100-aastane sõda

Aastal 1337 nõudis Prantsusmaa kuningas Philippe VI Akvitaaniat Akvitaania hertsogilt ja Inglismaa kuningalt Edward III-lt tagasi

1337

Edward omakorda nõudis Prantsusmaa kuninga tiitlit, oma emapoolse vanaisa kuningas Philippe'i järglase õigustes. See päästis valla Saja-aastase sõja, milles nii Plantagenetid kui ka Valois'd nõudsid ülemvõimu Akvitaania üle Prantsusmaa kuningana. Võideldi ka tulutoova villatootmise pärast, millest kumbki pool loobuda ei tahtnud.
ALLIKAS: https://et.wikipedia.org/wiki/Saja-aastane_s%C3%B5da

100-aastame sõda

Period: 1337 to 1453

Must surm-katku levik

1348

Must surm oli inimajaloo üks kõige laastavamaid katkupandeemiaid, mille põhjustajaks peetakse katkubakterit. Musta surma katkuepideemia sai alguse arvatavasti Hiinast ning levis nakatunud näriliste ja inimeste kaudu Konstantinoopolisse, Indiast Krimmini ja 1347. aastal Veneetsiasse, Genovasse ja Sitsiiliasse.[1] Selle tagajärjel suri katku hinnanguliselt 75–200 miljonit inimest.
ALLIKAS: https://et.wikipedia.org/wiki/Must_surm
Foto: https://www.thinglink.com/scene/834327262282121218

Sõja esimene pool oli inglastele edukas, seda eelkõige tänu Inglise vibuküttidele, kes Prantsuse rüütlid juba kaugelt kahjutuks tegid.

1356

Sõja algul õnnestus väikesearvulisel Inglise väel, kus põhijõu moodustasid hästi väljaõpetatud vibukütid, anda 1346. aastal Crècy ja 1356. aastal Poitiers' lahingutes hävitav löök Prantsuse rüütliratsaväele. Seejuures langes Poitiers' lahingus inglaste kätte vangi ka Prantsusmaa kuningas Jean II Hea (valitses 1350-1364), kes elas vangistuses kuni elu lõpuni.
ALLIKAS: https://et.wikipedia.org/wiki/Saja-aastane_s%C3%B5da

1412-sündis Jeanne d´Arc ehk Orleansi neitsi

1412

Sõjategevus algas uue hooga Inglismaa kuninga Henry V (valitses 1413-1422) juhtimisel 1415. aastal, kui Azincourti lahingus õnnestus peamiselt pikkvibudega varustatud inglastel taas hävitavalt purustada prantsuse rüütlivägi ning neli aastat hiljem vallutasid inglased tema juhtimisel kogu Põhja-Prantsusmaa. Henry V võttis 1420. aastal naiseks Charlesi tütre Prantsusmaa Catherine'i.
ALLIKAS: https://et.wikipedia.org/wiki/Saja-aastane_s%C3%B5da

Sõjategevus algas uue hooga Inglismaa kun3-1422) juhtimisel 1415. aastal, kui Azincourti lahingus õnnestus peamiselt pikkvibudega varustatud inglastel

1420

Henry V võttis 1420. aastal naiseks Charlesi tütre Prantsusmaa Catherine'i. Henry sundis 1420. aastal Prantsusmaa kuningat Charles VI-t sõlmima Troyes' lepingut, et tolle surma järel saab temast kogu Inglise ja Prantsusmaa monarh. Kuid sõjaleeris olles tabas Henryt surmav haigus ning ta suri mõned nädalad enne Charles VI-t.
ALLIKAS:https://et.wikipedia.org/wiki/Saja-aastane_s%C3%B5da
Foto: https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=21ac8ae4-97fc-5ce6-b818-eec4cc88de82&width=2000&q=85

1429. aastal krooniti Charles VII Reimsis Prantsusmaa kuningaks.

1430

Otsustava pöörde sõjategevusse tõi Jeanne d'Arc (nn Orleansi Neitsi), kel õnnestus veenda Prantsuse kuninga õukonda, et ta on "saadetud Jumala poolt Prantsusmaad päästma". Jeanne d'Arc määrati 1429. aastal Prantsuse vägede etteotsa ning tema innustusel saavutati rida võite. 1430. aastal langes Jeanne d'Arc reetmise tulemusena burgundlaste kätte vangi ning ta hukati tuleriidal ketseri ja nõiana.
ALLIKAS:https://et.wikipedia.org/wiki/Saja-aastane_s%C3%B5da

1431 – Jeanne d´Arc põletati tuleriidal

1431

Jeanne d'Arc sündis Jacques d'Arci ja Isabelle Romée tütrena Domrémy külas, mis tollal kuulus Bari hertsogkonda, hiljem läks Lotringi alla ja nimetati Domrèmy-la-Pucelle'iks. Tema vanemad olid talupojad, kellel oli 20 hektarit maad, sellest viiendik põldu, viiendik metsa ja ülejäänu karjamaa. Isa kogus lisaks külas makse ja oli linnavahtide ülem.[1] Jeanne'il oli kaks venda ja kaks õde.
Allikas:https://et.wikipedia.org/wiki/Jeanne_d%27Arc
Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Jeanne_d%27Arc

Inglismaa liitlaseks ajavahemikul 1420-1435 sai seni Prantsusmaa kuningale allunud Burgundia hertsogkond, kes vallutas antud perioodil suuri alasid Prantsusmaal ja Madalmaades.

1435

1. aastal sõlmis Burgundia hertsog (1419–1467) Philippe Hea aga prantslastega Arras' leppe, millega liitus Prantsusmaaga inglaste vastu, saades vastutasuks täieliku sõltumatuse Prantsusmaast. 1436–1441 vallutasid prantslased tagasi Île-de-France'i, Pariisi (1436), Normandia (1450), Bordeaux', Cherbourgi ja Bayonne'i ALLIAS:https://et.wikipedia.org/wiki/Saja-aastane_s%C3%B5da Foto: https://www.taskutark.ee/harjuta/prantsusmaa-ja-saja-aastane-sod/

Prantslased lõpetasid sõja 1453 Castilloni lahinguga

1453

Prantslased lõpetasid sõja 1453 Castilloni lahinguga, kus inglased kaotasid 4000 meest. 1453. aastaks, kui sõjategevus rauges, oli Inglismaa kontrolli alla jäänud ainult Calais' kindlus koos lähiümbrusega Prantsusmaa põhjarannikul, mis jäi 1559. aastani Inglismaa kuninga valdusse.
ALLIKAS:https://et.wikipedia.org/wiki/Saja-aastane_s%C3%B5da
Foto: https://www.thinglink.com/scene/836603367252819968

1456-Paavst tühistas otsuse

1456

Aleksander IV, ladinapäraselt Alexander IV (Rinaldo Conti di Segni või Rinaldo dei Conti di Segni või Rinaldo Conti, ka Rinaldo da Jenne, Raynaldus või Orlando; 1185 – 25. mai 1261) oli paavst 1254–1261. Ta oli 181. paavst. Rinaldo Conti di Segni sündis Jennes, Anagnis Filippo Conti di Jenne pojana. .
ALLIKAS: https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksander_IV_(paavst)
Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Benedictus_XVI