-
I maailmasõja algus
-
Teiste riikide suhtumine Eesti iseseisvusesse (Jaanuar)
Et selgitada välja teiste riikide suhtumine Eesti iseseisvusesse, saadeti Lääne-Euroopasse delegatsioon ning loodi sidemed suurriikide diplomaatidega. Loodeti Asutava Kogu otsustele kuid enamlased katkestasid Asutava Kogu valimised (otsus iseseisvuda revolutsiooni teel, manifestiga) -
Autonoomiaseaduse projekt (märtsi lõpp)
Loodi autonoomiaseaduse projekt ja esitati see Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks. Petrogradis hakkasid asjad venima kuna paljud mõjukad poliitikud ja ametnikud uskusid et selliseid suuri otsuseid võib võtta vastu vaid Asutava Kogu, kuid see oli ka veel küsimärgi all nii et eestlased otsustasid valitsusele survet valadada. -
Maanõukogu ja Maavalitsus(mai lõpp)
Toimus Maanõukogu - esimese parlamentaarse rahvaesinduse - valimised. Maavalitsus, mida juhtis Jaan Raamot ja hiljem Konstantin Päts -
Period: to
Veebruarirevolutsioon
Esimene maailmasõda mõjutas Venemaad väga palju ning majanduses toimus suur inflatsioon, oli suur puutus kütusest, toiduainetest, tarbekaupadest jms. See viis väga ruttu üle Pterogradis revolutsioonini. Sõjaväe osad kes pidid rahustama rahvast liitusid rahvaga, keiser loobus troonist ja Venemaast sai vabariik(võim Ajutisel Valitsusel kes suunasid demokraatlikuse poole, samuti oli võim ka Petrogradi Nõukogul) -
Eestisse jõuavad teated impeeriumi pealinnas toimuvate rahutuste kohta
Venemaal oli revolutsioon ning info selle kohta jõudis Eestisse, mistõttu leidis aset Tallinnas ülelinnaline streik ja 20 000 osavõtjaga miiting. Paksu Margareeta juures tapeti vangla ülem jms ja vabastati vangid ja hoone süüdati põlema(see kordus kõigis Tallinna vanglates). Rüüstati ka politsei ja kohtuasutusi, tapeti ohvitsere ja politseinikke. -
määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta
Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon 26 märtsil, pärast mida loodi Ajutise Valitsuse määrus. Selle järgi ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. Jaan Poska -
Period: to
Oktoobripööre
Esialgu jagunesid partied sotsialistiliseks ja rahvuslikeks(enamlased). Enamlased saavutasid kuulsust ning tegid propagandakampaaniaid. Oktoobris hakkasid enamlased valmistuma relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal. Selleks hakati looma sõjarevolutsioonikomiteesid ning organiseeriti Punakraadi relvastatud salku. (majandusreform, diktatuur, tsensuur, nõukogu) -
Maanõukogu otsus
1)Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu
2)Kuni asutava kogu kukkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Eestis Maanõukogu
Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused -
Saksa Pealetung
Enamlaste Punaarmee oli sakslaste peatamiseks liiga nõrk ja kahe nädalaga olid enamlased Eestist välja löödud. Võeti võim üle enamlastelt enne sakslaste saabumist -
Päästekomitee loomine
Moodustati Maanõukogu vanematekogu otsusega ning oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvumise väljakuulutamiseks. Päts, Vilms, Konik -
Iseseisvusmanifest
Vanematekogu kiitis heaks iseseisvusmanifesti, mille põhiautoriteks olid J. Kukk ja F. Peterson. Päts tahtis minna manifesti lugema Haapsallu ja Tartusse aga see ebaõnnestus -
Manifest Pärnus
Hugo Kuusner luges iseseisvusmanifesti Pärnus -
Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus
tallinnas 24 vebr proovisid enamlased põgeneda läbi sadama Petrogradi kuid tulid miilitsaarmeed ja rahvusmeelsed sõjaväelased jms. Rahvuslaste ja enamlaste vahel tekkisid väiksemad tulevahetused, kuid järk järgult hakkas kogu rahvas minema rahvuslaste võimu alla. Sama päeva õhtul moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus (peaministriks Päts, asetäitjaks Vilms). Samal ajal trükiti Tallinnas iseseisvusmanifesti, mille kleebiti kohe igale poole laiali. -
manifesti lugemine ja Saksa üksused
25.vebr olid igal pool rahvuslipud, kirikukellad helisesid, peeti jumalateenistusi ja kooliaktusi ja paraade. Loeti manifesti ja siis tuli Saksa üksused -
Period: to
Saksa okupatsioon
Novembri alguses puhkes Saksamaal revolutsioon, mis viis keisri kukutamisele ja sotsialistliku valitsuse loomisele Compeigne'i vaherahuga lõpp Saksa okupatsioonil. Saksa revolutsiooniideed Tallinas ning sakslased kubasid Ajutisel Valitsusel kokku tulla et normaliseerida olukorda. Eesti Kaitseliidu teke. Võim lõplikult eestlastel 21 novembril Eesti-Saksa kokkuleppega -
Vene-Saksa rahuleping
Sellega jäi küll Eesti ja Liivimaa kubermangud Venemaale, kuid tegelikult polnud Venemaal siinsete aladega enam asja ning kogu võim läks Saksa sõjaväelaste kätte ja kehtima hakkas diktatuur -
Balti hertsogiriik
Eesti ja Läti. Eestlastele lubati loodavas riigis vaid kultuurautonoomiat, nende esindajate protesti ei peetud miskiks. See riik aga reaalselt ei jõudnud toimima hakata. rahvusväeosad saadeti laiali
poliitiline tegevus keelustati
demokraatlikult valitud eestlastest omavalitsusjuhid asendtai baltisakslastega
ametlikuks asjaajamiskeeleks sai saksa keel
rahvuspoliitikud vangistati -
Eesti Rahvavägi
vabatahtlike üksuste loomine, eriti palju läks isamaalisi kooliõpilasi neisse. Johan Laidoner ülemjuhatajaks -
Vabadussõja puhkemine
ovembrirevolutsioon Saksamaal tugevndas Venemaa enamliku juhtkonna unistust kommunistlikust maailmarevolutsioonist. Selleks oli vaja ühendada Venemaa ja Saksamaa kuid jalgu jäid Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Selleks saadeti eesti piirile punaväelased vallutama Narvat ja Valgat ning jätkama edasitungi Tallinna ja Riia suunas
Pärast esimest tagasilööki sakslastele, läks punaarmee 29 novembril ise Narva. Suured vallutused Eestis. Eestlastel enda alahindamine -
Eesti Töörahva Kommuun
See oli loodud eesmärgil, et näeks välja nagu oleks kodusõda- enamlaste sõnul iseseisev riik. Kommuuni iseseisvust tunnustas ainult Venemaa ning selle eesotsas oli Jaan Anvelt, kes täitis Kremlist tulevaid korraldusi. Jätkus enamlaste poliitika. Seal teostati enamlaste poliitikat -
Kagu-Eesti ja Pihkva
1919 mais rünnati mitut Venemaa ala. Vene valged alustasid Narva alt pealetungi, mis tänu Punaarmee madalale võitlusvõimele ja venelaste toetusele saavutas palju edu ja jõuti Petrogradi kaitseliinideni. Samal ajal alustas Rahvavägi pealetungi Kagu-Eestis, kus said mobiliseeritud eestlased tulla tagasi Eesti poolele üle. Vallutati Pihkva. Eesti ratsavägi murdis Võru alt Väina jõeni ning samal ajal algas sakslaste pealetung Riias ning Punased pidid põgenema. -
Goltz korraldab asju (juuni)
Goltz soovis kukutada enamlased ja luua liidu koos Venemaaga et minna Antandi vastu. Sakslased tegid lätis riigipöörde ning see tõi ärevust eestlastele.
1919 aasta juuni alguspäevadel pidid Eesti ja Saksa asuma üheskoos jälitama enamlasi kuid omavaheline vaen osutus suuremaks ning esimeses kokkupõrkes saigi edu sakslased, kes vallutasid Võnnu
Sooviti luua vaherahu kuid püsivat relvarahu ei toimunud ja mõlemad pooled valmistusid sõjaks -
Esimene Eesti ja Venemaa kohtumine (september)
Sõdimine jätkus nüüd põhiliselt vene valgete poolt ning Loodearmee hakkas enamlaste tõttu taanduma ja Rahvavägi pidi sekkuma, kuid eestlased ei tahtnud sõdida vene pinnal.
Septembris esimene eesti vene kohtumine pihkvas mis lõppes tulemuseta -
Rahvaväe vastupealetung
1919 aasta esimese nädala lahingutega pandi Punaarmee pealetung seisma ja anti enamlastele mitu valusat. õppetundi. 7. jaanuaril algas Rahvaväe vastupealetung, mille põhijõuks oli soomusrongid. Võideti tagasi Tartu, Narva -
Paju lahing
- veebruaril hõvati Paju lahinguga Valga ning samal päeval löödi enamlased välja ka Võrust, Petserist ja Alūksnest
-
Kinnitati ametisse Eesti Asutav Kogu
-
Period: to
Landeswhr
Lätilt kukutati Ajutine Valitsus ning Ulmans põgenes et kutsuda inglased ja eestlased appi. Sakslased vallutasid Riia ja süüdistasid Eestit Põhja-Läti vallutamises ning tekkis suur konflikt.
Lahing viidi Võnnule ja see algas sakslaste pealetungiga. Eestile tulid abiväed ja sakslased mõistsid et pealetung ebaõnnestus. Sakslased taandusid ja Võnnu sai eesti omaks
Landeswehri sõda tähendas jäädavat vabanemist, aitab maksta kätte alanduse ja ülekohu eest -
Vaherahule alla kirjutamine
Ei sõdi enam -
Vaherahu hakkas kehtima
-
Tartu rahu
määrati kindlaks eestile sobiv riigipiir, Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud eesti väeosad, Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla, Eesti vabanes kohustustest osaleda Vene välisvõlgade tasumisel ja sai 15 miljonit kuldrubla Venemaalt, Venemaa tunnustab ilmtingimata eesti riigi rippumatust ja iseseisvust -
Tartu vaherahu algus(detsember)
Loodearmee pealetung ning eesti pidi selles osalema. Kui haati rünnates kaugemale juba jõudma kogusid venelased suure väe kokku ja tõukasid loodearmee ruttu tagasi eesti poole
detsembris 1919 aastal algasid ägedad heitlused Narva pärast. Ükskõik mida kõike ka ei proovitud, Narvat ei suutnud punased kätte saada
Tartus toimus sel ajal rahukonverents, mille eesti poolt juhtis jaan poska.