-
Sõja ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Frendinant tapmine Sarajevos 28. juunil 1914. -
Ametlikult algas I maailmasõda
Venemaa olles Serbia liitlane alustas mobilisatsiooni -
Mobilisatsioonid
28. juunil 1914 alanud sõjas Serbia ja Austria-Ungari vahel toimus 1914. aasta juulis Eesti alal reservistide tegevteenistusse kutsumine ja kolm 1. järgu riikliku maakaitseväelaste mobilisatsiooni: 1914. aasta juulis, septembris ja detsembris ning korraline noorsõdurite võtmine. 1914. aastal võeti Eestist sõjaväeteenistusse üle 17 600 reservisti, 3500 noorsõdurit ja maakaitseväelast. Esimesel sõja-aastal võeti Eestist teenistusse kokku üle 35 500 mehe. -
Algab sõjategevus Idarindel -
Suurem vastupanu puudus
-
-
Sõda algas kuna rikuti Belgia neutraliteeti -
Tugev vastupanu, mis ärritas sakslasi
Algab sõjategevus Läänerindel -
Sellepärast, et Saksamaa rikkus Belgia neutraliteeti -
Prantsuse-Inglise väed saavad lüüa
-
Saksamaa (võitja) - Venemaa otsustav lahing Ida-Preisimaal
-
Briti, Prantsusmaa - Saksamaa
Sakslased oli sunnitud tagasi tõmbuma
Kogul läänerindel tekkis positsioonisõda ehk kaevikusõda, mille rinde pikkus oli 720 km -
lahing gelibolu/gallipoli poolsaarel kus inglased kaotasid, proovides osmanite riiki riivata
Türgi asub sõtta Kolmikliidu poolel -
Briti,Prantsusmaa, Belgia (võitjad) - Saksamaa
Saksa väed kasutasid mürkgaasi -
Kuulutavad sõja Austria-Ungarile -
Saksa-Austria vägi sundis Vene väed Galiitsiast lahkuma
-
Serbia suudetakse purustada -
Peatas Sakslaste edasitungi, sõja pöördepunkt. Suurim maismaalahing.
Prantsusmaa (võitja) - Saksamaa -
suurim sõja merelahing (surmade arvult samuti)
Briti - Saksamaa -
kõige suurem arv surnuid I. maailmasõja lahingutest. Inglased kasutasid esimest korda tanke
Briti, Prantsusmaa - Saksamaa -
Selle tulemusena loobus (teda sunniti) troonist keiser Nikolai II ja moodustati Venemaa Ajutine Valitsus eesotsas vürst Lvoviga. -
Revolutsioon jõudis Venemaalt ka Tallinna. EEsti rahvuslikud juhid nägid selles võimalust ja 26. märtsil toimus Petrogradis ulatuslik demonstratsioon Eesti autonoomia toetuseks. Anti välja määrus, millega Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu Eesti osa liideti üheks Eestimaa kubermanguks
-
-
Venemaa Ajutise Valitsuse määrusega loodud Eesti rahvaesindus -> eesti inimesed esindatud -
Sakslased alustasid pealetungi Eesti suunas, alustades Hiiumaa, Saaremaa ja Muhuga ning siis liikudes natuke hiljem sisemaale.
-
II nõukogude kongressil moodustus esimene nõukogude valitsus ehk Rahvakomissaride Nõukogu
Tagajärjena Venemaa kaotab 25% rahvastm 25% tööstusest ja 30% põllumajandusest
tekib kodusõda ja eestis saab tulla vabadussõda -
Tallinnas haaras võimu bolševikud (kommunistid) Viktor Kingsepa juhtimisel. Eestimaa kubermangu jutimiseks moodustati Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee
27. oktoobril andis Jaan Poska kõrgema täidesaatva võimu üle V.Kingissepale -
Tänu maanõukogu otsusele oli nüüd võimalik Eesti riigi iseseisvumine
Enamlased otsustasid laialisaata Maapäeva novembris -
Esimene massiline tankide kasutamine lahingus
-
Saaremaalt tungisid sakslased Lihula alla
Hiiumaalt Haapsallu -
EEsti Päästekomitee pidi koostama iseseisvusmanifesti ja selle ka ette lugema: Konik, Päts, Vilms
-
-
Manifesti esimene avalik ettelugemine toimus 23. veebruaril 1918 kell 8 õhtul Pärnus Endla teatri rõdult. Manifesti luges linnakodanikele ja eesti rahvusväeosade sõduritele ette Maapäeva liige, Pärnust pärit Hugo Kuusner. -
Manifest trükiti Tallinnas ja sellepärast loetakse vabariigi sünniks 24. veebruari. Eesti ajutise valitsuse juhiks sai K. Päts -
sakslastele loovutati ülitähtis (rahvaarvult, tööstuslikult) osa Venemaast
Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumise kohta.
Venemaa oli sunnitud selle rahulepinguga loovutama Soome, Eesti, Läti, Ukraina, Leedu ja Poola
Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Nelikliidu vahel -
Tallinnasse marssisid Saksa väed. Edutu käik -
-
Antandid purustasid koos USA sõjaväega Saksa vägi
-
Amiensi lahingus saavutasid liitlased läbimurde
Saksa armee "MUST PÄEV" -
Sakas hakkas soovima rahuläbirääkimisi, tehakse ettepanek keisrile
Saksamaal algab revolutsioon ning kuulutatakse välja vabariik
Järjest hakkavad riigid rahu otsima -
-
Antandi ja Saksamaa vaherahu lepping, mis lõpetas 4a ja 3,5 kuud kestnud sõja Läänerindel
Saksamaa väed pidid lahkuma kõikjalt. Aega Eesti riiki üles ehitada polnud, sest Venemaa teatas Brest-Litovski vaherahu enam ei kehti ja soovib tagasi kõik alasid -
Punaarmee ründab Narvat
-
Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt
Eesti võitis -
Mõnesaja rahvaväelase kaitsel ei suudetud Narvat hoida ning kiiresti jäeti linn maha, taganedes sügavamale Eestisse. Vallutatud Narvas kuulutas Punaarmee välja Eesti Töörahva Kommuuni. -
Paljud sõjaväelased ei uskunud, et Eesti suudab omapäi panna vastu Punaarmeele, mis põhjustas rahvaväelaste seas hästi madala moraali. Osa Tartu garnisonist tõstis Punaarmee lähenedes mässu ja Eesti väejuhatus kaotas kontrolli linna üle, mis vallutati punaste poolt peaaegu, et kaotusteta. -
Esimene demokraatlik riik Saksa ajaloos, aga nad olid hädas sõjakahjude tasumise ja inflatsiooniga.
-
Eestist oli vahepeal ⅔ punaste käes, kuid nüüd suudeti nende pealetung pidurdada ning sai hakata tagasi võtma olulisi linnu suuresti tänu soomusrongidele -
Eesti väejuhatuse eesmärgiks Viru rindel oli viia rindejoon võimalikult kaugele Eesti piiridest. Peamiseks sihtmärgiks pealetungis sai Valga koos oma tähtsate raudtee sõlmedega. Teel Valgasse peeti maha mitu lahingut Läti punaste küttidega ning üks verisemaid oli Paju lahing, mille käigus hukkus Eestlaste üks säravamaid ohvitsere leitnant Julius Kuperjanov. -
Peale Valga langemist ja Viljandimaa vabastamist mindi ka rinde idaosas pealetungile, kus nende vastu sõdivad venelaste kütipolgud andsid end massiliselt üles, kuna ei soovinud võidelda.
-
Soovides viia rindejoon Eesti piirist kaugemale ning hõivata Valga Aluksne raudtee alustati suuremõõtmeline pealetung kogu lõunarinde ulatuses, saavutati üsna suur edumaa, kuid märtsi alguseks tõrjuti Eestlased tagasi. Moraal oli ka väiksem sõdurite seas, kuna enam ei sõditud isamaa vaid teise riigi territooriumi nimel. -
Narvas alanud Põhjakorpuse rünnak viis osad Punaste väed minema ning vallutati osa Põhja-Lätist. Sakslased samal ajal kukutasid Ulmanise valitsuse Riias ja võtsid võimu üle. Eestlastega kohtuti Võnnu all. Eestlased toetasid Läti rahvusriiki ja olid vastu Saksa marionett-valitsusele. Puhkes sõda Eestlaste ja Baltisakslaste vahel. Sõditi Landeswehri ja Rauddiviisiga. Eestlased sõdisid eriti innukalt endiste parunite vastu. Sõda läks kiiresti eestlastele edukaks ning jõuti peaaegu Riiani välja.
-
Võnnu mõisa lähistel toimus eestlaste ja baltisakslaste vahel suur ja verine lahing, kus eestlased saavutasid suurejoonelise võidu. See oli suureks rahvuslikuks uhkuseks väikerahvale, et suudeti sakstele koht kätte näidata ja mõni aasta hiljem kuulutati lahingu tähtpäev võidupühaks. -
Versailles' rahuleping on 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Pariisis Versailles' lossi peeglisaalis sõlmitud leping. See lõpetas esimese maailmasõja. Lepinguga retsiti kaotaja riike korralikult. Saksamaa sõjavägi tehti peaaegu võimetuks ning pidi maksma 132 miljardit kuldmarka reparatsioone. Austria - Ungari lagunes riigina. Võitja riigid jagasid omavahel Saksamaa piirialad ja kolooniad. Ka Ungari alasid jagati -
-
Vahepeal oli toimunud tihe sõjategevus Petrogradi lähistel, kus Põhjakorpus/Loodearmee üritas igal hinnal vallutada Petrograd, kuid see ei õnnestunud neil. Eestlased üritasid Krasnoja Gorkat vallutada, kuid seda ka ei suudetud teha, pealegi ei näinud eesti sõdurid seda nende sõjana ja olid tüdinud võitlemisest. Eesti ja valgeväelased taandusid lõpuks Narvani ja alustati vaherahu läbirääkimisi Nõukogude Venemaaga, kuna saadi aru, et edasine sõda toob ainult kaotusi.
-
Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust -
Asutav Kogu võttis vastu konstitutsiooni - esimese põhiseaduse. -
Riigikogu võttis vastu vähemusrahvuste kultuuromavalitsuste seaduse. Seaduse kohaselt said Eestis elavad sakslased, venelased, juudid ja rootslased ja muud vähemusrahvused, kelle arv ületas 3000 inimese piiri valida oma kultuuromavalitsuste organid, mis võisid luua emakeelseid koole ja teisi asutusi. Võimalust kasutasid sakslased ja juudid. -
Itaalias Genova eeslinnas Rapallos Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmitud rahvusvaheline leping, millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmistest ning lepiti kokku kaubandus- ja majandussuhete arendamises enamsoodustuse põhimõttel. Lepingu salaklausel nägi ette Saksamaa sõjatööstuse ja väljaõppe korraldamist Nõukogude Venemaal. -
Tallinnas surutakse maha kommunistlik riigipöördekatse. -
1.jaan 1928 hakkas Eesti Vabariigi uue rahaühikuna kehtima kroon (=100 marka). -
allkirjastatud rahvusvaheline leping, millega mõisteti hukka sõja kui rahvusliku poliitika edendamise vahendi. Paktile kirjutasid alla esindajad 15 riigist -
Pikim ja raskeim majanduskriis ajaloos. Töötus ja vaesus valitsesid nii Ameerikat kui ka Euroopat.
-
Tallinna, Haapsalu ja Tapa vabadussõjalaste ühingud moodustasid 2. juunil 1929 Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu (EVKL)
-
- aastate alguse ülemaailmne majanduskriis tabas raskelt ka Eestit ja tõi riigikorralduse nõrgad kohad teravalt esile, kõige raskema kriis ajal vahetus kokku viis valitsust, mis andis justkui selge signaali, et täitevvõim on liiga nõrk ja konstitutsioon tasakaalust väljas.
-
Vabadussõjalaste Keskliit (VAPSID) esitas 1933. aastal põhiseaduse muutmise eelnõu, mis nägi ette suure võimuga riigivanema ametikoha loomist, st Eestist pidi saama presidentaalne vabariik.
-
- aasta 14.–16. oktoobril toimunud referendumil kiideti heaks vabadussõjalaste poolt koostatud põhiseaduse muudatused
-
Jaan Tõnissoni neljas valitsus astus 17. oktoobril 1933 tagasi ning "peaministriks riigivanema ülesannetes" sai Konstantin Päts.
-
Uus vapside organisatsioon, Eesti Vabadussõjalaste Liit registreeriti Kohtu- ja siseministeeriumis -
Rahva seas oli vapside populaarsus järjest kasvanud ning veebruarikuus algas terav valimisvõitlus. Üles oli seatud neli kandidaati – Johan Laidoner, Andres Larka, August Rei ning ka kuni valimisteni riigivanema kohuseid täitma pidav Konstantin Päts. -
Aprillis toimuma pidanud riigivanema valimistele esitati kandidaadiks Larka, kellel oli suur toetus. Pätsi riigipööre märtsis nurjab vapside võimuletuleku
-
Eesti, Läti, Leedu
-
Vapsid võidavad KOV valimistel ülekaalu Tartus, Narvas ja Tallinnas
-
Päts riigivanemana kehtestas kaitseseisukorra
Laidoner sõjaväe ülemjuhatajaks -
Tolleaegset riigikorda on iseloomustatud kui autoritaarset režiimi. Perioodi käigus muudeti Eesti riigikorda ulatuslikult.
-
Kohtu- ja siseminister Johan Mülleri otsusega nr. 2387 – 22. märtsist 1934 suleti Eesti Vabadussõjalaste Liit ühes osakondadega ja ühing “Vabadussõjalaste Rahvaliikumine” (RT 1934, 26, 101). Valla-, alevi- ja linnavolikogudest heideti välja 916 Vabadussõjalaste Rahvaliikumise kandidaati.
-
Ei õnnestunud üldse, Päts sai kohe teada ja uks taga erapolitsei
-
Peab suutma hoida neutraliteeti
Eesti kuulutas selle välja -
K. Päts valitakse Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks. -
Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksamaa (Kolmanda Riigi) ja NSVL vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSVL välisminister Vjatšeslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop.Enim tähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajased lisaprotokollid. -
Teine maailmasõda (1. september 1939 – 2. september 1945) oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviil