Kaari geokronoloogiline skaala

Hadaikum

4600 BCE

Maa teke. Algas planeet Maa kujunemine. See oli vulkaaniliselt väga aktiivne periood, Maad tabasid sagedased meteoriidisajud. U 100 miljonit aastat tagasi tekkis Maa kaaslane Kuu.(4600 mln a tagasi)

Arhaikum

3800 BCE

Elu teke. Meredes arenesid esimesed eluvormid. (3800 mln a tagasi)

Proterosoikum e agueoon

2100 BCE

Esimesed mitmerakulised organismid (2100 mln a tagasi)
Esimesed üherakulised organismid.
Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli kaetud ulatuslikult jääga.

Kambrium

542 BCE

Kambriumis tekkisid peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk. Selle loomariiki ilmusid ka paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. (542-485 mln aastat tagasi)

Ordoviitsium

485 BCE

Ordoviitsiumi soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, triolobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Ajastu lõpul toimus kliima kiire jahtumine, mis lõppes jääajaga. Selle tulemusena ookeani pind alanes ja mereelustik suri massiliselt välja. (485-443 mln a tagasi)

Silur

443 BCE

Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnad, korallide ja lubjavetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad.(443-419 a tagasi)

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid- ning šelfimerede äärealadel elasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Devoni alguses oli maismaataimestik veel madal ja hõre. Ajastu lõpuks olid tekkinud aga esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed. (419-359 a tagasi)

Karbon

359 BCE

Karbonis katsid maismaad suured metsad, kus kasvasid tänapäeva puukujulised eellased. Üleujutavatel aladel - mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. (359-299 a tagasi)

Perm

299 BCE

Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomadest olid ülekaalus roomajad. Permi ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. (299-252 a tagasi)

Tiiras

252 BCE

Tiirase ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene. Tiirase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordse väljasuremise tulemusena muutusid nad maismaa peamiseks loomarühmaks. Tiirases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes karpide ja ammoniitide osakaal. (252-201 a tagasi)

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja tiirase ajastu loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. (201-145 a tagasi)

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed. Ookeanid ja mered olid asustatud mereliste roomajate ja karpidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetajad ja -linnuliigid. Kriidi lõpul hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. (145-66 a tagasi)

Paleogeen

66 BCE

Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suurteks ja liigirikasteks rühmadeks. Enamik imetajatest elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Suured troopilised metsad. Hiljem muutusid valdavaks heitlehelised taimed. Kujunesid preeriad ja savannid. (66-23 a tagasi)

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt levisid maod, konnad, linnud, rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid varajased hominiidid - inimeste eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. (23-2,5 a tagasi)

Kvaternaar

2 BCE

Kvaternaari ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond "Homo" esindajad. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetajaid nt. mammut ja karvane ninasarvik. Ka linnuliike nt. dodo. Nende loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule. (2,5-... a tagasi)