-
3650 BCE
Minotaurose müüt
- Kreeta saare kuninga Minose poeg
- Inimese kehaga ja härja peaga ohtlik koletis
- Elas lossi labüründis, et sealt välja ei saaks
- Kangelane Theseus tappis ta ja pääses labüründist tänu Adriane lõngale
- Vaas pärineb 5 saj. eKr, seal on kujutatud Minotaurose tapmist
-
Period: 3650 BCE to 1400 BCE
Minoiline kultuur (kultuuri õitseng)
- Nimetus tuleneb kuningas Minose nimest, kes algatas minoilise kultuuri
- Kuningas Minos on Kreeta müüdist, et ta on valge härja Zeuse ja Europe laps, kes hiljem sai kuningaks
- Kreeta keskus on Knossose loss
- Lossid olid kindlustamata, ühiskond oli rahulik vaenlasi polnud karta
-
2000 BCE
Kreeka tsivilisatsiooni areng
- 2200-2000 eKr tungisid Balkani poolsaarele arvatavasti kreeklaste esivanemad
-
1900 BCE
Knossose palee
- Kreeta saare keskus, suurim loss, vägev ja merele lähedal
- Maja on mitmekorruseline ja keerulise planeeringuga, meenutab laburünti
- Aknad puuduvad, olid ainult valguskoridorid
- Oli palju seinamaale, freskosid
- Oli olemas veesüsteem ja torustik
-
1450 BCE
Mükeenlased vallutavad Kreeta saare
-
800 BCE
Geomeetrilise stiiliga Amfora
- Kasutati vedelike (enamasti veini) hoiustamiseks
-
Period: 800 BCE to 500 BCE
Vana- Kreeka ühiskonna välja kujunemine
- Orjanduslik demokraatia
- Ühiskonna turvalisuse tagasid polised ehk kreeka linnriigid
-
Period: 800 BCE to 500 BCE
Etruskide võim Kesk- ja Põhja-Itaalias
- Etruskid olid tundamata päritoluga rahvas
- Head insenerid, metallitöötajad ja linnakujundajad
- Neid mõjutas kõige rohkem Kreeka kultuur
- Ehitasid teid, akvedukte, templeid, hauakambreid, nekropole ja suurte väravatega linnu
-
753 BCE
Rooma linna rajamine müüdi põhjal
- Legend kahest vennast, Romulusest ja Remusest keda kasvatas üles emahunt kui neid hüljati
- Tiberi jõe alamjooksul, Latinumi maakonnas
- Linn rajati 7-le künkale
- Romulus tappis Remuse kakluses, Romulusest sai Rooma esimene valitseja
- Rooma linna sümbol on lapsi imetav emahunt
- Pildil olevat emahundi kuju peeti pikka aega etruskide meistritööks, aga see valmistati hoopis keskajal
-
Period: 753 BCE to 509 BCE
Kuningate aeg
-
700 BCE
Peripteer
- Kõige tüüpilisem Vana-Kreeka templi põhiplaan
- Sammasterida ümbritseb templit
- Sammaste valem: 2a x 2+1
-
700 BCE
Tarquinia nekropol
Nekropol- surnute linn tänavate ja hauakambritega
- Enam kui 200 hauda on kaunistatud freskodega
- Seinamaalid on eredate värvidega ja elurõõmsad
- Valmistatud etruskide poolt
- Tuhastatud surnud pandi savist või kivist urnidesse, millel oli nende portree
- Tähtsamad surnud pandi sarkofaagidesse -
Period: 700 BCE to 100 BCE
Vana-Kreeka skulptuur
- Praktiliselt ei ole säilinud, Vana-Rooma koopiad on alles
- Materjaid olid marmor & pronks
- Originaal skulptuurid olid värvilised
- Suurte kujude sees oli puitkarkass
- Puidust kujude juures kasutati krüselefantiintehnikat
- Inimesi ja jumalaid kujutati nooruse ja elujõu tippvormis
-
Period: 700 BCE to 600
Arhailine ehk vanaaeg
- Kunsti mõjutasid Egiptuse ja Idamaade motiivid
- Skulptuuride poosid olid jäigad ja pinges, sarnanesid Egiptuse skulptuuridele
- Kaks skulptuuri liiki: Kuros ja Kore
-
600 BCE
Mustafiguurilise stiiliga küüliks
- Kasutati joomiseks
-
530 BCE
Peplos Kore skulptuur
- Kore- rõivastatud noore naise figuur
- Avastati aastal 1884 Akropolist
- Originaal skulptuur oli värviline
- Valmistatud marmorist, 1.2 meetrit pikk
- Arvatakse, et kuju kadunud käsi hoiab ohverdust näiteks puuvilja
-
Period: 509 BCE to 30 BCE
Rooma vabariik
-
500 BCE
Joonia order
- Iseloomustab elegantsus ja kergus
- Kapiteel meenutab krussis sarvi
-
500 BCE
Ateena akropol
- Linnriigi kindlus
- Ehitati kaljukünkale
-
500 BCE
Punasefiguuriline kraater
-
500 BCE
Ateena Nike tempel
- Asub Ateena akropolis
- Arhitekt: Kallikrates
-
500 BCE
Aristodikos kuros skulptuur
- Elusuurune alasti noore mehe figuur
- 1.95 cm kõrgune
- Valmistatud marmorist
- Pea on veidi väiksem kui teiste kurose kujudel
- Jalad ei ole koos, tundub et on kõndimis asendis, aga puusad ja selg on selleks liiga staatilised
-
Period: 500 BCE to 400 BCE
Klassikaline ehk õitseaeg
- Toimusid suured ehitustööd Ateenas
- Ateena sai Kreeka pealinnaks
- Demokraatia, filosoofia, kirjanduse ja kunsti õitsengu aeg
-
499 BCE
Parthenon
- Ateena Akropoli peatempel
- Ehitatud dooria stiilis marmorist tempel
- Pühendatud jumalanna Athenale
- Vana-Kreeka klassikalise ajastu tähtsaim ehitismälestis
-
478 BCE
Vankijuht Delfist
- Loetakse üleminekutööks arhailisest perioodist klassikalisse
- Valmistatud pronksist
-
406 BCE
Erechtheioni tempel
- Ehitatud joonia stiilis
- Ühte eeskoja talastikku kannavad karüatiidid ehk noorte naiste kujud
-
399 BCE
Kimäär
- 500-300 saj. eKr
- Pärit Arezzost
- Valmistatud pronksist
- Loodud etruskide poolt Kimäär- Lõvi peaga koletis kes purskab tuld, sabaks on madu ja seljast tuleb välja kitse pea
-
315 BCE
Issose lahing
- Põranda maal
- Rooma mosaiikoopia Pompeist
- Aleksander võitmas Pärsia kuningat Dareiost
-
Period: 300 BCE to 100
Hellenistlik ehk hilisaeg
- Kreeka kultuur segunes Idamaade kultuuriga
-
200 BCE
Itaaliasse tungisid roomlaste esivanemad
-
199 BCE
Discobolus - Kettaheitja
- Originaal skulptuuri on valmistanud Myron Vana-Kreekas 5. saj eKr
- Originaal kuju oli pronksist, replikaid on nii pronksist kui ka marmorist
- Myroni skulptuur ei ole säilinud
- Teada on vaid Vana-Rooma koopiad
-
146 BCE
Kreeka alade langemine Rooma riigi võimu alla
-
127 BCE
Rooma Panteon
- Asub Roomas, Akropoli peatempel
- Kõigu jumalate tempel
- Puuduvad aknad, valgus saab sisse kuplis olevast august
- Antiikaja suurim kuppelehitis, 43 m kõrge
- Hakati ehitama umbes 127 a. eKr. Hadriani valitsuse ajal
-
20 BCE
Keiser Augustus Caesar skulptuur
- Rooma Marmorist koopia
- Originaal on pronksist
- Nägu on isikupärane kuid meenutab jumalat Apollot
- Kontrapost- tasakaal on tugi ja nõjajala vahel, keha raskus toetub ühele jalale
-
395
Rooma linna jagunemine kaheks (Ida ja lääne)
-
476
Lääne-Rooma riigi langus