-
arvutuslükati eelkäija
Iidsetest aegadest alates on inimesed loonud kõikvõimalikke seadmeid ja masinaid oma töö kergendamiseks. Ilmselt loodi esimesed arvutamist hõlbustavad vahendid siis, kui levis elementaarne arvutioskus. 1617.a leiutas Šoti matemaatik John Napier arvutuspulgad -
Perfokaartide sorteerimise seade
Ameeriklane Hermann Hollerith konstrueeris mitu perfokaartide sorteerimise seadet. Ühte neist rakendati 1890. a. rahvaloenduses -
MARK-1
Valmis esimene programmjuhtimisega arvuti – MARK-1. See oli veel mehaaniline arvuti. Arvuti käivitas 5-hobujõuline mootor. -
Esimene programmeeritav arvuti
Valmis I programmeeritav elektronarvuti – ENIAC. Arvuti oli üle 30m pikk. Arvud sisestati perfokaartidelt -
Kaasajaarvuti peamised tööpõhimõtted
Ameerika matemaatik John von Neumann avaldas artikli, milles sõnastas 2 põhiprintsiipi, mida rakendatakse kõigis kaasaegsetes arvutites:
1. arvud tuleb esitada kahendsüsteemis (ainult numbrite 0 ja 1 abil);
2. töö juhtimiseks tuleb kasutada arvuti mälus säilitatavat programmi. -
Sümbolid arvutimaailmas
Esimene arvuti, mis suutis töödelda suvalisi sümboleid (varasemad said hakkama ainult arvudega). -
Esimene arvuti Eestis
Eestisse jõudis esimene elektronarvuti 1959. aastal. Selleks oli Tartu Riiklikus Ülikoolis käivitatud Ural-1 -
Esimene elektronkiri.
-
Esimene rahvusvaheline ühendus (Inglismaalt Norrasse).
-
Apple Mac
Arvuti, mis tõi graafilise kasutajaliides ja hiire massidesse.
Kui PC-kasutajad pidid endiselt krüptilisi käske tekstipõhisele ekraanile sisestama, said Macisõbrad juba ikoonidel klikkida ja infot akende vahendusel tarbida.
See arvuti oli esimene masstootmises arvuti, mille varustusse kuulusid graafiline kasutajaliides ja hiir - ja Puuteekraanid ja hääljuhtimine võivad olla kasutajaliideste uus tase, aga Maci tutvustatud süsteem on endiselt kasutusel, üle veerandi sajandi hiljem. -
Esimene elektronkiri Eestis
Esimene elektronkiri saadeti Eestis 1990. aasta augustis Tallinnast Helsingisse. -
Taskusse mahtuvad pihuarvutid
- aastail ilmusid turule väiksed, taskusse mahtuvad nn pihuarvutid. Esialgu olid need mõeldud kasutamiseks elektronmärkmikena isikliku teabe haldamiseks, seejärel ilmusid mitmesugused täiustatud, sealhulgas võrguteenuste kasutamist võimaldavad mudelid. Sajandivahetuse järel hakkasid pihuarvuti funktsioonid üle minema mobiiltelefonisse, mida nüüd tunneme nutitelefonina.
-
Arvutid tulevikus
Arvutid on mitme hologrammekraaniga, klaviatuur ja hiir on samuti hologrammina, mis toimivad puutetundlikult. Pilti on parem näha 3D priilidega. Kogu süsteem on paigutatud väikesesse karpi, mida on lihtne kaasas kanda.
