-
Period: Apr 5, 1579 to
Martin Opitz
Martin Opitz (1579-1639) oli saksa luuletaja ja kirjandusteoreetik. Tema tähtsus on selles, et ta kirjutas teose „Raamat saksa poeetikast“, millega pani aluse silbilisrõhulisele värsisüsteemile saksa kunstluules. -
Period: to
René Descartes
R. Descartes (1596 – 1650) oli prantsuse filosoof ja loodusteadlane. Ta ei pidanud teadmise allikaks mitte kogemusi, vaid kaasasündinud ideid, st teadmisi, mis jumal oli inimesele kaasa andnud. .“ Tõene on see, mida saab matemaatiliselt põhjendada.”Descartes ei leidnud midagi, millega kinnitada, et meie reaalsed kogemused on tõelised.
Seega ei saa tõestada ka iseenda eksisteerimist. On vaid üks tõestusvõimalus: „Ma mõtlen, järelikult olen olemas.“ (Cogito, ergo sum.) -
Period: to
Pierre Corneille
Pierre Corneille (6. juuni 1606 Rouen – 1. oktoober 1684 Pariis) oli Molière'i ja Jean Racine'i kõrval üks 17. sajandi Prantsusmaa suurtest näitekirjanikest. -
Period: to
Paul Fleming
Paul Fleming (1609-1640) oli saksa luuletaja. Luulepalett on rikas: armastuslüürika, juhuluuletused, patriootilised salmid, looduslüürika, oodid, aga ka palju vaimulikke luuletusi. Õppis meditsiini. -
Period: to
François de La Rochefoucauld
Prantsuse kirjanik, nimetatud ajastu olulisemaid nimesid prantsuse kirjanduses.
Kõigi tegude motiiviks peab autor enesearmastust ja omakasu. Tema aforisme loetakse suure mõnuga veel tänapäevalgi, sest neid on sõnastatud aegumatute elunähtuste, inimtüüpide- ja loomuste kohta. Autor on hea elu ja inimeste vaatleja, psühholoog, tabava sõnaga kirjeldaja. -
Period: to
Jean de la Fontaine
Jean de la Fontaine oli prantsuse kirjanik. Maailma kirjanduse tuntuim valmimeister. Laenas ohtrasti motiive muistseilt kreeka valmimeistreilt Aisoposelt ja Phaedrusel. Valmides peegelduvad koomilises rüüs kõikvõimaliku inimolukorrad, seltskonna- ja õukonnaelu, iseloomulikud karakterid, maised nõrkused ja liialdused. Tuntuimad valmid: „Rohutirts ja sipelgas”
„Hunt ja lambatall”
„Rebane ja viinamarjad”
„Hundid ja lambad” -
Period: to
Molière
Molière (kodanikunimega Jean-Baptiste Poquelin, 15. jaanuar 1622 – 17. veebruar 1673) oli prantsuse näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja. Molière kirjutas ja lavastas komöödiaid, kus ta naeruvääristas üldinimlikke (nt ahnus) ja sotsiaalseid pahesid. Moliére’i varasematest naljamängudest võis juba leida karakteriseerimise algeid, kuid pearõhk oli neis siiski intriigil ja elaval kõnel. -
Martin Opitz - „Raamat saksa poeetikast“,
Ta kirjutas teose „Raamat saksa poeetikast“, millega pani aluse silbilisrõhulisele värsisüsteemile saksa kunstluules. Pilt - http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/87/Martin_Opitz_F%C3%BCrst_excud.jpg -
P. Corneille - "Mélite"
See erineb tollal kõikvõimsatest pastoraalkomöödiatest nii oma stiilipuhtuse kui ka asjaolu tõttu, et ta allub tähtsamatele Aristotelese nõuetele. Komöödia võetakse vastu ühelt poolt publiku sümpaatia ja teisalt teravate kriitikanooltega. Pilt - http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/2a/Pierre_Corneille_2.jpg -
P. Corneille - "Clitandre"
Tragikomöödia pealkirjaga «Clitandre ehk päästetud süütus»
on eelmise antitees. Teoses on nii koomikat kui traagikat. Koomika on nendes, kes otsivad tõde ja traagika neis, kes usuvad selle leidnud olevat. Pilt - http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/2a/Pierre_Corneille_2.jpg -
R. Descartes „Maailm ehk traktaat valgusest“.
1630.-ndate algul valmis traktaat „Maailm ehk traktaat valgusest“.
Descartes’i ideed haakusid barokiajastu põhiideega, et maailm on näitelava. Ta soovis olla pealtvaataja. Tõe tähtsaim tunnistaja oli nägemine, kuid mitte unenägemine, aga ka Descartes ei leidnud midagi, millega kinnitada, et meie reaalsed kogemused on tõelised. Pilt - http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/73/Frans_Hals_-_Portret_van_Ren%C3%A9_Descartes.jpg -
P. Corneille - "Medeia", "Cid"
- aastal kirjutab Corneille ka esimese tragöödia «Medeia» ning seejärel oma suurteose: «Cid» (1636). Tundeline, õrn ja samas traagiline on see näidend, mis šokeerib Prantsuse Akadeemiat eelkõige oma stiili kirevuse poolest
-
Period: to
Nicolas Boileau-Despreaux
Peab kunsti looduse jäljendamiseks ja ilu kriteeriumiks tõde, mille saavutamiseks tuleb rangelt toetuda mõistusele. Kunstivormina tunneb ta vaid riimitud värsse, lubavaiks vaid antiikkirjandusest tuntuid zanre, teised keskaja ja renessansi luules kasutatud vorme peab ebasobivaiks. Zanrid jagab kõrgeteks ja madalateks, ranged nõudmised. Peategelased vaid kõrgemast seisusest isikud või mütoloogilised kangelased. Teosed:- Satires
- Epistles
- Le Lutrin
- L'Art poétique
-
R. Descartes - "Arutlus meetodist"
Tema kuulsaim töö. Tõdesid maailma kohta saab leida vaid süvenenud vaatlemise teel. Tõde võib tänu kujutlusvõime mängule ilmutada end unes, aga „et meie arutlused unes ei ole kunagi nii ilmselged ja täielikud kui ilmsi, siis mõistus ütleb meile, et kõik meie mõtted ei saa olla tõesed, sest me ei ole täiesti täiuslikud.“ Tõene on see, mida saab matemaatiliselt põhjendada.” Pilt - http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/73/Frans_Hals_-_Portret_van_Ren%C3%A9_Descartes.jpg -
Period: to
Jean Racine
Jean Racine (22. detsember 1639 – 21. aprill 1699 Pariis) oli prantsuse näitekirjanik, üks suurimaid prantsuse klassitsistliku tragöödia (värsstragöödiad) meistreid. Racine laenas tragöödia elemente Kreeka tragöödiatest, kus inimesed ja nende käitumist mõjutasid jumalad. Racine’i tragöödiates langevad tihti jõukal järjel olevad mehed vaesusesse. -
R. Descartes - "Filosooofia printsiibid”
Ta ei pidanud teadmise allikaks mitte kogemusi, vaid kaasasündinud ideid, st teadmisi, mis jumal oli inimesele kaasa andnud. Pilt - http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/73/Frans_Hals_-_Portret_van_Ren%C3%A9_Descartes.jpg -
Paul Fleming - "In allen meinen Taten lass ich den Höchsten raten"
Luulepalett on rikas: armastuslüürika, juhuluuletused, patriootilised salmid, looduslüürika, oodid, aga ka palju vaimulikke luuletusi. Pilt - http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/dd/Paul_Fleming.jpg -
Period: to
Klassitsism
Classicus (lad.k.) eeskujulik,korrapärane
Kultuuriperiood 1750(80)-1820 (kirjanduses varem)
Valitses kirjanduses, kunstis, muusikas
Vastandas end barokile
Pani end maksma Prantsusmaal, kus ta muudeti ametlikuks kultuuriideoloogiaks -
François de La Rochefoucauld - „Mõtisklused ehk Moraalsed sententsid ja maksiimid”
Peateoses, aforismikogus „Mõtisklused ehk Moraalsed sententsid ja maksiimid” (1655), väljenduvad suur läbinägelikkus ja skeptiline suhtumine voorustesse. Kõigi tegude motiiviks peab autor enesearmastust ja omakasu. Pilt - http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/5/5c/Fran%C3%A7ois_de_La_Rochefoucauld.jpg -
François de La Rochefoucauld - „Memuaarid”
Autor on hea elu ja inimeste vaatleja, psühholoog, tabava sõnaga kirjeldaja. Pilt - http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/5/5c/Fran%C3%A7ois_de_La_Rochefoucauld.jpg -
Molière - "Tartuffe"
Tartuffe's kiritiseeris autor inimlikke pahesid ning religiooni, millega tõmbas ta ka tähelepanu Rooma Katoliku kirikult, kes püüdisd Moliére'i näidentite ilmumist ära hoida. Pilt - http://ebooks.adelaide.edu.au/m/moliere/portrait.jpg -
Jean de la Fontaine - „Värssjutud ja novellid”
Ta hindas kõrgelt loodust ülistavaid kirjanikke nagu Boccacciot ja Rabelais’d, kellelt laenaski materjali oma esimeseks menurikkaks teoseks „Värssjutud ja novellid” (1664-1685). Pilt - http://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/0/08/Jean-de-la-fontaine.jpg -
Molière - "Don Juan"
Põhinedes, Don Juani legendil, on Moliere'i hüpokriitilise triloogia viimane näidend. Arvati, et komöödia solvab religiooni ning sealhulgas ja kuningat, keda näidati ihnuskoina. Pilt - http://ebooks.adelaide.edu.au/m/moliere/portrait.jpg -
Moliére - "Misantroop"
Misantrophe on Moliere'e üks tuntumaid teoseid, mis oli küll väheselt tunnustatud 17.sajandil, kuid lavastatud hiljem korduvalt. Misantrophe's näidati prantsuse ühiskonda kriitilisel toonil, naeruvääristades eneseimetlejaid ja tuues välja üldinimlikke vigu. Pilt - http://ebooks.adelaide.edu.au/m/moliere/portrait.jpg -
J. Racine - "Andromache"
Selle tragöödiaga sai J. Racine tuntuks. Ta käsitles seal inimese võitlust oma kirgedega ning hukkumist.
Pilt - http://wpcontent.answers.com/wikipedia/commons/d/d5/Jean_racine.jpg -
J. Racine - "Protsessijad"
See on tema ainus komöödia. Ta kujutas seal Aristophanese eeskujule tuginedes kohtuskäimise kirge. Pilt - http://wpcontent.answers.com/wikipedia/commons/d/d5/Jean_racine.jpg -
J. Racine - "Bérénice"
Teda kritiseeriti väheste insidentide pärast, millele Racine vastas, et tragöödias ei pea olema verd ja tapmist Pilt - http://wpcontent.answers.com/wikipedia/commons/d/d5/Jean_racine.jpg -
J. Racine - "Mithridate"
Racine’i kritiseeriti omal ajal piisavalt palju just tema ajaloolise mitte tõepärasuse pärast (nt teosed Britannicus (1668) and Mithridate (1673))
Pilt - http://wpcontent.answers.com/wikipedia/commons/d/d5/Jean_racine.jpg
