Ajajoon Eesti iseseisvumisest-Greete

By Nipi Tiri

  • I maailmasõja algus

  • Veebruarirevolutsioon

    Kukutati Venemaa tsaarivõim (Nikolai II) ja lõppes Romanovite dünastia. Võim Ajutise Valitsuse ja Petrogradi Nõukogu käes. Eesti rahvuslaste edasine eesmärk oli autonoomia.

  • Petrogradis eestlaste demonstratsioon

    Avaldati survet Ajutisele Valitsusele autonoomiaseaduse kinnitamiseks.

  • Ajutise Valitsuse määrus „Eestimaa valitsemise ajutine kord“

    Eesti ala ühendati esmakordselt üheks rahvuslikuks kubermanguks. Kubermangukomissariks sai Jaan Poska. Maapäev ehk Maanõukogu on Eesti ala esinduskogu, Eestimaa kubermangu omavalitsusorgan, kõrgeim rahvaesindus 1917-1919. Domineerisid parempoolsed, liberaalsed jõud. Arvukalt hääli said ka bolševikud, kes ainsana ei toetanud Eesti iseseisvust.

  • Oktoobripööre

    Oktoobripöörde käigus kukutasid enamlased Ajutise valitsuse. Võimu haaras Lenin ja loodi Nõukogude Venemaa.

  • Maapäev kuulutas ennast kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eestis, kogunesid Toompeal.

    Maapäev ei olnud nõus enamlastele võimu üle andma. Toompeale jõudes ajati nad minema ja edasi tegutsesid nad põranda all.

  • Sakslaste pealetungi algus

  • Moodustati Päästekomitee

    Hakati koostama iseseisvusmanifesti.

  • Vanematekogu kiitis iseseisvusmanifesti heaks+Üritati seda ette lugeda

    Manifest üritati Haapsalus ette lugeda, aga sakslased jõudsid sinna varem. Samuti plaaniti Tartus, mis samuti kukkus läbi. Manifesti koopiaid levitati, et seda saaks esimesel võimalusel ette lugeda.

  • Manifesti ette lugemine Pärnus

    Ette luges Hugo Kuusner.

  • Moodustati Ajutine Valitsus ja manifestid kleebiti tänavatele- EV sai alguse

    Ajutise valitsuse peaministeriks sai Konstantin Päts. Manifesti ametliku ettelugemiseni ei jõutudki veel- sellel päeval

  • Saksa okupatsiooni algus

    Kõik reformid, mis ellu viidi juhindusid sakslaste huvidest: poliitiliste koosolekute keelustamine, poliitikute arreteerimine (nt Ajutise Valitsuse liikmed), majanduse allutamine saksa sõjaväe vajadustele, saksa keel ja saksa ametnikud.

  • Saksa okupatsiooni lõpp

    Saksamaa kaotas I maailmasõja. Samal päeval toimus ka Eesti Ajutise Valitsuse koosolek. Alustas tegevust EV esimene relvastatud kaitsestruktuur- Eesti Kaitseliit.

  • Vabadussõja algus

    Algas Punaarmee rünnakuga Narvale.

  • Loodi Eesti Töörahva Kommuun

    Enamlaste poolt loodud riik, et Eesti alade vallutamist saaks tõlgendada kodusõjana. Teostas vasakpoolset poliitikat – mõisad võeti ära, kuid maad ei antud rahva käsutusse, vaid tehti suurmajandid.

  • Eesti Rahvaväe pealetungi algus

  • Tapa vabastamine

    Tapal oli oluline raudteesõlm.

  • Tartu vabastamine

  • Narva vabastamine

    Narva vabastati Utria dessandiga (meredessandiga), sest raudtee Narva oli ära lõhutud.

  • Paju lahing

    Paju lahing (enne Valka sissesõitu) oli kõige ohvriterohkem lahing. Ka Kuperjanov suri selles lahingus.

  • Läti Ajutine Valitsus (Karlis Ulmanis eesotsas) kukutati

    Kukutati baltlaste poolt riigipöördega ning moodustati Niedra valitsus.

  • Eesti Asutav Kogu

    Eesti Asutav Kogu kinnitati ametisse. Kõige rohkem hääli oli sotsiaaldemokraatidel (rahval oli puudus sotsiaalsetest hüvedest, toidust, tarbekaupadest). Koostasid Põhiseaduse ja Maaseaduse. Maaseadusel oli sõja edasisele käigule määrav mõju, sest seadusega lubati maad anda kõigile, kes lähevad Vabadussõtta.

  • Landeswehrid vallutasid Riia

    Nad süüdistasid eestlasi Põhja-Läti vallutamises. Konflikti üritati lääne suurriikide abiga lahendada, kuid see ei õnnestunud.

  • Eestlaste ja Landeswehride sõda algas

    Esialgu oli sakslastel edu ning 10. juunil sõlmiti lääneriikide abiga vaherahu.

  • Sõda algas uuesti

    Algas baltisakslaste pealetungiga.

  • Eestlased saavutasid suure edu Võnnu lahingus

  • Eestlased jõudsid Riia alla

  • Baltisakslased andsid alla

    Antandi nõudel kirjutati alla vaherahule. Taastati Ulmanise valitsus.

  • Lüüakse tagasi viimane katse Narvat vallutada

    Sellega oli piir kindel, sõlmiti vaherahu. Teises etapis räägiti majandusküsimustest – Venemaa nõustus Eestile maksma 15 miljonit kuldrubla ning tunnistas, et Eestil pole osa tsaariaegsetest võlgadest. Lubati ka evakueeritud varad tagastada, kuid seda pole juhtunud tänase päevani. Kolmandaks toimus optantide vahetus.

  • Tartu rahu

    Venemaa tunnistas Eesti riigi sõltumatust ja iseseisvust, ütles lahti suverääni õigustest Eesti alal.