I maailmasõjast kuni II maailmasõjani

Ferdinandi atendaat

Jun 28, 1914

Sõja ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Frendinant tapmine Sarajevos 28. juunil 1914.

Austria-Ungari kuulutab sõja Serbiale

Jul 28, 1914

Ametlikult algas I maailmasõda
Venemaa olles Serbia liitlane alustas mobilisatsiooni

Esimene maailmasõda. Mobilisatsioonid

Jul 28, 1914

Mobilisatsioonid
28. juunil 1914 alanud sõjas Serbia ja Austria-Ungari vahel toimus 1914. aasta juulis Eesti alal reservistide tegevteenistusse kutsumine ja kolm 1. järgu riikliku maakaitseväelaste mobilisatsiooni: 1914. aasta juulis, septembris ja detsembris ning korraline noorsõdurite võtmine. 1914. aastal võeti Eestist sõjaväeteenistusse üle 17 600 reservisti, 3500 noorsõdurit ja maakaitseväelast. Esimesel sõja-aastal võeti Eestist teenistusse kokku üle 35 500 mehe.

Saksamaa kuulutab sõja Venemaale

Aug 1, 1914

Algab sõjategevus Idarindel

Saksa väed hõivaseid Luksemburgi

Aug 2, 1914

Suurem vastupanu puudus

Saksamaa kuulutab sõja Prantsusmaale

Aug 3, 1914

Inglismaa kuulutab sõja Saksamaale

Aug 4, 1914

Sõda algas kuna rikuti Belgia neutraliteeti

Saksamaa väed tungivad Belgiasse

Aug 4, 1914

Tugev vastupanu, mis ärritas sakslasi
Algab sõjategevus Läänerindel

Suurbritannia kuulutab sõja Saksamaale

Aug 5, 1914

Sellepärast, et Saksamaa rikkus Belgia neutraliteeti

Piirilahing

Period: Aug 21, 1914 to Aug 25, 1914

Prantsuse-Inglise väed saavad lüüa

Tannenbergi lahing

Period: Aug 26, 1914 to Aug 30, 1914

Saksamaa (võitja) - Venemaa otsustav lahing Ida-Preisimaal

Marne'i lahing

Period: Sep 5, 1914 to Sep 12, 1914

Briti, Prantsusmaa - Saksamaa
Sakslased oli sunnitud tagasi tõmbuma
Kogul läänerindel tekkis positsioonisõda ehk kaevikusõda, mille rinde pikkus oli 720 km

Gallipoli dessent

Period: Feb 19, 1915 to Jan 9, 1916

lahing gelibolu/gallipoli poolsaarel kus inglased kaotasid, proovides osmanite riiki riivata
Türgi asub sõtta Kolmikliidu poolel

Ypres' lahing

Period: Apr 22, 1915 to May 25, 1915

Briti,Prantsusmaa, Belgia (võitjad) - Saksamaa
Saksa väed kasutasid mürkgaasi

Itaalia astub sõtta Atandi poolel

May 1, 1915

Kuulutavad sõja Austria-Ungarile

Gorlice lahing

May 2, 1915

Saksa-Austria vägi sundis Vene väed Galiitsiast lahkuma

Bulgaaria astub sõtta Kolmikliidu poolel

May 31, 1915

Serbia suudetakse purustada

Verdune'i lahing / Verdune'i hakklihamasin

Period: Feb 21, 1916 to Dec 18, 1916

Peatas Sakslaste edasitungi, sõja pöördepunkt. Suurim maismaalahing.
Prantsusmaa (võitja) - Saksamaa

Jüüti lahing

Period: May 31, 1916 to Jun 1, 1916

suurim sõja merelahing (surmade arvult samuti)
Briti - Saksamaa

Somme'i lahing

Period: Jul 1, 1916 to Nov 18, 1916

kõige suurem arv surnuid I. maailmasõja lahingutest. Inglased kasutasid esimest korda tanke
Briti, Prantsusmaa - Saksamaa

Veebruarirevolutsioon

Feb 23, 1917

Selle tulemusena loobus (teda sunniti) troonist keiser Nikolai II ja moodustati Venemaa Ajutine Valitsus eesotsas vürst Lvoviga.

Eestimaa kubermang

Mar 30, 1917

Revolutsioon jõudis Venemaalt ka Tallinna. EEsti rahvuslikud juhid nägid selles võimalust ja 26. märtsil toimus Petrogradis ulatuslik demonstratsioon Eesti autonoomia toetuseks. Anti välja määrus, millega Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu Eesti osa liideti üheks Eestimaa kubermanguks

USA kuulutab Saksamaa vastu sõja

Apr 6, 1917

Maapäeva teke

Jul 14, 1917

Venemaa Ajutise Valitsuse määrusega loodud Eesti rahvaesindus -> eesti inimesed esindatud

Sakslased vallutasid Eesti saared

Sep 30, 1917

Sakslased alustasid pealetungi Eesti suunas, alustades Hiiumaa, Saaremaa ja Muhuga ning siis liikudes natuke hiljem sisemaale.

Oktoobrirevolutsioon

Oct 25, 1917

II nõukogude kongressil moodustus esimene nõukogude valitsus ehk Rahvakomissaride Nõukogu
Tagajärjena Venemaa kaotab 25% rahvastm 25% tööstusest ja 30% põllumajandusest
tekib kodusõda ja eestis saab tulla vabadussõda

Oktoobrirevolutsioon Eestis

Oct 26, 1917

Tallinnas haaras võimu bolševikud (kommunistid) Viktor Kingsepa juhtimisel. Eestimaa kubermangu jutimiseks moodustati Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee
27. oktoobril andis Jaan Poska kõrgema täidesaatva võimu üle V.Kingissepale

Maanõukogu

Nov 15, 1917

Tänu maanõukogu otsusele oli nüüd võimalik Eesti riigi iseseisvumine
Enamlased otsustasid laialisaata Maapäeva novembris

Cambrai lahing

Period: Nov 20, 1917 to Dec 7, 1917

Esimene massiline tankide kasutamine lahingus

Saksased tungisid Saaremaalt edasi

Feb 12, 1918

Saaremaalt tungisid sakslased Lihula alla
Hiiumaalt Haapsallu

Loodi Eesti Päästekomitee

Feb 19, 1918

EEsti Päästekomitee pidi koostama iseseisvusmanifesti ja selle ka ette lugema: Konik, Päts, Vilms

Valga langeb

Feb 22, 1918

Eesti iseseisvumise manifest

Feb 24, 1918

Manifesti esimene avalik ettelugemine toimus 23. veebruaril 1918 kell 8 õhtul Pärnus Endla teatri rõdult. Manifesti luges linnakodanikele ja eesti rahvusväeosade sõduritele ette Maapäeva liige, Pärnust pärit Hugo Kuusner.

Eesti iseseisvumine

Feb 24, 1918

Manifest trükiti Tallinnas ja sellepärast loetakse vabariigi sünniks 24. veebruari. Eesti ajutise valitsuse juhiks sai K. Päts

Bresti rahu

Mar 3, 1918

sakslastele loovutati ülitähtis (rahvaarvult, tööstuslikult) osa Venemaast
Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumise kohta.
Venemaa oli sunnitud selle rahulepinguga loovutama Soome, Eesti, Läti, Ukraina, Leedu ja Poola
Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Nelikliidu vahel

Saksa okupatsioon

Mar 25, 1918

Tallinnasse marssisid Saksa väed. Edutu käik

Sõjategevus Idarindel lõppeb

May 7, 1918

II Marne'i lahing

Jun 15, 1918

Antandid purustasid koos USA sõjaväega Saksa vägi

Amiensi lahing

Aug 8, 1918

Amiensi lahingus saavutasid liitlased läbimurde
Saksa armee "MUST PÄEV"

Saksa väed sõjaliselt löödud

Sep 29, 1918

Sakas hakkas soovima rahuläbirääkimisi, tehakse ettepanek keisrile
Saksamaal algab revolutsioon ning kuulutatakse välja vabariik
Järjest hakkavad riigid rahu otsima

Sõdimine lõppeb

Nov 11, 1918

Compiegne'i leping

Nov 11, 1918

Antandi ja Saksamaa vaherahu lepping, mis lõpetas 4a ja 3,5 kuud kestnud sõja Läänerindel
Saksamaa väed pidid lahkuma kõikjalt. Aega Eesti riiki üles ehitada polnud, sest Venemaa teatas Brest-Litovski vaherahu enam ei kehti ja soovib tagasi kõik alasid

Vabadusõja algus

Nov 28, 1918

Punaarmee ründab Narvat

Vabadussõda

Period: Nov 28, 1918 to Feb 2, 1920

Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt
Eesti võitis

Narva lahing

Nov 29, 1918

Mõnesaja rahvaväelase kaitsel ei suudetud Narvat hoida ning kiiresti jäeti linn maha, taganedes sügavamale Eestisse. Vallutatud Narvas kuulutas Punaarmee välja Eesti Töörahva Kommuuni.

Tartu langemine

Dec 20, 1918

Paljud sõjaväelased ei uskunud, et Eesti suudab omapäi panna vastu Punaarmeele, mis põhjustas rahvaväelaste seas hästi madala moraali. Osa Tartu garnisonist tõstis Punaarmee lähenedes mässu ja Eesti väejuhatus kaotas kontrolli linna üle, mis vallutati punaste poolt peaaegu, et kaotusteta.

Weimari vabariik

Period: 1919 to 1933

Esimene demokraatlik riik Saksa ajaloos, aga nad olid hädas sõjakahjude tasumise ja inflatsiooniga.

Eesti vägede pealetung

Jan 7, 1919

Eestist oli vahepeal ⅔ punaste käes, kuid nüüd suudeti nende pealetung pidurdada ning sai hakata tagasi võtma olulisi linnu suuresti tänu soomusrongidele

Paju lahing

Jan 31, 1919

Eesti väejuhatuse eesmärgiks Viru rindel oli viia rindejoon võimalikult kaugele Eesti piiridest. Peamiseks sihtmärgiks pealetungis sai Valga koos oma tähtsate raudtee sõlmedega. Teel Valgasse peeti maha mitu lahingut Läti punaste küttidega ning üks verisemaid oli Paju lahing, mille käigus hukkus Eestlaste üks säravamaid ohvitsere leitnant Julius Kuperjanov.

Võru ja Petseri langemine

Feb 5, 1919

Peale Valga langemist ja Viljandimaa vabastamist mindi ka rinde idaosas pealetungile, kus nende vastu sõdivad venelaste kütipolgud andsid end massiliselt üles, kuna ei soovinud võidelda.

Pealetung Põhja-Lätisse

Feb 13, 1919

Soovides viia rindejoon Eesti piirist kaugemale ning hõivata Valga Aluksne raudtee alustati suuremõõtmeline pealetung kogu lõunarinde ulatuses, saavutati üsna suur edumaa, kuid märtsi alguseks tõrjuti Eestlased tagasi. Moraal oli ka väiksem sõdurite seas, kuna enam ei sõditud isamaa vaid teise riigi territooriumi nimel.

Landeswehri sõda

Period: Jun 5, 1919 to Jul 3, 1919

Narvas alanud Põhjakorpuse rünnak viis osad Punaste väed minema ning vallutati osa Põhja-Lätist. Sakslased samal ajal kukutasid Ulmanise valitsuse Riias ja võtsid võimu üle. Eestlastega kohtuti Võnnu all. Eestlased toetasid Läti rahvusriiki ja olid vastu Saksa marionett-valitsusele. Puhkes sõda Eestlaste ja Baltisakslaste vahel. Sõditi Landeswehri ja Rauddiviisiga. Eestlased sõdisid eriti innukalt endiste parunite vastu. Sõda läks kiiresti eestlastele edukaks ning jõuti peaaegu Riiani välja.

Võnnu lahing

Jun 23, 1919

Võnnu mõisa lähistel toimus eestlaste ja baltisakslaste vahel suur ja verine lahing, kus eestlased saavutasid suurejoonelise võidu. See oli suureks rahvuslikuks uhkuseks väikerahvale, et suudeti sakstele koht kätte näidata ja mõni aasta hiljem kuulutati lahingu tähtpäev võidupühaks.

Versailles rahuleping

Jun 28, 1919

Versailles' rahuleping on 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Pariisis Versailles' lossi peeglisaalis sõlmitud leping. See lõpetas esimese maailmasõja. Lepinguga retsiti kaotaja riike korralikult. Saksamaa sõjavägi tehti peaaegu võimetuks ning pidi maksma 132 miljardit kuldmarka reparatsioone. Austria - Ungari lagunes riigina. Võitja riigid jagasid omavahel Saksamaa piirialad ja kolooniad. Ka Ungari alasid jagati

Miilits nimetati ümber politseiks

Oct 18, 1919

Vaherahu läbirääkimised

Dec 5, 1919

Vahepeal oli toimunud tihe sõjategevus Petrogradi lähistel, kus Põhjakorpus/Loodearmee üritas igal hinnal vallutada Petrograd, kuid see ei õnnestunud neil. Eestlased üritasid Krasnoja Gorkat vallutada, kuid seda ka ei suudetud teha, pealegi ei näinud eesti sõdurid seda nende sõjana ja olid tüdinud võitlemisest. Eesti ja valgeväelased taandusid lõpuks Narvani ja alustati vaherahu läbirääkimisi Nõukogude Venemaaga, kuna saadi aru, et edasine sõda toob ainult kaotusi.

Tartu rahuleping

Feb 2, 1920

Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust

Esimene põhiseadus

Jun 15, 1920

Asutav Kogu võttis vastu konstitutsiooni - esimese põhiseaduse.

Eesti astumine Rahvasteliitu

Sep 22, 1921

Riigikogu võttis vastu vähemusrahvuste kultuuromavalitsuste seaduse. Seaduse kohaselt said Eestis elavad sakslased, venelased, juudid ja rootslased ja muud vähemusrahvused, kelle arv ületas 3000 inimese piiri valida oma kultuuromavalitsuste organid, mis võisid luua emakeelseid koole ja teisi asutusi. Võimalust kasutasid sakslased ja juudid.

Rapallo leping

Apr 16, 1922

Itaalias Genova eeslinnas Rapallos Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmitud rahvusvaheline leping, millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmistest ning lepiti kokku kaubandus- ja majandussuhete arendamises enamsoodustuse põhimõttel. Lepingu salaklausel nägi ette Saksamaa sõjatööstuse ja väljaõppe korraldamist Nõukogude Venemaal.

Kommunistlik riigipöördekatse

Dec 1, 1924

Tallinnas surutakse maha kommunistlik riigipöördekatse.

Krooni rahaühiku kehtimine

Jan 1, 1928

1.jaan 1928 hakkas Eesti Vabariigi uue rahaühikuna kehtima kroon (=100 marka).

Kelloggi-Briandi pakt

Aug 27, 1928

allkirjastatud rahvusvaheline leping, millega mõisteti hukka sõja kui rahvusliku poliitika edendamise vahendi. Paktile kirjutasid alla esindajad 15 riigist

Suur Depressioon

Period: 1929 to 1939

Pikim ja raskeim majanduskriis ajaloos. Töötus ja vaesus valitsesid nii Ameerikat kui ka Euroopat.

Eesti Vabadussõjalaste Keskliit

Jun 2, 1929

Tallinna, Haapsalu ja Tapa vabadussõjalaste ühingud moodustasid 2. juunil 1929 Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu (EVKL)

Majanduskriis

Period: 1932 to 1933

1. aastate alguse ülemaailmne majanduskriis tabas raskelt ka Eestit ja tõi riigikorralduse nõrgad kohad teravalt esile, kõige raskema kriis ajal vahetus kokku viis valitsust, mis andis justkui selge signaali, et täitevvõim on liiga nõrk ja konstitutsioon tasakaalust väljas.

Põhiseaduse muutmise eelnõu

1933

Vabadussõjalaste Keskliit (VAPSID) esitas 1933. aastal põhiseaduse muutmise eelnõu, mis nägi ette suure võimuga riigivanema ametikoha loomist, st Eestist pidi saama presidentaalne vabariik.

Referendum

Period: Oct 14, 1933 to Oct 15, 1933

1. aasta 14.–16. oktoobril toimunud referendumil kiideti heaks vabadussõjalaste poolt koostatud põhiseaduse muudatused

Konstantin Päts sai peaministriks riigivanema ülesannetes

Oct 17, 1933

Jaan Tõnissoni neljas valitsus astus 17. oktoobril 1933 tagasi ning "peaministriks riigivanema ülesannetes" sai Konstantin Päts.

Eesti Vabadussõjalaste Liit

Oct 28, 1933

Uus vapside organisatsioon, Eesti Vabadussõjalaste Liit registreeriti Kohtu- ja siseministeeriumis

Valimiskampaania

1934

Rahva seas oli vapside populaarsus järjest kasvanud ning veebruarikuus algas terav valimisvõitlus. Üles oli seatud neli kandidaati – Johan Laidoner, Andres Larka, August Rei ning ka kuni valimisteni riigivanema kohuseid täitma pidav Konstantin Päts.

Vapside võimuletulek nurjub

1934

Aprillis toimuma pidanud riigivanema valimistele esitati kandidaadiks Larka, kellel oli suur toetus. Pätsi riigipööre märtsis nurjab vapside võimuletuleku

Balti Antant

1934

Eesti, Läti, Leedu

Uus põhiseadus jõustus

Jan 24, 1934

Vapsid võidavad KOV valimistel ülekaalu Tartus, Narvas ja Tallinnas

Pätsi riigipööre

Mar 12, 1934

Päts riigivanemana kehtestas kaitseseisukorra
Laidoner sõjaväe ülemjuhatajaks

Vaikiv ajastu

Period: Mar 12, 1934 to Jun 21, 1940

Tolleaegset riigikorda on iseloomustatud kui autoritaarset režiimi. Perioodi käigus muudeti Eesti riigikorda ulatuslikult.

Eesti Vabadussõjalaste Liit suleti

Mar 22, 1934

Kohtu- ja siseminister Johan Mülleri otsusega nr. 2387 – 22. märtsist 1934 suleti Eesti Vabadussõjalaste Liit ühes osakondadega ja ühing “Vabadussõjalaste Rahvaliikumine” (RT 1934, 26, 101). Valla-, alevi- ja linnavolikogudest heideti välja 916 Vabadussõjalaste Rahvaliikumise kandidaati.

Vapside riigipöördekatse

Dec 8, 1935

Ei õnnestunud üldse, Päts sai kohe teada ja uks taga erapolitsei

Neutraliteedi kuulutamine

1938

Peab suutma hoida neutraliteeti
Eesti kuulutas selle välja

Esimene Eesti Vabariigi president

Apr 24, 1938

K. Päts valitakse Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks.

Molotovi-Ribbentropi pakt

Aug 23, 1939

Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksamaa (Kolmanda Riigi) ja NSVL vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSVL välisminister Vjatšeslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop.Enim tähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajased lisaprotokollid.

II Maailmasõja algus

Sep 1, 1939

Teine maailmasõda (1. september 1939 – 2. september 1945) oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviil