismi maale tooja. „Lendavad sead“ saab mingiks teatavaks märgiks - räägitakse sellest ka EV riigikogus, et kogud Eesti kirjandus on ’lendavaid sigu’ täis.
    Kivikal õnnestus vähemalt kolmel korral olla õigel ajal õiges kohas: 1) futuristlik proosa - asumikuromaanid; 3) „Nimed marmortahvlil“
    Kivikas lahkus Rootsi ja jätkas romaanisarja seal.

  • 1898-1978 Reed Morn (Frida Johanna Drewerk)

    1898-1978 Reed Morn (Frida Johanna Drewerk)
    1927 Andekas parasiit

  • 1899-1945 Aleksander Antson

  • 1899-1945 Juhan Sütiste

    1899-1945 Juhan Sütiste
    1928 Rahutus (Juhan Sütiste (Johannes Schütz))

  • 1899-1945 Aleksander Antson

  • 1899-1993 Valmar (Vilmar) Adams

    1899-1993 Valmar (Vilmar) Adams
    Suudlus lumme https://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=366&page_start=&table=Persons

  • 1899-1948 Juhan Jaik

    1899-1948 Juhan Jaik
    1924–33 Võrumaa jutud I–II
    1928 Kaamelid pasunapuhujatega Ta jääb raskelt haigeks ning läheb pagulusse. Lapsed – tal on otseselt lastele adresseeritud kirjandust. Samas aga on adressaat sageli ähmane. Klassikuks kuulutamine sündis mingil moel takka järgi – 20.-21. saj vahetusel ta tuntus tõuseb. Kasutab mõnedes kohtades võrukeelset dialoogi.
    Kasutab ta ka õudust – ta on (võru)maalähedane. Juttudes: öö, hämarus, pimedus, imelikkus, une ja ärkvelolupiir, koledus, tondid, surm, põnevus.

  • 1900-1989 Erni Hiir

    https://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=352&page_start=&table=Persons

  • 1900-1984 Erni Krusten

  • 1900–1987 August Mälk

    1900–1987 August Mälk
    Romantismi ja realismi ühendav autor. Raimond Kolk, August Mälk (1964)
    Aarne Vinkel, August Mälk (1993) 1932 Vaese mehe ututall
    1934 Surnud majad
    1935 Õitsev meri
    1936 Rannajutud
    1936 Läänemere isandad
    1937 Taeva palge all
    1942 Hea sadam
    1952–53 Tee kaevule
    1963 Kevadine maa
    1978 Projekt Victoria Mälgu retseptsioonis toimub mingi huvitav nihe  30ndatel nähakse teda kui suurt klassikut, kuid hiljem loetakse teda kui meelelahutust.

  • 1901-1942 Enn Kippel

    1901-1942 Enn Kippel

  • 1902-1968 Priit Põldroos

  • 1902-1970 Andres Särev

  • 1903-1980 Mart Raud

  • 1904–1947 Heiti Talvik

    1904–1947 Heiti Talvik
    1934 Palavik
    1937 Kohtupäev
    2004 Legendaarne

  • 1904-1945 Evald Tammlaan

  • 1904-1962 Paul Viiding

    1904-1962 Paul Viiding
    1935 Traataed

  • 1904-1992 Max Laosson

  • 1904-1970 Rudolf Sirge

    1904-1970 Rudolf Sirge
    1956 Maa ja rahvas „Rahu, leiba, maad“ – esikteos. Kui naturalistliku ja sotsiaalkriitilise kirjanduse näiteid otsida, siis see on teine sedatüüpi teos, mis Jakobsoni kõrvale asetub. „Tulukesed luhal“ on esikromaani ümbertöötatud versioon. Ta kirjutas hiljem ka oma kõige tuntuma romaani „Maa ja rahvas“, mis on sotsialistliku realismi teos.

  • 1904-1963 August Jakobson

    1904-1963 August Jakobson
    1927 Vaeste-Patuste alev
    1946 Elu tsitadellis Naturalistlik proosa. Nimetatud romaan kinnitab, et tegemist on andeks ja hiljem raisku läinud autoriga. „Vaeste-Patuste alev“ on sündinud otseselt Zola lugemise ainel. Sisu liigub reaalelulisel pinnal, kuid on sündmusi, mis tegelikult toimunud pole. Realistlik-naturalistlik kirjeldus  aluseks on argielu. Prototüüpne ruum on Pärnus Rääma linnaosa. Vaeste patuste alev on: haigus, alkoholism, töö- ja rahapuudust jm.
  • Period: to

    1905 – 1921 (Noor Eestist Tarapitani)

    Uusromantilise kirjanduse tippaeg. Siuru ja Tarapita jätkavad Noor Eesti pakutud raamides.

  • 1906–1989 Betti Alver

    1906–1989 Betti Alver
    Karl Muru, Betti Alver (2003) Betti Alver. Usutlused. Kirjad. Päevikukatked. Mälestused. (koost. Enn Lillemets ja Kristi Metste; 2007)
    Minu lamp põleb. Betti Alveri ja Mart Lepiku kirjavahetus 1947–1970 (koost. Kristi Metste ja Eve Annuk; 2015) 1927 Tuulearmuke
    1930 Invaliidid
    1931 Lugu valgest varesest
    1935 Viletsuse komöödia
    1936 Tolm ja tuli
    1966 Tähetund
    1971 Eluhelbed
    1979 Lendav linn
    1986 Korallid Emajões
    1989–92 Teosed I–II
    2005 Koguja

  • 1906-2001 Ain Kalmus (E(e)vald Mänd)

  • 1907-1976 Leida Kibuvits

    1907-1976 Leida Kibuvits
    1932 Soomustüdruk
    1933 Rahusõit

  • 1908-1983 Leo Anvelt

    1908-1983 Leo Anvelt
    1928 Viirastusi valges öös
    1936 Eluhirm

  • 1909–1985 Uku Masing

    1909–1985 Uku Masing
    Inimesepoeg valgel laeval. Uku Masing 100
    (toim. Arne Merilai; 2010)
    1935 Neemed Vihmade lahte
    1965 Džunglilaulud (Džunglilinnud)
    1974 Udu Toonela jõelt
    1974 Piiridele pyydes
    1983 Aerutades hurtsikumeistriga
    1985 Kirsipuu varjus
    1988 Ehatuule maa 1989 Rapanui vabastamine ehk Kajakad jumalate kalmistul 2000–2005 Luule I–VI

  • 1910–1994 Bernard Kangro

    1910–1994 Bernard Kangro
    Karl Ristikivi, Bernard Kangro (1967)
    Maarja Hollo, Romantiline subjekt, mälu ja trauma Bernard Kangro sõjajärgses loomingus (2016) 1935 Sonetid
    1937 Vanad majad
    1939 Reheahi
    1945 Põlenud puu
    1964 September
    1958 Jäälätted
    1961 Emajõgi
    1962 Tartu
    1963 Kivisild
    1965 Must raamat
    1969 Keeristuli
    1968 Merre vajunud saar

  • 1910-1960 Hans Leberecht

    1910-1960 Hans Leberecht
    1948 (49) Valgus Koordis

  • 1910-1963 Felix Kotta

  • 1910-1988 Enn Vaigur

    1910-1988 Enn Vaigur
    1935 Kraavihallid

  • 1910-1989 Aadu Hint

    1910-1989 Aadu Hint
    1947 Tagaranna meeste kalakuunar
    1949 Kuhu lähed, seltsimees direktor?
    1951-66 Tuuline rand I-IV Vasakpoolsed autorid (ka Jakobson, Roht, Sirge). Tal on tõsiseid maailmavaatelisi otsinguid 30ndatel. Ta saab Nõukogude Eesti esindusautoriks. Pidalitõve suurem läbikirjutus.

  • 1911-1988 Aira Kaal

  • 1911-1990 Arno Vihalemm

    1911-1990 Arno Vihalemm

  • 1911-1988 Herbert Salu

    1911-1988 Herbert Salu

  • 1912–1977 Karl Ristikivi

    1912–1977 Karl Ristikivi
    Endel Nirk, Teeline ja tähed (1991)
    Reet Neithal, Karl Ristikivi (1994)
    Tiit Hennoste, Karl Ristikivi “Hingede öö” kui tekst. Rmt: Eurooplaseks saamine (2003)
    Kröits ehk Ristikivi (koost Janika Kronberg ja Brita Melts; 2018) 1938 Tuli ja raud
    1940 Õige mehe koda /Võõras majas/
    1942 Rohtaed
    1953 Hingede öö
    1961 Põlev lipp
    1964 Imede saar
    1965 Mõrsjalinik
    1966 Rõõmulaul
    1971 Lohe hambad
    1972 Kahekordne mäng
    1972 Inimese teekond
    1976 Rooma päevik

  • 1913-1986 Kersti Merilaas

    1938 Maantee tuuled
    1981 Antud ja võetud

  • 1913-2004 Arvo Mägi

    1913-2004 Arvo Mägi

  • 1913–1997 Valev Uibopuu

    1913–1997 Valev Uibopuu
    1948 Keegi ei kuule meid
    1951 Neli tuld
    1957 Janu

  • 1913-1974 Gert Helbemäe

    1913-1974 Gert Helbemäe
    1960 Ohvrilaev

  • 1914-1969 August Sang

    1914-1969 August Sang
    1936 Üks noormees otsib õnne

  • 1916–2007 Debora Vaarandi

    1916–2007 Debora Vaarandi
    1945 Põleva laotuse all
    1959 Unistaja aknal
    1965 Rannalageda leib
    1977 Tuule valgel
    2006 Aastad ja päevad

  • 1916-1984 Asta Willmann

    1916-1984 Asta Willmann

  • "Sonetid" Marie Under

    "Sonetid" Marie Under

  • "Amores" Henrik Visnapuu

    "Amores" Henrik Visnapuu

  • 1917 – revolutsioonid

    Veebruari revolutsioon, Oktoobri revolutsioon – riigikorra kukutamise aasta.

  • Siuru (1917–1920)

    Siuru (1917–1920)
    Luulele pannakse suuremat rõhku. Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Johannes Semper (+ August Alle, Johannes Barbarus) Siuru kohta:
    Artur Adson, Siuru-raamat (1949, 2. tr 2007).
    Nigol Andresen, “Siuru”. Murranguaegade kirjanduslikust liikumisest. Looming 1973, nr 7.
    Tiit Hennoste, Eesti kirjanduslik avangard 20. sajandi algul. Hüpped modernismi poole I (2016). Looming 2017, nr 9 – nn Siuru erinumber http://www2.kirmus.ee/erni/

  • Siuru I–III (1917–1919)

    • Marie Under – Sonetid (1917), Sinine puri (1918)
    • Henrik Visnapuu – Amores (1917), Jumalaga, Ene! (1918)
    • Friedebert Tuglas – Saatus (1917)
    • August Gailit – Saatana karusell (1917), Klounid ja faunid (1919)
    • Johannes Semper – Pierrot (1917)
  • Period: to

    1917. - 1920.

    Iseloomulik joon on, et tegemist on dünaamilise ajajärguga, kõik koguaeg muutub. Eesti ajaloo seisukohalt kaks tähislikku dokumenti on 1918. Manifest Eestimaa rahvastele, mis kuulutab Eesti Vabariigi isesisvaks (paariks päevaks). 1920 Rahuleping nii Eesti oma kui ka Soome oma sõlmiti Tartus.
  • Period: to

    (u 1917–25) UUSROMANTILINE ja/või EKSPRESSIONISTLIK JA FUTURISTLIK PROOSA

    Tuglas, Gailit, Hiir, Kivikas jt
  • Period: to

    1917–28

    • Retseptsioonipildis domineerib luule, eriti perioodi alguses.
    • Uusromantika ja modernistlikud katsetused on tähtsal kohal nii luules kui proosas, eriti perioodi alguses.
    • Otsinguterohke ja dünaamiline periood.
  • Period: to

    1917–1928 (Siurust „Toomas Nipernaadini”)

  • 1918 – Eesti iseseisvumine

  • 1918 Ado Vebbe „Kohvikus“

    1918 Ado Vebbe „Kohvikus“
    ära lendamine – iseloomulik sellele perioodile
  • Period: to

    1918–1920 Vabadussõda

  • 1918 Manifest kõigile Eestimaa rahvastele

    1918 Manifest kõigile Eestimaa rahvastele
    Manifest kõigile Eestimaa rahvastele ehk Eesti iseseisvuse manifest on dokument, mille alusel loodi 1918. aasta veebruaris Eesti Vabariik. Manifestiga kuulutati Eesti esmakordselt ajaloos ametlikult iseseisvaks riigiks. Manifesti tekst koostati ja kinnitati Eesti Maapäeva Vanematenõukogu poolt 21. veebruaril.

  • 1919 "Lendavad sead" Albert Kivikas

    1919 "Lendavad sead" Albert Kivikas

  • 1919–2007 Ilmar Talve

    1919–2007 Ilmar Talve
    1952 Maja lumes
    1959 Juhansoni reisid
    1988 Maapagu

  • 1919-2011 Ralf Parve

  • 1919 "Nõiasõrmus" Aleksander Tassa

    1919 "Nõiasõrmus" Aleksander Tassa
    Ta on nii kunstnik kui ka kirjanik. Eriti paistis silma Noor Eesti aegadel oma dekoratiivse stiiliga ja eeskät lühiproosaga. Ta ei suutnud väga pikalt keskenduda ja seetõttu ei kirjutanud ka pikki teoseid.

  • 1919 "Mulgimaa" Hendrik Adamson

    1919 "Mulgimaa" Hendrik Adamson

  • 1919 Ohverdet konn (Erni Hiir ja Albert Kivikas)

    1919 Ohverdet konn (Erni Hiir ja Albert Kivikas)

  • Eesti kirjanike I kongress

    Eesti kirjanike I kongress
    1. septembril 1919

  • 1920–1999 Kalju Lepik

    1920–1999 Kalju Lepik
    Arvo Mägi, Kalju Lepik (1970, täiendatud trükk 1993) 1946 Nägu koduaknas
    1948 Mängumees
    1949 Kerjused treppidel
    1955 Muinasjutt Tiigrimaast
    1958 Kivimurd
    1965 Kollased nõmmed
    1968 Marmorpagulane
    1992 Öötüdruk
    1997 Pihlakamarja rist
    2002 Valguse riie ei vanu

  • "Hõbedased kuljused" Henrik Visnapuu

  • KÕRGKIRJANDUSLIK UUSROMANTIKA

    Kõrgkirjanduslik uusromantika – peaaegu kõik eesti luuletajad Underist Alverini 2. Sotsiaalekspressionism – Under, Visnapuu, Barbarus jpt (eriti 1920. aastate loomingus) – stiil jääb 1920ndatel lühikeseks, aga selle jäljed jäävad tugevalt näha ka Kõrgkirjanduslik uusromantika – Tuglas, Tassa, Gailit, Rumor jt. Proovitakse teatava üldkoodina välismaastiili eesti keelde üle tuua, peaaegu kõik eesti luuletajad Underist Alverini.

  • 1920-2002 Ilmar Külvet

    1920-2002 Ilmar Külvet
    Asetub loomingu raskuspunktiga 60ndate kanti. Kui otsida draamakirjanikku Eesti pagulaskirjanduses, kuid seda positsiooni võib täita just Külvet. Tema kõige olulisemad tekstid on draamatekstid. Ta elas Ameerikas Kanadas ja viimastel aastakümnetel ka USA-s. Ta teenis raha ajalehes, oli ajalehe „Vaba eestlane“ peatoimetaja. Samuti tegutses raadiojaamas „Ameerika hääl“. Tema näidenditest on kõige tuntumaks saanud „Sild üle mere“ näidend.
  • Period: to

    1920. aastate I pool: SÜMBOLISTLIK & EKSPRESSIONISTLIK DRAAMA ja TEATER

  • Period: to

    1920. ja 1930. aastate vahetus – majanduskriis

  • 1921–2000 Ilmar Laaban

    1921–2000 Ilmar Laaban
    Hasso Krull, Paragramm ja tämber. Rmt.: Millimallikas (2000)
    1946 Ankruketi lõpp on laulu algus
    1957 Rroosi Selaviste
    1990 Oma luulet ja võõrast (Teosed VII–VIII)
    2004 Sõnade sülemid, sülemite süsteemid 1998 Ankarkättingens slut är sångens början häälutus – sound poetry

  • "Juudit" Anton Hansen Tammsaare

  • Tarapita (1921–1922)

    Tarapita (1921–1922)
    Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas, Marie Under Pilt: Barbarus, Tuglas, Alle Kivikas, Semper, Under, Adson
    Toomas Haug, “Tarapita” ja tarapitalased. Keel
    ja Kirjandus 1983, nr 1–2 (= rmt: Klassikute
    lahkumine (2010)).

  • 1921 "Juudit" Anton Hansen Tammsaare

  • 1921 Peet Aren, Tallinna tänav (Aida tänav)

    1921 Peet Aren, Tallinna tänav (Aida tänav)
    https://kumublogi.ekm.ee/2018/06/29/nadala-teos-peet-aren-aida-tanav/ https://wonderuum.ee/peet-aren-aida-tanav/

  • u 1921 (1918?) jj nn UUSREALISM

    Luts, Tammsaare, Metsanurk, Kivikas jt

  • 1922-1998 Endel Sõgel

  • 1922 Eesti Kirjanikkude Liit

    esimene esimees Tuglas
    Siuru ja Tarapita on Liidu eelsed organisatsioonid. Ühendab ka praegu kirjanikke.

  • 1922 "Kõrboja peremees" Anton Hansen Tammsaare

    1922 "Kõrboja peremees" Anton Hansen Tammsaare
    TEKSTILUUP. Anton Hansen Tammsaare "Kõrboja peremees"
    https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/tekstiluup-tekstiluup-anton-hansen-tammsaare-quot-korboja-peremees-quot

  • 1922-2015 Arved Viirlaid

    1922-2015 Arved Viirlaid
    1952 Ristideta hauad

  • 1922–1971 Juhan Smuul

    1922–1971 Juhan Smuul
    Ülo Tonts, Juhan Smuul. Lühimonograafia (1979)
    Jaan Undusk, Stalinismi müstilised ja maagilised märgid. – Maagiline müstiline keel (1998) (= Eesti kirjanike ilmavaatest (2016)). 1946 Karm noorus
    1948 Järvesuu poiste brigaad
    1949 Poeem Stalinile
    1955 Kirjad Sõgedate külast
    1957 Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol
    1959 Jäine raamat
    1964 Kihnu Jõnn ehk Metskapten
    1965 Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi
    1968 Muhu monoloogid
  • Period: to

    1922 – 1944 („Kõrboja peremehest“ teise Nõukogude okupatsioonini)

    Tammsaare on hakanud siis oma klassikalisi teosed kirjutama.

  • 1923 Looming

    1923 Looming
    peatoimetajad aastatel 1923–40 Tuglas, Kärner ja Semper
    Ajakiri pole kunagi oma nime vahetanud. Kärner on üks Loominu ebaõnnestunud peatoimetajadi. Ühendab ka praegu kirjanikke.

  • 1923 "Lilla elevant" August Alle

    1923 "Lilla elevant" August Alle

  • 1923-2019 Ilmar Jaks

    1923-2019 Ilmar Jaks
    1963 Eikellegi maal

  • 1924-2008 Uno Laht

  • 1924 Eduard Ole „Laud“

    1924 Eduard Ole „Laud“
    abstraktse ja geomeetrilise kunsti suund

  • 1924 – kommunistide riigipöördekatse

  • 1924–33 Võrumaa jutud I–II

    1924–33 Võrumaa jutud I–II
    Eduard Viiralt, illustratsioon „Võrumaa juttudele” (1924)

  • 1924 "Geomeetriline inimene" Johannes Barbarus

    1924 "Geomeetriline inimene" Johannes Barbarus

  • 1924-1992 Raimond Kolk

    1924-1992 Raimond Kolk

  • 1924-1996 Ivar Grünthal

    1924-1996 Ivar Grünthal

  • 1925 "Kindrali poeg" Mait Metsanurk (Eduard Hubel)

  • 1925 Kultuurkapitali seadus

    osa kirjanikke hakkavad saama enamvähem regulaarselt toetusi. Seega Eestis on kirjanikke, kelle toetus on mingil määral garanteeritud. 20ndate ja 90ndate seadused on rajatud sellele põhimõttele, et rahvas maksab aktsiisi (alkoholi, tubaka ja hasartmängu pealt) ja see kantakse kultuuri.
  • Period: to

    1920. aastate II pool ja 1930. aastad: REALISTLIKU DRAAMA ja RAHVALIKU KOMÖÖDIA ESILETÕUS

  • Period: to

    1926–1933 "Tõde ja õigus I–V" Anton Hansen Tammsaare

  • "Hääl varjust" Marie Under

  • 1927 "Tuulearmuke" Betti Alver

  • 1927 algavad Looduse romaanivõistlused

  • u 1927 jj NATURALISM (agulirealism)

    Jakobson jt

  • 1927 "Vaeste-Patuste alev" August Jakobson

    1927 "Vaeste-Patuste alev" August Jakobson

  • 1927-1992 Ivar Ivask

    1927-1992 Ivar Ivask
    Books Abroad / World Literature Today

  • "Rõõm ühest ilusast päevast" Marie Under

  • 1928 "Rahutus" Juhan Sütiste (Johannes Schütz)

    1928 "Rahutus" Juhan Sütiste (Johannes Schütz)

  • 1928 "Toomas Nipernaadi" August Gailit

    1928 "Toomas Nipernaadi" August Gailit
    Toomas Nipernaadi. Tartu, Loodus, 1928, lk 423 Toomas Nipernaadi. Tartu, Noor-Eesti,
    1935, lk 446: Kevade tulles kaob ta minu ja sõprade juurest ning siis ei maksagi teda otsida.
    – Seepärast ütlesin ma kohe, lausus Jaanus Roog, – sa pole õige tööline. TEKSTILUUP. August Gailit "Toomas Nipernaadi" https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/tekstiluup-tekstiluup-august-gailit-quot-toomas-nipernaadi-quot

  • 1929 "Mikumärdi" Hugo Raudsepp

    1929 "Mikumärdi" Hugo Raudsepp

  • "Õnnevarjutus" Marie Under

  • Kirjanduslik Orbiit (1929–1931)

    Erni Hiir, August Jakobson, Albert Kivikas, Daniel Palgi, Juhan Sütiste, Oskar Urgart jt
  • Period: to

    1929–40

    • Retseptsioonipildis domineerib proosa.
    • Proosas domineerib realism ja luules uusromantika.
    • Staatilisus süveneb ja klassikalisus suureneb.
  • Period: to

    1929–1940 („Õnnevarjutusest” (Marie Underi ballaadikogu) okupatsioonini)

  • 1930-1932 Eduard Wiiralt (1892-1954), Põrgu

    1930-1932 Eduard Wiiralt (1892-1954), Põrgu
    "Põrgu" on E. Wiiralti vasegravüür, mis valmis 1932. aastal.
    Wiiralt on sellel "halastamatu rafineerituse ja teda huvitanud vanade meistrite tehnilise täpsusega välja graveerinud inimloomuse kõige tumedamad küljed, pained ja sotsiaalse rõhumise põrgulikkuse".
    "Põrgu" jaoks hakkas Wiiralt visandeid tegema 1930. aastate algul. Enamasti valmisid need Pariisi kohvikus Le Dôme või Le Coupole.
    2024. aastal müüdi Allee galeriis Eesti kunsti oksjonil "Põrgu" 63000 €, mis on Eesti graafika hinnarekord.

  • 1931 "Lugu valgest varesest" Betti Alver

  • 1931 "Lugu valgest varesest" Betti Alver

  • 1932 "Vedelvorst" Hugo Raudsepp

    1932 "Vedelvorst" Hugo Raudsepp

  • Vedelvorst (Draamateater 1932; Aleksander Mägi, Lo Tui)

    Vedelvorst (Draamateater 1932; Aleksander Mägi, Lo Tui)

  • 1932 "Vaese mehe ututall" August Mälk

    Tallinna Töölisteater 1932. Rein Rääbise rollis Ruts Bauman

  • 1933-... Enn Nõu

    1933-... Enn Nõu
    2010–2012 Vabariigi pojad ja tütred I–III Irriteerivad teemad, seksuaalelu suhteliselt avameelde või isegi robustne kujutamine on asjad, mille üle E. Nõu loominguga seoses vaieldakse. Tema kujutamislaad on pigem dokumentaalset laadi – tekib dok.-kirjanduse ja ilukirjanduse segu. Nendest uuematest teostest, abitsiooni tõttu, tuleb esile tõtta triloogiat „Vabariigi pojad ja tütred“.

  • 1933-1954 Ilmi Kolla

  • 1934 "Palavik" Heiti Talvik

    1934 "Palavik" Heiti Talvik

  • 1934 – Konstantin Pätsi võimuhaaramine

    kehtestatakse osaline eeltsensuur; ei kata kõiki valdkondi. Formaalselt tsensuuriametit ei ole, aga propagandatalitus tsensuuri kehtestab. Kirjanik pidi hakkama arvestama, et tema sõnu kasutatakse / võidakse kasutada tema enda vastu. Eesti kirjandusest suurem osa on ilmunud tsensuuriajal.

  • 1934 jj AJALOOLISE PROOSA LAINE

    Metsanurk, Hindrey, Kippel jt

  • PSÜHHOLOOGILINE REALISM (Tammsaare, Semper, Anvelt, Morn jt)

    Psühholoogiline realism - Sündmused toimuvad toimuvad konkreetses ajaloolises situatsioonis,kuid alati viidatakse sündmuste tagamaadele, põhjustele,tagajärgedele. Süvapsühholoogiline realism-Eesmärk on jäädvustada enda pooli läbielatud lähiminevik. (Kirjandus voolud) Psühholoogiline realism – Tammsaare, Semper, Anvelt, Morn jt 5. Ajaloolise proosa laine (1934) – Metsanurk, Hindrey, Kippel jt

  • 1934-2017 Ilona Laaman

    1971 Mis need sipelgad ka ära ei ole

  • 1934- Helga Nõu

    1934- Helga Nõu
    1969 Tiiger tiiger H. Nõu debüütromaan on „Kass sööb rohtu“, mis on noores eas kirjutatud ja tegelasteks on ka noored. „Tiiger tiiger“ võiks olla rohkem näide proosauuendusest 50ndatel-60ndatel. Ta hakkab jõulisemalt kasutama sisemonoloogi, saavad tunnuslikuks igasugused sündmuste kronoloogia segipaiskamised, mida on peetud iseoloomulikuks modernistlikule proosale. Otseselt sellist noorsooproosa vormi hakkab ta viljelema 70ndatel-80ndatel aastatel ja on seda jätkanud ka hiljem.

  • 1934 "Ümera jõel" Mait Metsanurk

    1934 "Ümera jõel" Mait Metsanurk
    Rahvalik populaarsus tuleb aastal 1934 ning see on seotud romaaniga „Ümera jõel“. Ajalooaineline romaan üritab mingil moel asendada ajalookirjutust. Ajaloolises romaanis juba 19. sajandi lõpust on näha, et kirjanikud otsivad ajaloost heroilisi hetki ja üritavad neist kirjutada. Kui võrrelda Bornhöhe aegset ja Metsanurga aegset proosat, siis on loobutud peaaegu täielikult „Tasuja“ sarnasest ülistamisest, seega on „Ümera jõel“ tunduvalt realistlikum.

  • "Ma armastasin sakslast" Anton Hansen Tammsaare

  • 1935 "Neemed Vihmade lahte" Uku Masing

  • 1935 "Sonetid" Bernard Kangro

  • 1935 Raamatuaasta

    Raamatuaastat korratakse nüüd praegugi. Elavdatakse kultuuri.

  • 1935 "Ma armastasin sakslast" Anton Hansen Tammsaare

  • Tammsaare & Särev, Härra Mauruse I järgu koolis (Draamateater 1935. Indrek - Enn Toona, Maurus - Eduard Türk)

    Tammsaare & Särev, Härra Mauruse I järgu koolis (Draamateater 1935. Indrek - Enn Toona, Maurus - Eduard Türk)

  • 1935 "Kraavihallid" Enn Vaigur

    1935 "Kraavihallid" Enn Vaigur

  • 1936 "Tolm ja tuli" Betti Alver

  • 1936 "Nimed marmortahvlil" Albert Kivikas

    1936 "Nimed marmortahvlil" Albert Kivikas
    „Nimed marmortahvlil“ on tahestahtmata kõige kuulsam vabadussõjaaineline romaan Eestis. On selge, et see raamat oli rahvusliku tellimuse suhtes vastuvõetavam kui näiteks Gailiti „Isademaa“. Muidugi on mõjutama hakanud retseptsiooni Elmo Nüganeni samanimeline film.

  • 1936 "Tolm ja tuli" Betti Alver

  • 1936-2015 Urve Karuks

    1936-2015 Urve Karuks
    1968 Savi

  • 1937- Elin Toona

    1937- Elin Toona
    1969 Lotukata

  • 1937 "Kohtupäev" Heiti Talvik

  • 1937–40 Varamu

    1937–40 Varamu
    peatoimetaja Visnapuu, kultuuriajakiri. Haare on laiem, sest kujutavast kunstist räägitakse veidi rohkem. Rajatud selle tagamõttega, et Semper ja Tuglas Tartus teevad asju, mis Toompeal ei tundu meeldivat.

  • 1937 Andrus Johani (1906-1941) Pariisi vaade Seine´i sillaga.

    1937 Andrus Johani (1906-1941) Pariisi vaade Seine´i sillaga.
    https://haus.ee/?c=teosed&l=et&id=6988

  • Luts & Särev, Kevade (Draamateater 1937. Toots - Mari Möldre)

    Luts & Särev, Kevade (Draamateater 1937. Toots - Mari Möldre)

  • 1937 "Vanad majad" Bernard Kangro

    1937 "Vanad majad" Bernard Kangro

  • 1938 "Karge meri" August Gailit

    1938 "Karge meri" August Gailit

  • Arbujad (antoloogia „Arbujad” (1938), koostaja Ants Oras)

    Arbujad (antoloogia „Arbujad” (1938), koostaja Ants Oras)
    Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, August Sang, Kersti Merilaas, Paul Viiding, Uku Masing, Mart Raud Antoloogia ehk valimik on valitud tekstide kogu, mis on koostajate poolt koondatud kui teatavat valdkonda esindav parim valim.
    Antoloogiad võivad esindada näiteks mingi maa kirjandust (nt. luulet, novelle, vm.), või ka mingi teadusharu parimate tekstide valimit.

  • 1938 "Tuli ja raud" Karl Ristikivi

    1938 "Tuli ja raud" Karl Ristikivi

  • "Põrgupõhja uus Vanapagan" Anton Hansen Tammsaare

  • 1939 "Tuli tuha all" Mait Metsanurk

  • 1939 – Nõukogude sõjaväebaaside rajamine

  • 1939 "Põrgupõhja uus Vanapagan" Anton Hansen Tammsaare

  • 1940 Nõukogude okupatsioon

  • 1940 Glavlit

  • 1940 Sirp ja Vasar

    1940 Sirp ja Vasar

  • 1940 Kirjandusmuuseum

    1940 Kirjandusmuuseum
  • Period: to

    1940–1944 (okupatsioonist okupatsioonini)

    Sõja ajal ilmub raamatuid vähem, sest paberit on vähe. Samas, kui midagi ilmus, siis kohe suure tiraažiga.
  • Period: to

    1940–44

    • Kirjandus peab kohanema okupatsiooniaegade nõuetega.
    • Raamatuturg muutub väiksemaks.
    • Esteetilises mõttes jätkuvad 1930. aastate tendentsid.
  • Period: to

    1940–1941 (–1944) Nõukogude Eesti kirjandus

    • Nõukogude võim alustab oma reeglite kehtestamist, kuid sõja alguse tõttu jäävad mitmed ettevõtmised pooleli.
    • Tekib esialgne arusaam sotsialistlikust realismist.

  • 1941 küüditamine

  • 1941 "Ekke Moor" August Gailit

  • 1941 Saksa okupatsioon

  • "Mureliku suuga" Marie Under

  • 1942–43 Ammukaar

    1942–43 Ammukaar
  • Period: to

    1942–43 Ammukaar

  • 1943–44 Sõjasarv

    1943–44 Sõjasarv
  • Period: to

    1943–44 Sõjasarv

  • 1944 Nõukogude okupatsioon

  • Period: to

    1944–1955 Nõukogude Eesti kirjandus

    • Stalinlike repressioonide kõrgaeg.
    • Avalikus kirjanduses osalejad peavad eriti kohusetruult jälgima sotsialistliku realismi reegleid.
  • Period: to

    1944-1956 Pagulaskirjandus

    • Peatse kodumaale tagasipöördumise lootus.
    • Looming on tugeva rahvusliku sõnumiga ja tihti ravitakse selle abil hingetraumasid.
    • Valitseb 1930. aastatest päritud esteetika, kuid algab ka „hiiliv“ modernism.

  • 1945 "Leegitsev süda" August Gailit

  • 1945 Välismaine Eesti Kirjanike Liit – August Mälk, Kalju Lepik, Enn Nõu

  • 1946 "Ankruketi lõpp on laulu algus" Ilmar Laaban

  • 1946 "Nägu koduaknas" Kalju Lepik

  • 1946 ÜK(b)P KK otsus Ajakirjadest „Zvezda“ ja „Leningrad“

  • 1946 "Elu tsitadellis" August Jakobson

    1946 "Elu tsitadellis" August Jakobson
    Jakobsonil on teatav professionaalne kirjutamisoskus olemas. Ta taipab draamateose struktuuri ja oskab ka ideoloogiaga selle üle valada. Professionaalses mõttes on tegemist silmapaistva teosega. Suurem osa tolleaegseid tekste pole nii osavalt kirjutatud.
    Näidendis on üheks keskseks tegelaseks vanade keelte professor, kes püüab poliitikast kõrvale kalduda ja elab oma tsitadellis. Võib arvata, et mingiks prototüübiks on Tuglas.

  • 1947 Keele ja Kirjanduse Instituut

    1947 Keele ja Kirjanduse Instituut
    Keele ja Kirjanduse Instituut (KKI) oli Eesti NSV Teaduste Akadeemia instituut. Selle instituudi baasil loodi 1993. aastal Eesti Keele Instituut.

  • 1948 (49) "Valgus Koordis" Hans Leberecht

  • 1948 romaanivõistluse skandaal

    See on kohalikutähtsusega sündmus. See oli romaanivõistlus, kus esitatakse mingil määral tekste ja kõik need tekstid on halvad (mitte ainult ideoloogiliselt vaid ka selle poolest, et nad on halvasti kirjutatud). Žürii leiab, et auhinnaväärilist pole. Lebereht oli üks paremaid, kuid talle auhinda ei anta, kuigi ta oli saadetud sinna selleks, et ta võidaks. Žürii saadeti laiali. Kutsuti uus žürii, kellele kirjutati partei poolt ette, kuidas otsus tuli langetada.

  • 1949 küüditamine

  • 1950 Tulimuld (Lund) – Bernard Kangro

    1950 Tulimuld (Lund) – Bernard Kangro

  • 1950 EK(b)P KK VIII pleenum

    Kõige kurikuulsam pleenumite seas. See on see koosistumine, kus hakatakse kultuuriväge vaenulikust eriti jõuliselt puhastama, see tähendab seda, et suur osa neist autoritest, kes senimaani on saanud kirjanikena tegutseda, sunnitakse vaikima. Puhastuste juures torkab silma see, et näiteks Tuglast, Alverit või Merilaasi ei panda vangi, pigem pannakse vangi neid, kes on tegelenud poliitikaga.

  • 1951 Eesti Kirjanike Kooperatiiv (Lund) – Bernard Kangro

  • Period: to

    1951-1966 "Tuuline rand I-IV" Aadu Hint

  • 1952 "Ristideta hauad" Arved Viirlaid

  • 1952 Johannes Saal, Jossif Stalin

    1952 Johannes Saal, Jossif Stalin

  • 1953 "Hingede öö" Karl Ristikivi

  • 1953 Stalini surm

  • 1953 Viktor Karrus, Vilja riigile

    1953 Viktor Karrus, Vilja riigile
    https://kumublogi.ekm.ee/2020/03/10/nadala-teos-viktor-karrus-vilja-riigile/

  • 1956 NLKP XX kongress

  • 1956 "Maa ja rahvas" Rudolf Sirge

  • 1957 "Rroosi Selaviste" Ilmar Laaban

  • 1957 "Janu" Valev Uibopuu

  • 1957 Mana – Ivar Grünthal, Hellar Grabbi

    1957 Mana – Ivar Grünthal, Hellar Grabbi
  • Period: to

    1957-1971 Pagulaskirjandus

    • Lootus kodumaale tagasi pöörduda väheneb.
    • Rahvuslikkuse kõrval leiab ka paguluse enesekriitikat.
    • Modernismi mõju mõnevõrra suureneb.

  • 1958 "Jäälätted" Bernard Kangro

  • 1959 "Jäine raamat" Juhan Smuul

  • 1959 "Unistaja aknal" Debora Vaarandi

  • 1959 "Juhansoni reisid" Ilmar Talve

  • 1960 "Ohvrilaev" Gert Helbemäe

  • 1961 "Emajõgi" Bernard Kangro

    1961 "Emajõgi" Bernard Kangro

  • 1961 "Põlev lipp" Karl Ristikivi

  • 1964 "September" Bernard Kangro

  • 1965 "Kollased nõmmed" Kalju Lepik

  • 1965 "Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi" Juhan Smuul

  • 1966 "Tähetund" Betti Alver

  • 1968 "Muhu monoloogid" Juhan Smuul

  • 1972 "Inimese teekond" Karl Ristikivi

  • Period: to

    1972-1990 Pagulaskirjandus

    • Poliitiline pessimism suureneb ja taandub taas.
    • Pagulaskirjandus hakkab arvuliselt kahanema.

  • Arvo Mägi, Karl Ristikivi, Bernard Kangro, Eesti kirjandus paguluses 1944–1972 (Lund, 1973)

  • 1975 Enno Hallek, Minu aerud Eestist ja mälestused

    1975 Enno Hallek, Minu aerud Eestist ja mälestused

  • 1976 "Rooma päevik" Karl Ristikivi

  • 1977 "Tuule valgel" Debora Vaarandi

  • Bernard Kangro, Äitsmemehi ja pärlipüüdjaid. Esseed ja märkmed pagulaskirjanikest 1–2 (Lund, 1978)

  • Ilmar Malin, Igatsus (1982)

    Ilmar Malin, Igatsus (1982)

  • 1986 "Korallid Emajões" Betti Alver

  • 1988 "Maapagu" Ilmar Talve

  • Eesti pagulaskirjandus 1944–1992 (Tallinn, 1993–1996)

  • 2000 Eesti Kirjanike Liidu Stockholmi osakond

  • Period: to

    2000–2005 "Luule I–VI" Uku Masing

  • Janika Kronberg, Tiibhobu märgi all. Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1950–1994 (Tallinn, 2002)

  • Sirje Olesk, Tõdede vankuval müüril. Artikleid ajast ja luulest (2002)

    Sirje Olesk, Tõdede vankuval müüril. Artikleid ajast ja luulest (2002)

  • 2004 "Sõnade sulemid, sülemite süsteemid"

    2004 "Sõnade sulemid, sülemite süsteemid"

  • Eesti kirjandus paguluses XX sajandil (toim. Piret Kruuspere, Tallinn, 2008)

  • Uurimusi 1940. aastate eesti kirjandusest (2011)

    Uurimusi 1940. aastate eesti kirjandusest (2011)

  • Methis nr 7 (2011) – Nõukogude aja erinumber

    Methis nr 7 (2011) – Nõukogude aja erinumber

  • Methis nr 20 (2017) – Sotskolonialismi erinumber

    Methis nr 20 (2017) – Sotskolonialismi erinumber