I maailmasõda, Eesti iseseisvumine

Franz Ferdinandi atentaat

Jun 28, 1914

Austria-Ungari keisririik kuulutab Serbiale sõja

Jul 28, 1914

I maailmasõda

Period: Jul 28, 1914 to Nov 11, 1918

Saksamaa kuulutab Venemaale sõja

Aug 1, 1914

Prantsusmaa kuulutas Saksamaale sõja

Aug 3, 1914

Suurbritannia kuulutas Saksamaale sõja

Aug 5, 1914

Saksamaa alustab lahingut Tannenbergis.

Aug 23, 1914

Võit idarindel ja suur moraalitõus Saksamaa jaoks.

Tannenbergi lahing

Period: Aug 26, 1914 to Aug 30, 1914

Venemaa ja Saksamaa vahel

Marne'i lahing

Period: Sep 5, 1914 to Sep 12, 1914

Ypres'i lahing

Apr 22, 1915

Kasutati mürkgaasi

Gorlice lahing

May 2, 1915

Lusitania uputamine

May 7, 1915

Mõjutab USA arvamust sõja kohta.

Verduni lahing

Period: Feb 21, 1916 to Dec 16, 1916

Somme'i lahing

Period: Jul 1, 1916 to Nov 18, 1916

Inglased kasutasid esmakordselt tanke.

Veebruarirevolutsioon

Mar 14, 1917

Sunniti keiser Nikolai II troonist loobuma

Sõtta astus USA

Apr 6, 1917

Maanõukogu deklareerib autonoomia Venemaa koosseisus

Nov 2, 1917

Oktoobrirevolutsioon

Nov 7, 1917

1. kuni 8. novembrini 1917 toimus Petrogradis revolutsioon, mille käigus bolševikud kukutasid Ajutise Valitsuse.

Caporetto lahing

Nov 24, 1917

Pärnus kuulutatakse välja Eesti iseseisvusmanifest

Feb 23, 1918

Algus Eesti iseseisvumisele.

Eesti iseseisvumine

Feb 24, 1918

Eesti iseseisvusmanifest kuulutatakse välja Tallinnas. Eesti Vabariigi ametlik sünd.

Saksa okupatsioon Eestis

Feb 25, 1918

1. veebruaril jõudsid Saksa väed Tallinna ja 4. märtsiks Narva. Eesti üürike iseseisvus katkes üheksaks kuuks.

Bresti rahu

Mar 3, 1918

Venemaa loobus kõigist seni kaotatud aladest (Soome, Eesti, Läti, Valgevene, Ukraina, Taga-Kaukaasia)

Novembrirevolutsioon

Oct 28, 1918

Saksa keiser Wilhelm II loobus troonist, Saksamaal kuulutati välja vabariik

Compiegne'i vaherahu

Nov 11, 1918

Kirjutasid alla Antandi ja Saksamaa esindajad, lõpetas sõja, Saksamaa alistus

Vabadussõja puhkemine

Nov 28, 1918

Punaarmee alustas pealetungi Narvale, sellega sai alguse relvastatud konflikt Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel.

Narvas kuulutatakse välja Eesti Töörahva Kommuun ehk näiliselt iseseisev Eesti nõukogude vabariik

Nov 28, 1918

Sisuliselt oli tegu Nõukogude Venemaa marionettriigiga, mis loodi selleks, et näidata Eestis toimuvat kodusõjana. Samal ajal tegid põrandaalused kommunistlikud agitaatorid kogu Vabadussõja vältel aktiivset õõnestustööd Eesti kodurindel.

Vabadussõda

Period: Nov 28, 1918 to Feb 2, 1920

Narva langemine

Nov 29, 1918

Mõnesaja rahvaväelase kaitsel ei suudetud Narvat hoida ning kiiresti jäeti linn maha, taganedes sügavamale Eestisse. Vallutatud Narvas kuulutas Punaarmee välja Eesti Töörahva Kommuuni.

Tartu langemine

Dec 20, 1918

Paljud sõjaväelased ei uskunud, et Eesti suudab omapäi panna vastu Punaarmeele, mis põhjustas rahvaväelaste seas hästi madala moraali. Osa Tartu garnisonist tõstis Punaarmee lähenedes mässu ja Eesti väejuhatus kaotas kontrolli linna üle, mis vallutati punaste poolt peaaegu, et kaotusteta.

Soome vabatahtlikud saabuvad Eestisse.

Dec 23, 1918

Oluline toetus Vabadussõjas.

Tartu tagasi vallutamine

Jan 14, 1919

Viru rindel ei saanud Punaarmee suurt vastupanu osutada ning ööl vastu 14. jaanuari võtsid Kuperjanovlased soomusrongide abiga Tartu tagasi.

Paju lahing

Jan 31, 1919

Paju lahing peeti Eestimaa Rahvaväe Tartu-Valga grupi ja Punaarmee Läti punaste küttide vahel. Paju mõisa lahingu lõpuks vallutasid Eesti väed Valga linna ja ühes sellega olulise raudteesõlme. Eesti vägesid juhtinud Julius Kuperjanov sai lahingus surmavalt haavata. See oli üks Vabadussõja verisemaid lahinguid.

Punaste pealetung lõunarindel

Apr 17, 1919

Punaarmee alustas Lõuna-Eestis suure pealetungi Võru suunas, koos arvulise ülekaaluga. Eesti väejuhatusel polnud suuri reserve kuskilt võtta ja oli oht kaotada suur osa Lõuna-Eestist. Veidi Virust eemal suudeti pealetung peatada.

Põhiseaduse vastuvõtmine Asutava Kogu poolt

Apr 23, 1919

Tallinnas kogunes 23. aprillil Asutav kogu, mis võttis vastu põhiseaduse ja maaseaduse, mis võttis ära suure osa baltisakslaste maaomandidetest, mis siis lubati vabadussõjas osalenutele jagada. See lubadus saada endale lapp maad oli suureks motivatsiooniks sõduritele, ka punaste poolt sõdivatele, sest neile ei lubatud midagi, kuna maaomamine on kapitalistlik nähtus.

Landeswehri sõda

Period: Jun 5, 1919 to Jul 3, 1919

Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev väekoondis Landeswehr (saksa keeles Maavägi).

Võnnu lahing

Period: Jun 19, 1919 to Jun 23, 1919

Võnnu mõisa lähistel toimus eestlaste ja baltisakslaste vahel suur ja verine lahing, kus eestlased saavutasid suurejoonelise võidu. See oli suureks rahvuslikuks uhkuseks väikerahvale, et suudeti sakstele koht kätte näidata ja mõni aasta hiljem kuulutati lahingu tähtpäev võidupühaks.

Võidupüha

Jun 23, 1919

Võit Võnnu lahingus Landeswehri vastu.

Versailles' rahuleping

Jun 28, 1919

1. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaa pealinnas Pariisis Versailles' lossi peeglisaalis sõlmitud leping, mis jõustus 10. jaanuaril 1920 ning lõpetas esimese maailmasõja

Jõustub Weimari vabariigi põhiseadus

Aug 11, 1919

Loob Saksamaa esimese demokraatliku valitsuse, kuid riik jääb majanduslike ja poliitiliste raskuste tõttu ebastabiilseks.

Algavad rahuläbirääkimised Nõukogude Venemaaga

Dec 5, 1919

Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel hakkab kehtima vaherahu

Jan 3, 1920

1. detsembril 1919 kirjutati Tartu rahukõnelustel alla relvarahule, mis nägi ette kõigi Eesti ja Nõukogude Venemaa vaheliste sõjaliste operatsioonide lõppemise, algusega 1920. aasta 3. jaanuaril kell 10.30. Relvarahu nägi ette sõjategevuse peatamise kuni 10. jaanuarini, misjärel võis kumbki pool seda 24-tunnise etteteatamisega jätkata.

Tartu rahulepingu allkirjastamine

Feb 2, 1920

Tartu rahulepinguga tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust igaveseks ajaks ja loobus kõigist taotlustest Eesti ala valitsemiseks.

Benito Mussolini võimuletulek Itaalias

Oct 30, 1922

Fašismi algus Euroopas ja Mussolini teerajaja autoritaarsetele režiimidele.

Loodi Eesti Vabadussõjalaste Keskliit

Feb 6, 1929

Tallinna, Haapsalu ja Tapa vabadussõjalaste ühingud moodustasid 2. juunil 1929 Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu (EVKL).

Must neljapäev

Oct 24, 1929

Wall Streeti börsikrahh, mis tähistab Suure depressiooni algust ja mõjutab kogu maailma majandust.

Adolf Hitleri nimetamine Saksamaa kantsleriks.

Jan 30, 1933

NSDAP võimuletõus ja Natsi-Saksamaa diktatuuri algus.

Eesti Vabadussõjalaste Liit

Oct 28, 1933

Uus vapside organisatsioon, Eesti Vabadussõjalaste Liit registreeriti Kohtu- ja siseministeeriumis 28. oktoobril 1933. Oktoobris 1933 võeti rahvahääletusel suure enamusega vastu vapside esitatud põhiseaduse muutmise eelnõu, mille järgi Eestist pidi saama presidentaalne riik, kus Riigikogu volitusi oli tunduvalt vähendatud.

Jaan Tõnissoni 4. valitsus astus tagasi

Nov 17, 1933

"peaministriks riigivanema ülesannetes" sai Konstantin Päts

Balti Antant

1934

Jõustus uus põhiseadus

Jan 24, 1934

Lepiti kokku riigipöörde täpne aeg

Mar 11, 1934

Riigipöörde täpne aeg lepiti tõenäoliselt kokku alles 11. märtsi õhtul Pätsi, Laidoneri ja Rei kohtumisel.

Konstantin Pätsi riigipööre.

Mar 12, 1934

Lõpetab demokraatliku valitsemise Eestis.

Eesti Vabadussõjalaste Liit suleti

Mar 12, 1934

Pinevas sisepoliitilise võitluse olukorras suleti Eesti Vabadussõjalaste Liit Johan Laidoneri otsusega 12. märtsil 1934 kaitseseisukorra kestuse ajaks ja arreteeriti sadu selle aktiviste.

Vaikiv ajastu

Period: Mar 12, 1934 to Jun 21, 1940

Vaikivaks ajastuks nimetatakse Eesti ajalooperioodi 12. märtsist 1934 kuni 21. juunini 1940. Tolleaegset riigikorda on iseloomustatud kui autoritaarset režiimi. Perioodi käigus muudeti Eesti riigikorda ulatuslikult.

Pätsi dekreet

Mar 19, 1934

1. märtsil antud dekreediga teatas Päts, et riigivanema ja Riigikogu valimised on edasi lükatud. See dekreet ei olnud legitiimne, sest põhiseaduse § 60 keelas ühemõtteliselt valimisseaduse muutmise dekreediga.
2. aasta põhiseaduses ette nähtud valimisi ei toimunud Eestis kunagi ja poliitilisi vabadusi ei taastatud. Eesti sisenes Konstantin Pätsi autoritaarvõimu perioodi.

Uue põhiseaduse kehtestamine.

Jul 5, 1934

Kinnitab Pätsi autoritaarset võimu.

Loodi riiklik Propagandaamet

Jan 1, 1935

Kontrolli tugevdamine meedia üle.

Saksa-Inglise mereväeleping

1935

Nürnbergi seaduste vastuvõtmine Saksamaal.

Sep 15, 1935

Juutide õiguste piiramise algus, mis viib lõpuks holokaustini.

Vapside riigipöördekatse

Dec 8, 1935

Riigivolikogu ja Riiginõukogu loomine.

Jan 1, 1938

Uue põhiseaduse elluviimine.

Neutraliteedi kuulutamine

1938

NL see ei huvitanud

Tuli kokku I Riigivolikogu

Apr 21, 1938

1. aprillil 1938 tuli kokku uue põhiseaduse alusel valitud I Riigivolikogu ja kujundatud I Riiginõukogu, mis võtsid Vabariigi Valitsuse ettepanekul esimese seadusena vastu amnestiaseaduse. Seaduses on öeldud: Selle tähtsa hetke puhul tuleb lugeda unustatuiks senised riigikorra vastu sihitud eksimused ning võimaldada ka neil kodanikel, kes senini ühel või teisel põhjusel riigi suhtes eksiteele on sattunud, osa võtta riigi ja ühiskondliku elu ülesehitavast tööst.

Konstantin Päts valitakse presidendiks.

Apr 24, 1938

Autoritaarse riigipea kinnistumine.

II maailmasõja algus

Sep 1, 1939

Molotovi-Ribbentropi pakt.

Sep 23, 1939

Nõukogude Liidu ja Saksamaa mittekallaletungileping, mis jagab Ida-Euroopa mõjusfäärideks ja valmistab ette II maailmasõja alguse.