-
Johann Gottfried Herder (1744-1803)
Herder rõhutas iga rahva kultuuri unikaalsust ja tõi esile rahvusvaimu ("Volksgeist") -
Johann Wilhelm Ludwig von Luce (1756-1842)
-
Otto Wilhelm Masing (1763-1832)
O.W. Masing oli baltisaksa päritolu eesti kirikuõpetaja, keelemees ja kirjanik, keda peetakse üheks eesti kirjakeele ja rahvahariduse arendamise teerajajaks. Ta on tuntud ka õ-tähe kasutususelevõtjana eesti kirjakeeles -
Johann Heinrich Rosenplänter (1782-1846)
Ta kogus ja analüüsis eesti keele grammatikat, sõnavara ja murdeid. Tema töö aitas keeleõpetusel ja teadusel sügavamalt mõista eesti keele struktuuri ja eripärasid. -
Kristjan Jaak Peterson (1801-1822)
Eesti luuletaja ja varase eesti rahvuslik kirjanduse rajaja, keda peetakse üheks esimeseks eestikeelseks kirjanikuks ja eesti rahvusromantismi sümboliks. -
Carl Robert Jakobson (1841–1882)
Carl Robert Jakobson oli eesti rahvusliku ärkamisaja üks mõjukamaid tegelasi, kes tegutses ajakirjaniku, kooli- ja haridustegelase, poliitiku ning kirjanikuna. Ta oli radikaalsem ja teravama sõnaga kui Jakob Hurt või J. V. Jannsen, nõudes otseselt eestlastele rohkem õigusi ja paremat haridust.
Toetas eestlaste majanduslikku ja poliitilist iseseisvust.
Kriitiline baltisaksa mõisnike ja kiriku ülemvõimu suhtes. -
Lydia Koidula (1843–1886)
Sündis 24. detsembril 1843 Pärnus tuntud ajakirjaniku Johann Voldemar Jannseni peres.
Kasvas üles haritud ja rahvuslikus õhkkonnas, kuna tema isa oli eestikeelse ajakirjanduse rajaja (Perno Postimees).
Koliti Tartusse 1864. aastal, kus Koidula hakkas aktiivselt kirjutama isa väljaandele Eesti Postimees.
Suri 11. augustil 1886 42-aastaselt rinnavähki ja on maetud Kroonlinna, kuid 1946. aastal viidi tema säilmed ümber Tallinna Metsakalmistule.
Tuntumad luuletused:
„Sind surmani“ (armastusluule) -
Johann Voldemar Jannsen (1819–1890)
Johann Voldemar Jannsen oli eesti rahvusliku ärkamisaja keskne tegelane, tuntud ajakirjaniku, kirjaniku, rahvusliku liikumise juhi ja esimese üldlaulupeo algatajana. Tema tegevus aitas kaasa eestlaste rahvusliku eneseteadvuse tõusule ning eesti ajakirjanduse ja kirjakeele arengule.
1857. aastal asutas „Perno Postimehe“ – esimese järjepidevalt ilmuva eestikeelse ajalehe.
Kasutas esimesena sõna „eestlane“ tänapäevases tähenduses – enne nimetati talupoegi peamiselt maarahvaks. -
Jakob Hurt (1839-1907)
Jakob Hurt oli eesti rahvusliku liikumise juhtfiguur, keeleteadlane, vaimulik ja üks suurimaid rahvaluule kogujaid. Teda tuntakse ka kui „eesti rahva isa“, kuna tema tegevus aitas kaasa eestlaste rahvusliku identiteedi kujunemisele.
1. Rahvuslik liikumine ja „Eestlaseks saamine“
Hurt uskus, et rahvas peab tõusma vaimselt ja kultuuriliselt, mitte ainult poliitiliselt.
Tema kuulus loosung oli:
„Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult.“ -
Jaan Adamson (1857–1929)
Jaan Adamson oli eesti pedagoog, kirjamees ja rahvuslik tegelane, kes tegutses hariduse ja ajakirjanduse vallas. Ta oli üks rahvusliku ärkamisaja hariduse edendajaid, panustades eestikeelsete koolide arendamisse ning kirjutades õpikuid ja artikleid.
Tegi tööd eestikeelse hariduse arendamiseks, kuna uskus, et rahvas saab tugevaks läbi hariduse.
Kirjutas õpikuid ja populaarteaduslikke artikleid, et muuta teadmised inimestele kättesaadavamaks.