-
Franz Ferdinandi atentaat
Franz Ferdinant oli Austria-Ungari troonipärija.
See oli I maailmasõja ajendiks -
Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja
-
Saksamaa kuulutab Venemaale sõja
Venemaa kuulutas Serbia toetuseks välja üldmobilisatsiooni. Saksamaa esitas Venemaale nõude demobiliseerumiseks, kuid Venemaa keeldus. -
Saksamaa kuulutab sõja Prantsusmaale ja alustab sõjategevust
Prantsusmaa soovist Elsass-Lotring tagasi vallutada, kuulutas Prantsusmaa Venemaa toetuseks 2. augustil välja üldmobilisatsiooni, misjärel kuulutas Saksamaa Prantsusmaale 3. augustil sõja -
Suurbritannia kuulutab Saksamaale sõja
Suurbritannia oli 1839. aasta Londoni lepinguga andnud Belgia neutraliteedile sõjalise garantii, kuid Saksamaa Prantsusmaad rünnates läks läbi neutraalsust deklareerinud Belgia ja Luksemburgi. Mistõttu kuulutas Suurbritannia Saksamaale sõja. -
Austria-Ungari kuulutas Venemaale sõja
-
Tannenbergi lahing
Tannenbergi lahing oli otsustav lahing Venemaa Keisririigi ja Saksa Keisririigi vahel esimese maailmasõja esimestel päevadel Ida-Preisimaal. Saksamaa võitis lahingu suuresti tänu kasutades oma vägede palju suuremat mobiilsust. -
Marne'i lahing
Lahing nurjas Schlieffeni plaani vallutada Prantsusmaa pealinn Pariis. Prantsusmaa kaotas selles lahingus umbes 85 000 meest, Suurbritannia 1701 meest ja Saksamaa umbes 67 700 meest. -
Period: to
Dardanellide operatsioon
Atandi operatsioon Osaminriigi vastu lõppes edutult -
Ypres'i lahing
Saksamaa kasutab kloori sisaldavat mürkgaasi -
Itaalia kuulutab Austria-Ungarile sõja
Sellel aastal liitus Itaalia Atandiga -
Period: to
Verduni lahing
Lahing toimus läänerindel.
Lahingus hukkus rohkem kui 1,2 miljonit inimest. -
Brussilovi läbimurre
Esimese maailmasõja suurimaks kriisiks Austria-Ungaris ja Antanti suurimaks võiduks, aga see kõik oli saavutatav ainult tohutute inimelude kaotusega -
Period: to
Somme'i lahing
Atandi poolt kasutati esimest korda tanki. Lahingus hukkus või jäi kadunuks 1,2 miljonit inimest. -
Veerbruari revolutsion
Venemaal tõid endaga kaasa keisrivõimu kukutamise ning Venemaa Nõukogude Vabariigi loomise. -
Meeleavaldus Petrogradis
U 40 000 osalejaga eestlaste jõuline meeleavaldus autonoomia kehtsetamiseks, kus oli ka kasutusel sini-must-valge lipp. -
Period: to
Venemaa kodusõda
Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste (bolševike) Partei juhtkonna juhtimisel ja toetusel endise Venemaa keisririigi territooriumil "punaste" (bolševike revolutsioonilise valitsuse toetajate) ja "valgete" (bolševike revolutsioonilise valitsuse vastaste) jõudude vahel toimunud relvakonflikt. -
Eesti sai Venemaalt suhtelise autonoomia
Venemaa ajutine valitsus andis Eestile suhtelise autonoomia ehk Eesti sai tegemistes enamjaolt iseseisvaks, kuid kuulus ikka Venemaa koosseisu. Selle alusel liideti Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu eestikeelse elanikkonnad piirkonnad. Ühtlasi loodi kubermangu komissari Jaan Poska juurde nõuandva organina Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu -
Esimestkorda tuli kokku Eesti Ajutine Maanõukogu
Selle etteotsa sai Konstantin Päts. Maanõukogu oli esimene üle-eestiline omavalitsusorgan, kus olid esindatud kohalike omavalitsuste esindajad linnadest ja maakondadest-valdadest. -
Tallinnas Omakaitse asutamiskoosolek
Omakaitse ülesandeks sai korra hoidmine linnades koostöös kohaliku miilitsa ja politseiga ning sõjaväelaste järjest sageneva marodöörluse ning muude avalike korrarikkumiste ohjeldamine. -
Saksa okupatsiooni algus Eestis
Sügisel 1917 vallutasid Saksamaa väed suurejoonelise meredessandiga Lääne-Eesti saared. -
Oktoobrirevolutsioon
Venemaal tulid võimule bolševikud -
Period: to
Eesti Maapäeva liikmete volituste lõppetamine ja Eesti Maavalitsuselt võimu ära võtmine
- novembril kuulutas Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee Eesti Maapäeva liikmete volitused lõppenuks ja 20. novembril võtsid komitee esindajad, Konstantin Pätsi juhitud Eesti Maavalitsuselt võimu jõuga üle. Eesti rahvuslikud poliitikud pidid edaspidi tegutsema illegaalselt ja peamiseks koostööorganiks oli Maapäeva Vanematekogu, kuhu kuulusid tähtsamad poliitikud.
-
Period: to
Asutava kogu valimised ja sõjaseisukorra väljakuulutamine
Omariiklust pooldavad erakonnad said suurema osa häältest. Pettunud enamlased katkestasid valimised. Kõiki eelnenud asjaolusid tõlgendas Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee balti aadli ning eesti kodanluse vandenõuna Nõukogude võimu vastu ning kehtestas 10. veebruaril 1918 Eesti linnades sõjaseisukorra. Ühtlasi kuulutati kogu aadliseisus lindpriideks ja arreteeriti umbes 800 mõisnikku. -
Esimese päevakäsu allkirjastamine ning Eesti diviisi formeerimse alustamine
Nii õnnestus Eestisse koondada tuhandeid mööda Venemaad ja rinnet laiali pillutatud Eesti sõjaväelasi. -
Eesti Vanematekogu komisjoni moodustamine Eesti iseseisvusmanifesti teksti koostamiseks
- veebruaril 1918 moodustas Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu (Eesti Maapäeva) Vanematekogu komisjoni Eesti iseseisvusmanifesti teksti koostamiseks.
-
Võeti vastu manifest kõigile Eestimaa rahvastele
- veebruaril võttis 1918 Ajutise Maanõukogu Vanematekogu vastu Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele, millega kuulutati Eesti iseseisvaks vabariigiks.
-
Kuulutati välja Eesti vabariik
- veebruaril 1918 loeti iseseisvusmanifest ette Toris ja Viljandis, 25. veebruaril Tallinnas ja Paides. Tallinlastele luges manifesti ette Eesti ajutise valitsuse värske peaminister Konstantin Päts.
-
Brest-Litovski rahuleping
Selle rahuga lahkub Venemaa sõjast ning Venemaa loovutab Saksamaale tänapäeva Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome ja Ukraina alad. -
Compiegne vaherahu (esimese maailmasõja lõpp)
Lõppes sõjategevus läänerindel -
Brest-Litovski rahulepingu tühistamine
Lenini juhitud Nõukogude Venemaa valitsus lootis ühepoolselt tühistada Brest-Litovski rahulepingu -
Üleandmise leping Eesti ja Weimari vabariigi vahel
Sellega tunnistas Weimari vabariigi esindaja ametlikult, et ülemat riigivõimu Eesti etnografilises piirkonnas käsitab Eesti ministeerium Ajutise Valitsuse kujul ja et kogu valitsemine selles piirkonnas läheb, niivõrd kui see juba sündinud ei ole, 21. novembrist saadik Eesti Valitsuse asutuste kätte. -
Narva lahing
Lahingu käigus vallutas Punaarmee Narva ja Jaanilinna. -
Period: to
Vabadussõda
Eesti võitis sõja ning sai Venemaalt kui ka rahvusvaheliselt kogukonnalt iseseisvuse tunnustuse -
Period: to
Landersveeri sõda
Landerswehri väed püüdisid allutada Läti oma võimule ning kehtestada Balti hertsogiriiki. Eesti võitis. Sõja üheks oluliseks tagajärjeks Eesti ja Läti jaoks oli baltisakslaste rolli pisenemine äsjaloodud Eesti ja Läti Vabariigis ning baltisakslaste maine teatav langus nende riikides.
See päev on Eestis võidupüha. -
Period: to
Võnnu lahing
Eestlased panid baltisakslaste taganema -
1919. aasta sügispealetung Petrogradile
Osalt toimus see koostöös Nikolai Judenitši juhitud Loodearmeega, Eesti väeosad osalesid koos Ingeri polguga lahingutes Ingerimaal, Luga ja Koporje lahe äärsetel rannikualadel. Oktoobrikuu lõpul selgus Loodearmee Petrogradi vallutamise operatsiooni täielik ebaedu. -
1919. aasta maareform
Eesti Vabariigi 1919. aastal vabadussõja ajal läbi viidud reform, mille käigus maaseadusega riigistati suurmaaomandused ning loodi riigi tagavaramaa ja uued talukohad. -
Relvarahu Eesti ja Venamaa vahel
- aasta 3. jaanuaril kell 10.30 jõustus Eesti Wabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud vaherahu sõjategevuse lõpetamiseks 10. jaanuarini. kuid sõjategevust uuesti ei alustatud.
-
Tartu rahu
Selle sõnul loobus Venemaa "igaveseks ajaks" kõigist pretensioonidest Eestile, tunnistas tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust ning kohustus maksma välja Eesti osa Venemaa kullatagavarast. Samuti määrati kindlaks Eesti ja Nõukogude Vene piir. -
Eesti Vabariigi 1920. aasta põhiseadus
See oli Eesti Vabariigi esimene põhiseadus. Põhiseadus tugines võimu koondamise põhimõttele ühekojalise Riigikogu kätte. Riigipead ei olnud, rahvusvahelises õiguses ettenähtud riigipea ülesandeid täitis valitsuse juht riigivanem. -
Eesti sai Rahvasteliidu liikmeks
Rahvasteliiduga ühinemine võeti Eestis sihiks juba 1919. aastal ja 23. novembril 1919 asutati Eesti Rahvasteliidu Ühing, kuid peatselt selgus, et Eesti astumist Rahvasteliitu hakkas takistama suurriikide tunnustuse puudumine meie iseseisvusele. Pärast Vabadussõja lõppu ja Tartu rahu allkirjastamist otsustati siiski esitada ametlik liitumistaotlus. -
USA tunnustas Eesti Vabariiki de jure
Aastal 1922 avas Eesti diplomaatilise esinduse USAs. Eesti esindus tegutses USAs ka Nõukogude okupatsiooni ajal -
Mäss 1924.aasta 1. detsembril
Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis, mida pooldas ka EKP. -
Period: to
Suur depressioon
See on tuntud ka must neljapäevana. Mis sai alguse Ameerika Ühendriikide börsikrahhist ning liikus edasi Euroopasse. Paljud inimesed jäid töötuks ning demokraatlik riigikord nõrgenes, kuna inimesed otsisid keagi, kes riigi sellest olukorrast välja tooks. -
Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)
See põhiseadus oli presidentaalne, Riigivanema institutsioon lahutati Vabariigi Valitsuse juhi omast; Peaministri juhitav Vabariigi Valitsus oli nüüd Riigivanema juures asuv ja tema poolt ametisse kutsutav kolleegium riigi valitsemiseks, -
1934. aasta riigipööre
Alanud perioodi on hakatud tagantjärele nimetama vaikivaks ajastuks. Kindralleitnant Laidoner ning ajutine riigivanema kohusetäitja Konstantin Päts lasid arreteerida konkureerivat neljandat kandidaati Andres Larkat toetanud vabadussõjalaste mitusada juhti ning aktivisti. Päts nimetas põhiseadust rikkudes Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks ning peatas oma dekreediga riigivanema ja riigikogu valimiste protsessi. -
Period: to
Vaikiv ajastu
Ta algatas riigireformi, uue presidentaalse põhiseaduse vastuvõtmise ja ühiskonna ümberkorraldamise kohalike ja kutsealaste omavalitsuste võrgustiku alusel.
Riigivanem Konstantin Pätsi kuulutas välja üleriigiline kaitseseisukord. -
Rahvuskogu
Rahvuskogu üldkoosolek võttis vastu põhiseaduse 28. juulil 1937 ning selle elluviimiseks vajalikke seadusi, nendeks olid Vabariigi Presidendi valimise seadus, Riigivolikogu valimise seadus, Riiginõukogu kujundamise seadus, Vabariigi Presidendi tasu seadus ja Üleminekuaja seadus. -
Eesti Vabariigi 1938. aasta põhiseadus
Uue põhiseaduse järgi oli Eesti Vabariik rahvavalitsuslikul alusel valitsetav vabariik, kus kõrgeim võim on rahva käes, ja mida juhib valitav riigipea tema poolt ametisse kutsutava valitsuse ning kahekojalise rahvaesinduse tasakaalustatud koostööl. -
I Riigivolikogu valimised
Parlamendi alamkotta, 80-liikmelisse Riigivolikogusse, valiti üks liige igast 80-st valimisringkonnast ning valimistel osalesid ainult üksikkandidaadid. -
Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts
Päts oli neli ametiaega riigivanem, samuti peaminister riigivanema ülesannetes ja riigihoidja ning pärast 1938. aasta valimisi Eesti Vabariigi esimene president.
Ta algatas riigireformi, uue presidentaalse põhiseaduse vastuvõtmise ja ühiskonna ümberkorraldamise kohalike ja kutsealaste omavalitsuste võrgustiku alusel.
You are not authorized to access this page.