-
Sooritati Sarajevos (Bosnias) Serbia salaorganisatsiooni „Must käsi" poolt atendaat Austria-Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile (1863-1914).
-
Austria-Ungari esitas Serbiale karmi ultimaatumi, mis nõudis põhjalikku uurimist ja vastutuselevõtmist Sarajevo atentaadi eest. Serblased vastasid osaliselt, kuid Austria-Ungari kuulutas neile siiski sõja.
-
Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale, käivitades sellega vastastikuste liitlaste ahela ja alustades Esimest maailmasõda.
-
Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Prantsusmaale, aktiveerides sõja Euroopas laienemise.
-
Saksamaa sõjaplaan, mis eeldas kiiret lööki Prantsusmaale ja seejärel põhjalikku keskendumist Venemaale, kuid ebaõnnestus ja viis sõja pikenemiseni.
-
Venemaa ja Saksamaa otsustav lahing Ida-Preisimaal.
Venemaa ei judnud pealetungi piisavalt ette valmistada ning saksa armee, eesotsas Hindenburg'iga, lõi pealetungi tagasi, purustades Vene armee ning sundides neid Ida-Preisimaalt lahkuma. -
Septembriks oli Saksamaa sõjavägi saavutanud märkimisväärse edu ja jõudis Pariisi lähedale. Ent viimasel hetkel suutsid prantslased Saksa väed tagasi tõrjuda. Marne'i lahing, kus Prantsuse ja Briti väed andsid Joseph Joffre juhtimisel löögi Saksa vägedele, nurjas Saksa sõjaplaani ning mõjutas oluliselt sõja edasist käiku
-
- aastal ühines Itaalia liitlasvägedega ning asus võitlema Austria-Ungari vastu.
-
- aastal korraldasid Briti ja Anzac väed dessandi Türgi Gallipoli poolsaarele, mis lõppes nende tagasitõmbumise ja raskete kaotustega.
-
- aastal toimunud sotsialistide rahvusvaheline konverents, mis vastandas sõjakritiseerijaid ja sõjas jätkamise pooldajaid.
-
- aasta veebruarist kuni detsembrini kestnud lahing, mille osapooled olid Saksamaa ja Prantsusmaa. Lahing toimus mägisel maal Verdun-sur-Meuse'i linnast põhja pool. Lahingu võitis Prantsusmaa ning sai tagasi suure osa kaotatud pinnast ja Fort Douaumont'i. See lahing oli üks pikimaid ja jõhkramaid sõdu I ms ajal.
-
Veebruarirevolutsioon oli esimene 1917. aasta revolutsioonidest Venemaal. Selle tulemusena loobus troonist keiser Nikolai II ja moodustati Venemaa Ajutine Valitsus eesotsas vürst Lvoviga. -
- aastal liitus USA liitlasvägedega ja sekkus sõtta pärast Saksamaa laevatammi poliitikat ja mitmeid teisi tegureid.
-
Venemaa Ajutine Valitsus tunnustas Eesti rahvuslikku autonoomiat, mis oli esimene samm iseseisvuse suunas. Pärast Veebruarirevolutsiooni, mis kukutas tsaarivõimu Venemaal, püüdis Ajutine Valitsus säilitada kontrolli rahvusvähemuste üle, andes neile suurema autonoomia. -
nõukogude terminiga Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Petrogradis 6.–8. novembril (vkj. 24.–26. oktoobril) 1917 toimunud riigipööre, mille käigus bolševikud kukutasid Venemaa Ajutise Valitsuse.
Oktoobrirevolutsioon laiemas mõttes hõlmab bolševike võimu kehtestamist kogu Venemaal. -
Maapäev kuulutas end kõrgeimaks võimuks Eestis, võttes riigi juhtimise enda kätte.
Venemaa revolutsioonide põhjustatud segadus võimaldas Maapäeval võimu võtta. -
Saksa okupatsioon takistas esialgu iseseisvuse tegelikku elluviimist, kuid see muutis eestlaste iseseisvuspüüdlused veelgi tugevamaks.
Saksa vägede edasitung Läänerindelt Itaaliasse ja Balkani suunas ning Brest-Litovski rahu Venemaaga võimaldasid Saksamaal okupeerida Eesti. -
Manifest kuulutas Eesti iseseisvaks vabariigiks.
Venemaa revolutsioon, Saksa vägede edasitung ja Brest-Litovski rahu eelne olukord lõid soodsa hetke iseseisvuse kuulutamiseks. -
Brestlitovi rahuleping oli 3. märtsil 1918 Brestlitovis (praegu Brest Valgevenes) sõlmitud riikidevaheline leping ühelt poolt Venemaa ning teiselt poolt Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria ja Türgi vahel. Selle tulemusel lõppes vaenutegevus I maailmasõja idarindel ja Venemaast sai esimene riik, kes sõjast taganes. -
Liitlasvägede vasturünnak, mis murdis Saksamaa pealetungi -
Liitlasvägede pealetung, mis viis Saksamaa lüüasaamiseni. -
Saksa vägede lahkumine ja bolševike katse kehtestada Eestis Nõukogude võim viisid otsese konflikti ja Vabadussõja alguseni.
Saksa keisririigi kokkuvarisemine pärast Esimese maailmasõja lõppu tekitas võimuvaakumi, mida bolševikud püüdsid täita. -
Wilhelm II (27. jaanuar 1859 Berliin – 4. juuni 1941 Doorn, Holland) oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas 1888–1918. Teda on peetud üheks peamiseks süüdlaseks Esimese maailmasõja algatamises, ent selle väite õigsus on kaheldav. -
Compiègne'i vaherahu oli 11. novembril 1918 Esimese maailmasõja ajal Antanti ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Compiègne'i linna lähedal sõlmitud kokkulepe (vaherahu), mis lõpetas sõjategevuse läänerindel. Lepe sõlmiti kell 11.00 ehk 11. kuu 11. päeva 11. tunnil. -
unaarmee rünnak Narvale tähistas Vabadussõja algust, mis kujunes võitluseks iseseisvuse eest.
Nõukogude Venemaa soov taastada kontroll endiste tsaaririigi alade üle ja Saksamaa vägede lahkumine Eestist. -
Weimari vabariigiks nimetatakse ajajärku Saksa Riigis aastatel 1919–1933. See on saanud nime Weimari linna järgi, kus võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja Saksa vabariik.
Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos -
- jaanuaril vabastasid soomusrongid ja Tartumaa kaitsepataljon Tartu linna. Tartu oli strateegiliselt ja sümboolselt tähtis linn.
-
Esimene suur võit Eesti vägedele, mis tõstis oluliselt moraali ja näitas, et Eesti on suuteline Punaarmeed tagasi tõrjuma. See oli ka tähtis strateegiline võit, mis kindlustas Narva linna ja piirkonna. -
Võit Landeswehri üle Valga lähistel. See lahing oli otsustav Lõuna-Eesti vabastamisel ja peatas Landeswehri edasitungi, kindlustades Eesti vägede positsioone. -
Eesti vägede ja Landeswehri vaheline otsustav lahing, mis lõppes Eesti võiduga. See võit on tähistatud kui Võidupüha ja kinnitas Eesti vägede võitlusvõimet. -
Rahuleping, mis lõpetas Esimese maailmasõja ja määras Saksamaale ranged karistused. -
Vaherahu Eesti ja Saksa vägede vahel, mis lõpetas lahingud Landeswehriga. See võimaldas Eesti vägedel keskenduda võitlusele Nõukogude Venemaa vastu ja kindlustas Eesti positsioone Lääne-Eestis ja Lätis. -
Edukas kaitselahing, mis tõrjus tagasi Punaarmee viimase suurema rünnaku Eesti vastu. See oli otsustav lahing, mis kindlustas Eesti iseseisvuse säilimise. -
Rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk oli tagada rahu ja julgeolek maailmas. Ebaõnnestumine viis hiljem ÜRO loomise vajaduseni.
-
- veebruaril 1920 sõlmisid Eesti ja Nõukogude Venemaa Tartu rahu. Selle sõnul loobus Venemaa "igaveseks ajaks" kõigist pretensioonidest Eestile, tunnistas tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust ning kohustus maksma välja Eesti osa Venemaa kullatagavarast. Samuti määrati kindlaks Eesti ja Nõukogude Vene piir.
-
Benito Mussolini ja fašistide võimuletulek Itaalias, mis oli üks esimesi autoritaarseid režiime Euroopas.
-
Ülemaailmne majanduskriis ehk suur depressioon oli Teisele maailmasõjale eelnenud aastakümnel maailma haaranud majandussurutis, mis enamikus riikides sai alguse 1929. aastal, pärast 24. oktoobri börsikrahhi Ameerika Ühendriikides. Suur depressioon oli pikim majandussurutis 20. sajandil.
-
Vabadussõjalaste Liit (vapsid) saavutas märkimisväärse populaarsuse, mis ohustas demokraatlikku korda ja valitsevat võimu.
-
Majanduslik olukord Eestis oli keeruline, mis tekitas rahulolematust valitsuse vastu ja andis autoritaarsete liikumistele hoogu.
-
Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistid tulid võimule Saksamaal.
-
Pätsi ja Laidoneri koostöö tugevnes, valmistudes vajadusel jõu kasutamiseks riigi poliitilise olukorra stabiliseerimiseks.
-
Balti Liit (ka: Balti Antant) oli aastatel 1934–1940 jõus olnud Eesti, Läti ja Leedu poliitiline liit[1].
-
Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri riigipööre, mis kehtestas autoritaarse riigikorra ja lõpetas demokraatliku valitsemisaja.
-
Autoritaarse riigikorra seadustamine uue põhiseadusega, mis kehtestas presidendi võimu ja vähendas Riigikogu rolli.
-
Päts valiti Eesti presidendiks, kindlustades tema autoritaarse valitsuse.
-
Lääneriikide ja Saksamaa vaheline leping, mis lubas Saksamaal annekteerida Tšehhoslovakkia Sudetimaa. See oli poliitika, mis pidi rahu tagama, kuid julgustas Hitleri edasisi agressioone.