-
Period: to
Esimene eesti keelne aabits
Aabitsa trükkis Otto. W. Masing -
"Die Letten"
Avalöök eelärkamisajale, pärisorjusevastane teos, mille kirjutas Garlieb Merkel -
Fredrich Robert Faehlmann
Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts, 1843–1850 oli ta selle esimees. Oma ettekannetes ja kirjutistes kaitses Faehlmann talurahvast. Ta oli Eesti mineviku romantiline austaja, mõistis hukka Saksa vallutajate julmuse (lektorikursuse avaloeng, käsikiri "Mein Streit mit Nolcken" 1842, eesti keeles Postimehes 1899) ning tõstis esile eesti rahva vaimumaailma ja keele rikkust. -
Period: to
Eelärkamisaeg
-
Friedrich Reinhold Kreutzwald
Tema peateos oli Eesti rahvuseepos "Kalevipoeg" (1857–1861). Kreutzwald sai tuntuks kui Lauluisa ja Viru laulik, sest tema peateost, rahvaluule allikatest töödeldud rahvuseepost "Kalevipoeg", peetakse eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka tema sulest ilmunud "Eesti rahva ennemuistsed jutud". Nii "Kalevipoeg" kui ka "ennemuistsed jutud" on tõlgitud mitmesse võõrkeelde. -
Marahwa Näddala- Leht
Ajalehe aasta tellimishinnaks oli kuus rubla, sellest üks saatekuludeks. Raha oli vaja ette tasuda linnade postkontorites ja sealt saadi hiljem kätte ka värsked lehenumbrid. Marahwa Näddala-Leht oli aastatel 1821–1823 ja 1825 Tartus ilmunud ajaleht, mida trükiti peale Tartu hiljem ka Pärnus ja Riias. Ajalehte toimetas ja andis välja Otto Wilhelm Masing. -
Õpetatud Eesti Selts
Õpetatud Eesti Selts (lühend ÕES; saksa keeles Gelehrte Estnische Gesellschaft, lühend GEG) on vanim Eesti teadusselts. See on asutatud 18. jaanuaril 1838, suletud 1950 ja taastatud 1988. Õpetatud Eesti Selts on rahvusteaduste esindajaid koondav selts (aastast 2010 mittetulundusühing). ÕES seab oma eesmärgiks edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning eestlaste asustatud maast. -
Period: to
"Kalevipoeg"
"Kalevipoeg" on 19. sajandil peamiselt Friedrich Reinhold Kreutzwaldi koostatud eesti rahvuseepos eesti rahvaluule ainetel. "Kalevipoega" peetakse üheks eesti kirjanduse olulisemaks teoseks ning selle motiive on hiljem kasutanud mitmed kunstnikud, heliloojad ja kirjanikud. Samuti oli teosel roll eesti rahvusliku eneseteadvuse väljakujunemisel. -
Period: to
Pärnu "Perno Postimehe" ilmumine
Johann Voldemar Jannsen seadis eesmärgiks tõelise eesti lehe asutamise, mis mitme ebaõnnestunud katse järel õnnestuski. -
Period: to
"Perno Postimehe" ilmumine
Johann Voldemar Jannsen seadis eesmärgiks tõelise eesti lehe asutamise, mis mitme ebaõnnestunud katse järel õnnestuski. -
Period: to
Eesti Aleksandrikooli rahvaliikumine
Eesti Aleksandrikooli liikumine (ka Aleksandrikooli liikumine) oli eestlaste ärkamisaja olulisemaid rahvaaktsioone, mille eesmärgiks oli rajada eestikeelne kõrgem õppeasutus, mille kursus vastaks ligilähedaselt kreiskooli omale.
Aleksandrikooli mõtte algatajaks olid kooliõpetajad Jaan Adamson ja Hans Wühner, kes leidsid, et eestlased pärisorjusest vabastanud keisri Aleksander I mälestust aitaks eestlaste seas kõige paremini jäädvustada temanimeline eestikeelne kõrgem õppeasutus. -
Laulu -ja mänguseltside Vanemuine ja Estonia asutamine
Vanemuise Selts on ühendus, mis tegeles algul peamiselt koorilaulu, ettekande- ja peoõhtutega, hiljem lisandus ka näitemäng. Üks esimesi etendusi Vanemuise Seltsis oli 1868. aastal Reinhold Sachkeri "Teomees ja karjapoiss". Estonia on laulu- ja mänguselts, mis on asutatud 1865. aastal. 1940. aastal seltsi tegevus lõppes. Selts taasasutati 1990.