Eesti iseseisvumine

I maailmasõja algus Eestis

Aug 1, 1914

• Venemaa kuulutab välja mobilisatsiooni (u 100 000 meest Vene rindele)
• Peterburi nimetatakse Petrogradiks

Maanõukogu ehk Maapäev

Period: 1917 to 1919

• Kõrgeim rahvaesindus Eestis
• Kõrgeim seadusandlik võim
• Maanõukogu istungjärkude vahel tegutses Maanõukogu Vanematekogu
• Täidesaatev organ oli Maavalitsus, eesotsas Jaan Raamat, hiljem Konstantin Päts

Eesti iseseisvuse mõtte areng

Period: 1917 to 1918

• 1917 juulis rahvuskongressil kuulutati sihiks võrdõiguslikest osariikidest koosneva Venemaa föderatsiooni loomine (Jüri Vilmsi idee) ehk autonoomiale järgnev samm - osariigiks saamine
• 1917 25. augustil teeb Maanõukogus Jaan Tõnisson Saksamaa sõjalise edu I MS idarinde tõttu ettepaneku võtta sihiks ISESEISVUMINE

Veebruarirevolutsioon

Feb 5, 1917

• 27. veebruar läheb võim Petrogradis ülestõusute kätte

Kaksikvõimu periood

Mar 3, 1917

• 3. märts Vene tsaar peab loobuma troonist
• valitsuse moodustab AJUTINE VALITSUS ja PETROGRADI NÕUKOGU

Eestlaste demonstratsioon Petrogradis

Mar 26, 1917

Suur meeleavaldus Petrogradis
AV annab Eestile õiguse autonoomia teostamiseks:
- Eestimaa ühendatakse üheks kubermanguks
- Maapäev Maapäeva parteiline koosseis:
1. Demokraatlik blokk ehk parempoolsed
2. Tööerakond ehk tsentripartei
3. Eesti vähemlased ehk sotsialistid ehk mensevikud
4. Enamlased ehk radikaalsed sotsialistid ehk bolsevikud
5. Eesti esseerid ehk sotsialistid-revolutsionäärid

,,Eestimaa valitsemise ajutine kord"

Mar 30, 1917

• Ajutine Valitsus määrab 1917 märtsis Jaan Poska Eestimaa kubermangukomissariks ehk linnapeaks
• 30. märts 1917 annab AV määruse ,,Eestimaa valitsemise ajutise korra" kohta Nõutakse autonoomiat ja et:
• Eesti ala ühendataks üheks rahvuslikuks kubermanguks
• Maapäeva ehk Eestimaa Ajutise Maanõukogu tegemist ja esindajate valimist

Oktoobripööre

Oct 3, 1917

• Oktoobripööre oli bolsevike plaan kukutada AV ja haarata võim
• okt 1917 Petrogradis võimuhaaramine
• okt 1917 Eestis
• selleks moodustati Sõja-Revolutsioonikomitee (punakaartlased)
• kõrgeimaks kohalikuks (Tallinn) valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, esimees Jaan Anvelt, aseeesimees Viktor Kingissepp

Punaste võimuperiood

Period: Oct 27, 1917 to Feb 23, 1918

Enamlikud reformi, mis kehtestati:
- omavalitsused asendati nõukogudega
- miilitsa asemel Punakaart (kergekäeline tapmine)
- kodanikuvabaduse piiramine (õigused ainullt bolsevikel)
- maa natsionaliseerimine, mõisatest tehti sotsialistlikud suurmajandid
- suuromandi natsionaliseerimine lisaks kuulutati baltisakslased lindpriideks, arreteeriti ja küüditati -- enamlased kaotavad reformide tõttu rahva toetuse

Maanõukogu kogunemine Toompeal

Nov 15, 1917

Deklareeritakse, et
- Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu
- Kuni selleni kuulub kõrgeim võim Eestis Maanõukogule
- Eestis kehtivad ainult Maanõukogu seadused Bolsevikud peksavad Maanõukogu laiali ja selle tegevus läheb põranda alla Moodustatakse Eesti Välisdelegatsioon (Tõnisson ja Kaarel Pusta)

Saksa vägede pealtung Tallinnas

Feb 18, 1918

Bresti rahuläbirääkimised katkestatakse Saksa väed lähevad 18. veebruaril Tallinnasse pealetungile, punased taganevad

Päästekomitee

Feb 19, 1918

• Vanemate Nõukogu moodustab 19. veebruaril Päästekomitee (Päts, Vilms, Konik) ja kuulutatakse välja EESTI ISESEISVUMINE

1 PÄEV VABADUST

Period: Feb 23, 1918 to Feb 25, 1918

Iseseisvusmanifest loetakse ette
- 23. veebruar Pärnus Endla teatri rõdult
- 24. veebruar Viljandis
- 25. veebruar Tallinnas sellega kuulutatakse välja vabadus kõigile Eesti rahvastele

Ajutine Valitsus

Feb 24, 1918

1. veebruar moodustati Tallinnas AJUTINE VALITSUS (välisminister Jaan Poska, Konstantin Päts, August Rei, jt.)

Saksa okupatsioon

Period: Feb 25, 1918 to Nov 11, 1919

Saksa okupatsiooni võimude poliitika:
- ei tunnistata Eesti iseseisvust
- rahvusväepsad saadetakse laiali
- poliitiline tegevus katkestatakse ja keelatakse, poliitikud vangistati (k.a. Päts)
- tsensuur
- omavalitsustes võim baltisakslastel
- asjaajamiskeeleks saab saksa keel
- põllumajandustoodang konfiskeeritakse, baltisakslaste võim taastatakse Siinsed baltisakslased tahavad välja kuulutada BALTI HERTSOGIRIIGI, okupatsioon lõpeb enne selle teostamist

Eesti Ajutine Valitsus võtab võimu üle

Nov 21, 1918

Sakslased kaotavad I MS

VABADUSSÕDA

Period: Nov 28, 1918 to Feb 2, 1920

• 1. november toimub esimene rünnak Venemaa poolt, aga selle kaitsevad ära Saksa väed
• nähakse vajadust luua sõjavägi -- luuakse EESTI RAHVA VÄGI, kuhu kuulusid Eesti ohvitserid ja kooliõpilased

kuni suveni esitletakse alganud sõda kui Venemaa kodusõda idarindel võitleb punaste vastu ka balti rügement esialgu on punased edukad

Eesti Töörahva Kommuun

Period: Nov 29, 1918 to Jun 5, 1919

• 29. novembril vallutavad punased NARVA
• seal kuulutatakse välja Eesti Töörahva Kommuun ehk RIIK (ENSV eelkäija), eesotsas Jaan Anvelt

Eesti Töörahva Kommuuni poliitika
- maa natsionaliseeritakse, aga rahvale ei jagata
- mõisad ja tööstusettevõtted riigistatakse
- kirikuvastasus, kirikud muudetakse rahvamajadeks, kirikuõpetajad arreteeritakse
- Punane terror: kõik, kes osutasid vähimatki ohtu, tapeti

Eesti Valitsuse Reformid

1919

Eesti valitsus otsib välisabi.
Luuakse Eesti valitsuse reformid.

• britid saadavad laevastiku eskaadri Tallinna reidile (Läänemere kampaania 1918-1919), Laidoner
• konfiskeeritakse 2 punaste laeva, pannakse alus Eesti laevastikule, admiral Johan Pitka
• kuulutatakse välja mobilisatsioon

Esimene valitsus

1919

2 seadust:
PÕHISEADUS
MAASEADUS (kõik kes Vabadussõjas osalevad, saavad maad, punastest tuldi Eesti poolele üle)

Eesti territooriumi vabastamine

Jan 7, 1919

1. jaanuar - 4. veebruar, kuni Tartu rahuni
2. jaanuar vabastati Tapa
3. jaanuar vabastati Tartu
4. jaanuar vabastati Narva
5. veebruar Petseri vabastamine

Pealetung Pihkvasse - koostöö Vene valgetega
Eesti eesmärk oli hoida oma territoorium vabana

Eesti Asutava Kogu demokraatlikud valimised

Apr 23, 1919

• et deklareerida, mille nimel on mõtet sõtta minna
• lubatakse maad rahvale (Eesti Tööerakond)
• valimine toimus ka rindel
• 1. aprill istung, koguneb Eesit Asutav Kogu
• EESTI RIIGIKOGU ALGUS
• Sotsid, Tööerakond, Rahvaerakond

Mai-juuni pealetung

Period: May 1, 1919 to Apr 1, 1919

Pealetung: Vene valgete Loodearmee
- ei tunnustanud Eesti rahvusriiki
- tahtsid ühtset demokraatlikut Venemaad Pealtung toimus
- Narvast Peterburgi
- Pihkvast
- Lõunast Põhja-Lätti

LANDESWEHRI SÕDA

Period: Jun 5, 1919 to Jul 3, 1919

• Landeswehr ehk baltisakslaste maakaitsevägi
• eesmärk: Balti Hertsogiriik
• korraldati riigipööre Karlis Ulmanise, Läti Ajutise Valitsuse juhi vastu, riigipeaks tuli lätlane
• eestlased nõudsid Ulmanist tagasi võimule
• rauddiviis
• 19.-23. juuni Võnnu lahing (baltisakslased vs eestlased) - otsustav EESTI VÕIT - Landeswehr löödi puruks
• 1. juuli sõlmiti lõplik rahuleping
• Ulmanis tuli tagasi võimule

Venemaa rahupakkumised

Period: Sep 1, 1919 to Dec 1, 1919

SEPTEMBER
Eesti on end sõjaliselt tõestanud ja Nõukogude Venemaa pakub sõlmida rahu
- ei toimu, sest Antaant ei luba OKTOOBER
Antaant plaanib suurt pealetungi Petrogradi
- pealetung lüüakse tagasi DETSEMBER
Narva jõel toimuvad lahingud
Venemaa pakub jälle rahu (Tartu rahu! delegatsioonijuht Jaan Poska)
*Venemaa nõuab suurt ala Eestist

Relvarahu ja rahu läbirääkimised

Jan 3, 1920

Venemaa on pakkunud rahu. Läbirääkimised toimuvad dets.-jaanuar, delegatsioonijuht Jaan Poska.

1. jaanuar - piirilepe ja rahu kokkulepe, Vabadussõja lõpetamine

Läbirääkimised jätkuvad majandusküsimuste tõttu!
Läbirääkimistel langetatud otsused:
1. Eesti ei ole tsaari-Venemaale võlgades (Venemaa tunnistab, et Eesti ei ole Venemaale võlgu)
2. Eesti saab osa Venemaa pangavarast (15 miljonit kuldrubla)
3. Eestist evakueeritud varad tagastatakse (v.a. Tartu Ülikooli varad)

TARTU RAHU

Feb 2, 1920

Venemaa ütles igaveseks lahti suverääniõigustest Eesti alale! (need olid tekkinud Uusikaupungi rahuga, kus eestlased vandusid truudust Peeter I-sele) Vabadussõda on lõppenud.