-
Dimitri Mendelejev avalikustab oma avastused keemiliste elementide perioodilisusest.
Dimitri Mendelejev avalikustab oma avastused keemiliste elementide perioodilisusest. -
Meyer avalikustab oma avastused keemiliste elementide perioodilisusest.
Meyer avalikustab oma avastused keemiliste elementide perioodilisusest. -
Ludwig Boltzmann hakkab tegelema statistilise mehaanikaga.
Statistiline mehaanika (kirjeldab paljudest osakestest koosnevate süsteemide käitumist, näiteks termodünaamikas) -
Traktaat elektrist ja magnetismist
Füüsiku peateos, Traktaat elektrist ja magnetismist ilmus 1873. aastal ning see rääkis elektrist ja magnetismist. Kokku oli seal neli põhiosa, mis sisalduvad ka tänapäeva elektriõpetuses. Need on elektrostaatika, elektrokinemaatika (alalisvool), magnetism ja elektomagnetism. Loomulikult sisaldas just viimane osa uudseid järeldusi elektromagnetvälja ja elektromagnetlainete kohta. -
Maxwell väidab, et valgus on elektromagneetiline nähtus.
-
Kelvin sõnastab termodünaamika teise seaduse.
Thomsoni (lord Kelvini) sõnastus:
Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat
masinat, mis muudaks pidevalt soojust tööks ainult ühe keha jahtumise arvel, nii et ümbritsevates
kehades ei esineks mingeid muutusi (st kogu soojust ei ole võimalik täielikult konverteerida tööks). -
Edisoni fonograaf
Fonograaf oli kasutusel helisalvestusseadena, millega sai heli ka hiljem taasesitada. Fonograaf on Thomas Alva Edisoni leiutis aastast 1877, müüdi aastail 1890–1925.
Tänapäeval kasutatakse magnetofone, mp3-mängijaid jms. -
14. märtsil sünnib Albert Einstein.
Paljud peavad teda 20. sajandi suurimaks teadlaseks. -
Hiram Maxim leiutab kuulipilduja.
See oli ühe toruga, laadis automaatselt ja ka tulistas automaatselt, ilma et iga lasu jaoks oleks vaja olnud päästikule vajutada. Seda kasutati Buuri sõjas. Esimese maailmasõja ajal valmistati juba kergekuulipildujaidki, näiteks Lewis ja Madsen. -
Mach sõnastab Machi printsiibi - esimene konstruktiivne rünnak Newtoni absoluutse ruumi vastu.
Machi printsiip, mille kohaselt pole olemas absoluutset ruumi ja inertsiaalse (ühtlase sirgjoonelise) liikumise põhjustab Universumis olev aine. Aega on alati mõõdetud mingi ruumilise näitaja abil, nagu näiteks kella osutite, Päikese, Kuu ja tähtede asendite järgi. Järelikult poleks veel millegi muu, ehk aja järgi mingit vajadust.
