I MS

Sarajevo atentaat

Jun 28, 1914

Sooritati Sarajevos (Bosnias) Serbia salaorganisatsiooni „Must käsi" poolt atendaat Austria-Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile (1863-1914).

Austria-Ungari ultimaatum Serbiale

Jul 23, 1914

Austria-Ungari esitas Serbiale karmi ultimaatumi, mis nõudis põhjalikku uurimist ja vastutuselevõtmist Sarajevo atentaadi eest. Serblased vastasid osaliselt, kuid Austria-Ungari kuulutas neile siiski sõja.

Sõja kuulutamine

Jul 28, 1914

Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale, käivitades sellega vastastikuste liitlaste ahela ja alustades Esimest maailmasõda.

Saksamaa sõja kuulutamine Venemaale ja Prantsusmaale

Aug 2, 1914

Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Prantsusmaale, aktiveerides sõja Euroopas laienemise.

Schlieffeni plaan

Aug 8, 1914

Saksamaa sõjaplaan, mis eeldas kiiret lööki Prantsusmaale ja seejärel põhjalikku keskendumist Venemaale, kuid ebaõnnestus ja viis sõja pikenemiseni.

Tannenbergi lahing

Aug 16, 1914

Venemaa ja Saksamaa otsustav lahing Ida-Preisimaal.
Venemaa ei judnud pealetungi piisavalt ette valmistada ning saksa armee, eesotsas Hindenburg'iga, lõi pealetungi tagasi, purustades Vene armee ning sundides neid Ida-Preisimaalt lahkuma.

Marne'i lahing

Sep 5, 1914

Septembriks oli Saksamaa sõjavägi saavutanud märkimisväärse edu ja jõudis Pariisi lähedale. Ent viimasel hetkel suutsid prantslased Saksa väed tagasi tõrjuda. Marne'i lahing, kus Prantsuse ja Briti väed andsid Joseph Joffre juhtimisel löögi Saksa vägedele, nurjas Saksa sõjaplaani ning mõjutas oluliselt sõja edasist käiku

Itaalia liitumine sõjaga

Jan 1, 1915

1. aastal ühines Itaalia liitlasvägedega ning asus võitlema Austria-Ungari vastu.

Gallipoli dessant

Apr 1, 1915

1. aastal korraldasid Briti ja Anzac väed dessandi Türgi Gallipoli poolsaarele, mis lõppes nende tagasitõmbumise ja raskete kaotustega.

Zimmerwaldi konverents

Sep 5, 1915

1. aastal toimunud sotsialistide rahvusvaheline konverents, mis vastandas sõjakritiseerijaid ja sõjas jätkamise pooldajaid.

Verduni lahing

Feb 1, 1916

1. aasta veebruarist kuni detsembrini kestnud lahing, mille osapooled olid Saksamaa ja Prantsusmaa. Lahing toimus mägisel maal Verdun-sur-Meuse'i linnast põhja pool. Lahingu võitis Prantsusmaa ning sai tagasi suure osa kaotatud pinnast ja Fort Douaumont'i. See lahing oli üks pikimaid ja jõhkramaid sõdu I ms ajal.

Veebruarirevolutsioon

Mar 3, 1917

Veebruarirevolutsioon oli esimene 1917. aasta revolutsioonidest Venemaal. Selle tulemusena loobus troonist keiser Nikolai II ja moodustati Venemaa Ajutine Valitsus eesotsas vürst Lvoviga.

USA liitumine sõjaga

Apr 6, 1917

1. aastal liitus USA liitlasvägedega ja sekkus sõtta pärast Saksamaa laevatammi poliitikat ja mitmeid teisi tegureid.

Eesti autonoomia väljakuulutamine

Apr 12, 1917

Venemaa Ajutine Valitsus tunnustas Eesti rahvuslikku autonoomiat, mis oli esimene samm iseseisvuse suunas. Pärast Veebruarirevolutsiooni, mis kukutas tsaarivõimu Venemaal, püüdis Ajutine Valitsus säilitada kontrolli rahvusvähemuste üle, andes neile suurema autonoomia.

Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre Venemaal

Nov 6, 1917

nõukogude terminiga Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Petrogradis 6.–8. novembril (vkj. 24.–26. oktoobril) 1917 toimunud riigipööre, mille käigus bolševikud kukutasid Venemaa Ajutise Valitsuse.
Oktoobrirevolutsioon laiemas mõttes hõlmab bolševike võimu kehtestamist kogu Venemaal.

Eesti Maapäeva manifest

Nov 15, 1917

Maapäev kuulutas end kõrgeimaks võimuks Eestis, võttes riigi juhtimise enda kätte.
Venemaa revolutsioonide põhjustatud segadus võimaldas Maapäeval võimu võtta.

Saksa okupatsioon Eestis (veebruar – november 1918)

Feb 18, 1918

Saksa okupatsioon takistas esialgu iseseisvuse tegelikku elluviimist, kuid see muutis eestlaste iseseisvuspüüdlused veelgi tugevamaks.
Saksa vägede edasitung Läänerindelt Itaaliasse ja Balkani suunas ning Brest-Litovski rahu Venemaaga võimaldasid Saksamaal okupeerida Eesti.

Eesti iseseisvusmanifesti ettelugemine ja Eesti Vabariigi väljakuulutamine

Feb 24, 1918

Manifest kuulutas Eesti iseseisvaks vabariigiks.
Venemaa revolutsioon, Saksa vägede edasitung ja Brest-Litovski rahu eelne olukord lõid soodsa hetke iseseisvuse kuulutamiseks.

Brest-Litovski rahu

Mar 3, 1918

Brestlitovi rahuleping oli 3. märtsil 1918 Brestlitovis (praegu Brest Valgevenes) sõlmitud riikidevaheline leping ühelt poolt Venemaa ning teiselt poolt Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria ja Türgi vahel. Selle tulemusel lõppes vaenutegevus I maailmasõja idarindel ja Venemaast sai esimene riik, kes sõjast taganes.

Teine Marne'i lahing

Jul 15, 1918

Liitlasvägede vasturünnak, mis murdis Saksamaa pealetungi

100-päevane pealetung

Aug 8, 1918

Liitlasvägede pealetung, mis viis Saksamaa lüüasaamiseni.

Saksa vägede lahkumine ja Eesti Töörahva Kommuuni moodustamine

Nov 1, 1918

Saksa vägede lahkumine ja bolševike katse kehtestada Eestis Nõukogude võim viisid otsese konflikti ja Vabadussõja alguseni.
Saksa keisririigi kokkuvarisemine pärast Esimese maailmasõja lõppu tekitas võimuvaakumi, mida bolševikud püüdsid täita.

Saksa keisri troonist loobumine

Nov 9, 1918

Wilhelm II (27. jaanuar 1859 Berliin – 4. juuni 1941 Doorn, Holland) oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas 1888–1918. Teda on peetud üheks peamiseks süüdlaseks Esimese maailmasõja algatamises, ent selle väite õigsus on kaheldav.

Compiegne vaherahu

Nov 11, 1918

Compiègne'i vaherahu oli 11. novembril 1918 Esimese maailmasõja ajal Antanti ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Compiègne'i linna lähedal sõlmitud kokkulepe (vaherahu), mis lõpetas sõjategevuse läänerindel. Lepe sõlmiti kell 11.00 ehk 11. kuu 11. päeva 11. tunnil.

Eesti Vabadussõja algus

Nov 28, 1918

unaarmee rünnak Narvale tähistas Vabadussõja algust, mis kujunes võitluseks iseseisvuse eest.
Nõukogude Venemaa soov taastada kontroll endiste tsaaririigi alade üle ja Saksamaa vägede lahkumine Eestist.

Weimari vabariigi asutamine

Jan 1, 1919

Weimari vabariigiks nimetatakse ajajärku Saksa Riigis aastatel 1919–1933. See on saanud nime Weimari linna järgi, kus võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja Saksa vabariik.
Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos

Tartu vabastamine

Jan 14, 1919

1. jaanuaril vabastasid soomusrongid ja Tartumaa kaitsepataljon Tartu linna. Tartu oli strateegiliselt ja sümboolselt tähtis linn.

Narva vabastamine

Jan 19, 1919

Esimene suur võit Eesti vägedele, mis tõstis oluliselt moraali ja näitas, et Eesti on suuteline Punaarmeed tagasi tõrjuma. See oli ka tähtis strateegiline võit, mis kindlustas Narva linna ja piirkonna.

Paju lahing

Jan 31, 1919

Võit Landeswehri üle Valga lähistel. See lahing oli otsustav Lõuna-Eesti vabastamisel ja peatas Landeswehri edasitungi, kindlustades Eesti vägede positsioone.

Võnnu lahing

Jun 23, 1919

Eesti vägede ja Landeswehri vaheline otsustav lahing, mis lõppes Eesti võiduga. See võit on tähistatud kui Võidupüha ja kinnitas Eesti vägede võitlusvõimet.

Versailles' rahuleping

Jun 28, 1919

Rahuleping, mis lõpetas Esimese maailmasõja ja määras Saksamaale ranged karistused.

Riia vaherahu

Jul 3, 1919

Vaherahu Eesti ja Saksa vägede vahel, mis lõpetas lahingud Landeswehriga. See võimaldas Eesti vägedel keskenduda võitlusele Nõukogude Venemaa vastu ja kindlustas Eesti positsioone Lääne-Eestis ja Lätis.

Kaitselahingud Narva all

Nov 28, 1919

Edukas kaitselahing, mis tõrjus tagasi Punaarmee viimase suurema rünnaku Eesti vastu. See oli otsustav lahing, mis kindlustas Eesti iseseisvuse säilimise.

Rahvasteliidu asutamine

Jan 10, 1920

Rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk oli tagada rahu ja julgeolek maailmas. Ebaõnnestumine viis hiljem ÜRO loomise vajaduseni.

Tartu rahu sõlmimine

Feb 2, 1920

1. veebruaril 1920 sõlmisid Eesti ja Nõukogude Venemaa Tartu rahu. Selle sõnul loobus Venemaa "igaveseks ajaks" kõigist pretensioonidest Eestile, tunnistas tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust ning kohustus maksma välja Eesti osa Venemaa kullatagavarast. Samuti määrati kindlaks Eesti ja Nõukogude Vene piir.

Fasismi tõus Itaalias

Jan 1, 1922

Benito Mussolini ja fašistide võimuletulek Itaalias, mis oli üks esimesi autoritaarseid režiime Euroopas.

Suur depressioon

Jan 1, 1929

Ülemaailmne majanduskriis ehk suur depressioon oli Teisele maailmasõjale eelnenud aastakümnel maailma haaranud majandussurutis, mis enamikus riikides sai alguse 1929. aastal, pärast 24. oktoobri börsikrahhi Ameerika Ühendriikides. Suur depressioon oli pikim majandussurutis 20. sajandil.

Vapside kasvav populaarsus

Jan 2, 1932

Vabadussõjalaste Liit (vapsid) saavutas märkimisväärse populaarsuse, mis ohustas demokraatlikku korda ja valitsevat võimu.

Eesti majandusliku kriisi süvenemine

Jan 1, 1933

Majanduslik olukord Eestis oli keeruline, mis tekitas rahulolematust valitsuse vastu ja andis autoritaarsete liikumistele hoogu.

Natsi-Saksamaa võimuletulek

Jan 1, 1933

Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistid tulid võimule Saksamaal.

Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri koostöö algus

Jan 1, 1934

Pätsi ja Laidoneri koostöö tugevnes, valmistudes vajadusel jõu kasutamiseks riigi poliitilise olukorra stabiliseerimiseks.

Balti Liit

Sep 12, 1934

Balti Liit (ka: Balti Antant) oli aastatel 1934–1940 jõus olnud Eesti, Läti ja Leedu poliitiline liit[1].

Pätsi riigipööre

Dec 3, 1934

Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri riigipööre, mis kehtestas autoritaarse riigikorra ja lõpetas demokraatliku valitsemisaja.

Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmine

Jan 1, 1937

Autoritaarse riigikorra seadustamine uue põhiseadusega, mis kehtestas presidendi võimu ja vähendas Riigikogu rolli.

Konstantin Päts Eesti presidendiks

Apr 24, 1938

Päts valiti Eesti presidendiks, kindlustades tema autoritaarse valitsuse.

Müncheni kokkulepe

Sep 30, 1938

Lääneriikide ja Saksamaa vaheline leping, mis lubas Saksamaal annekteerida Tšehhoslovakkia Sudetimaa. See oli poliitika, mis pidi rahu tagama, kuid julgustas Hitleri edasisi agressioone.