-
Sünd
Gustave Courbet sündis 10. juuni 1819 Ornansis, Prantsusmaal -
Kunstiõpingud
Courbet alustas kunstiõpinguid juba kodukohas ning jõudis 1839. aastal Pariisi, kus õppis mitme eraõpetaja käe all. Pariisis külastas kunstnik Louvre'i ning õppis maalimist suurmeistrite teoseid kopeerides. -
Period: to
Loomingust
Courbet läks moodsa kunsti ajalukku realismi kunstivoolu peaesindajana, kes mässas romantilise maali vastu ja võttis oma teoste aineseks igapäevaelu stseenid.
Courbet lõi jõulisi ja väljendusrikkaid teoseid, kinnistades sel moel kunstniku uutmoodi loomevabaduse. Courbet' kuulsus põhineb tema talupoegi ja töölisi kujutavatel olustikumaalidel. Tema kohus on kujutada tegelikkust ja inimesi, kelle elu ja töö on talle lähedased.Tema loomingut iseloomustavad julgelt maalitud aktid ja maastikud. -
Period: to
Varajane looming
Courbeti varases loomingus täheldatavad kirjanduslikud mõjutused ja romantilised ainesed. Õigepea hülgas ta kirjandusliku ainese, keskendudes realistlikele stseenidele.Erilist mõju kunstniku loomingule avaldasid Barbizoni koolkonna maastikumaalid. Courbet kujutas varastel maalidel tihtipeale iseennast, Asjaolust, et kunstnik lõi algusaastatel palju loomingut, polnud need Pariisi Salongis eriti soositud. -
" Autoportree musta koeraga"
- aastal Pariisi suundunud Courbet hakkas riietuma dändilikult ning võttis koduloomaks musta inglise spanjeli, keda on näha 1842.–1844. aastal maalitud autoportreedel ("Väike autoportree musta koeraga" ja "Autoportree musta koeraga").
-
"Autoportree meeleheitel mees"
Hiljem realistliku kunstivoolu eestvedajana tuntuks saanud Courbet oli antud teose lõpetamise hetkel vaid 26-aastane ning ei olnud veel oma kindlalt stiili välja arendanud.
Courbet kujutas varastel maalidel tihtipeale iseennast, -
Period: to
Realism
Vabanemine, mida revolutsioon kaasa tõi tähendas seda, et Courbet sai oma teostes jätkata realismi joont ning hüljata romantilise ainese. 1848. aasta ülestõus ülistas madalamat töölisklassi ühiskonda ja revolutsioonilised ideed mõjutasid ka Courbet' loomingut,
Ta esitas 1850.–1851. aasta Salongi-näitusele kaheksa teost, mis tekitasid hulgaliselt kõneainet. See sajandi keskpaiga Salonginäitus oli olulise tähtsusega, sest ta suutis määratleda oma positsiooni nii selles ajahetkes kui ka hiljem. -
Esimene loominguline läbimurre
Toimus 1848. aasta revolutsiooni ajal, kui Salongi žürii kaotati ning suur osa kunstniku teostest võeti näitusele vastu.1849. aasta Salong toimus kunstnike endi valitud žüriiga ja Courbet pälvis teise koha, olles esitanud seitse teost, mille hulgas oli nii maastikumaale, portreesid kui ka žanrimaale. -
"Kivilõhkujad"
Kunstniku sooviks oli näidata kivilõhkujate rasket tööd, mida nad teevad hoolimata lõikavast tuulest ja kõrvetavast päikesest. Nägusid ta ei näita, aga käed ja kehad on hästi välja toodud. Figuurid täidavad peaaegu kogu lõuendi. Tagaplaani maastik on üldistatud, esiplaani kivid ja rohukõrred on detailselt esile toodud. -
"Matus Ornansis"
Tema üks kuulsamaid teoseid. Praegu asub see Musée d'Orsays Pariisis. See teos on tänu tegelaste ja kujutatud paiga ehedusele realismi manifest. Kunstnik palus mitmetel Ornansi elanikel poseerida oma vanaisalt päritud maja pööningul. Hiljem pani ta eri maalidest kokku ühe suure. Maalil kujutas ta matuseid, kuhu olid kogunenud kodanlased ja talupojad. Esiplaanil on lahtine haud, mis nagu kaasaks vaatajaid osalema. Maali uudsus seisneb hiiglaslikus formaadis. -
"Bonjour, Monsieur Courbet"
Sellel on kujutatud kunstnikku teel Montpellier'sse kohtuma oma patrooni Alfred Bruyasega. -
"Naine lainete keskel"
Courbet maalis elu jooksul palju aktimaale, millest suure osa moodustasid tellimustööd. Kuulsaim aktimaal, mille Courbet erapatroonile maalis, oli "Maailma päritolu" (1866). Teos mõjub vaadates ühtaegu nii šokeerivalt kui ka erootiliselt. Maali sisu on brutaalne ja esitab naist metonüümilise objektina, kes on domineeriv ja allutav. Üks Courbet hilisemaid akte oli "Naine lainete keskel" (1868), mis kujutab neiu alasti ülakeha lainetest ümbritsetuna, rõhutades tema naiselikkust ja erootilisust. -
"Laine"
Courbet' pöördus pärast aktimaale maastiku, jahistseenide ja loomade kujutamise juurde, mis tõi tellimustööde näol hästi raha sisse. Courbet' maastikumaalidel on täheldatav konflikt reaalse ja fantastilise vahel. Tema maastikud tekitasid kaasaegses vaatajas tunde vahetust suhtlusest loodusega. -
Vangla
Kunstnik võttis osa Pariisi kommuunist, kaitstes riiklikke ehitisi ja monumente. Pariisi kommuun hävitas 16. mail Napoleon Bonaparte'ile püstitatud ausamba ja Courbet võeti vahi alla. Kunstnikku süüdistati samba hävitamisele kaasaaitamises ning talle määrati kuue kuu pikkune vanglakaristus. -
Üks natüürmortide seeriast
Üks natüürmortide seeriast, mille Courbet tegi vanglas.
Talle lubati vanglas molbertit, kuid ta ei saanud lasta modellidel endale poseerida. -
Põgenemine Šveitsi
- aastal kaebasid bonapartistid Courbet' kohtusse, nõudes temalt ausamba hävitamise eest 500 000 kuldfranki ning konfiskeerides kõik tema teosed. Kuna Courbet'l polnud raha sellise summa tasumiseks, oli ta sunnitud 23. juulil 1873 põgenema Šveitsi. Seal osales ta piirkondlikel ja riiklikel näitustel. Šveitsi luureteenistuse järelevalve all nautis ta väikeses Šveitsi kunstimaailmas "realistliku koolkonna" juhi mainet ning inspireeris nooremaid kunstnikke.
-
Surm
Gustave Courbet suri 31. detsember 1877 Šveitsis.
Courbet suri 58-aastaselt maksahaigusesse, mida raskendas joomine.