Ajajoon

Franz Ferdinandi atentaat Serbias

Jun 28, 1914

Franz Ferdinand plaanis riiki reformida, oletatavasti muuta Horvaatia Austria ja Ungari kõrval kolmandaks riigi osaks ehk ta oleks loonud A-U-Horvaatia kolmikmonarhia. Seetõttu on isegi irooniline, et ta lõunaslaavlase Gavrilo Principi käe läbi hukkus, kuid serblaste vastumeelsust võib mõista, see oleks keisririigis pingeid maandanud ja nõrgendanud lõunaslaavlaste toetust Serbia kavale luua Jugoslaavia riik. Tema mahalaskmine oli maailmasõja puhkemise otsene ajend

I maailmasõda Austria-Ungari keisririik kuulutab Serbiale sõja

Jul 28, 1914

Sellel päeval algas ametlikult I maailmasõda.

Esimene maailmasõda

Period: Jul 28, 1914 to Nov 11, 1918

Esimene maailmasõda oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914. aasta 28. juulist kuni 11. novembrini 1918. Globaalselt mobiliseeriti sõjategevuseks kokku 70 miljonit sõdurit, seehulgas 60 miljonit eurooplast, mis tegi sellest ühe ajaloo suurima sõja. See oli ka ajaloo üks ohvriterohkemaid konflikte: sõjategevuse tagajärjel hukkus üle 9 miljoni sõduri ja 7 miljoni tsiviilisiku.

Saksamaa kuulutab Venemaale sõja

Aug 1, 1914

Saksamaa kuulutab sõja Prantsusmaale ja alustab tungimist Belgiasse.

Aug 3, 1914

Austria-Ungari kuulutas Venemaale sõja.

Aug 5, 1914

Suurbritannia kuulutas Saksamaale sõja

Aug 5, 1914

Jaapan kuulutab sõja Saksamaale

Aug 23, 1914

Tannenbergi lahing

Period: Aug 26, 1914 to Aug 30, 1914

Saksa väed purustasid Vene armee Ida-Preisimaal. Tannenbergi lahing oli otsustav lahing Venemaa Keisririigi ja Saksa Keisririigi vahel esimese maailmasõja esimestel päevadel (23.–30. august 1914) Ida-Preisimaal.

Marne'i lahing

Period: Sep 5, 1914 to Sep 12, 1914

Marne'i lahing, tuntud ka kui Esimene Marne'i lahing, oli Esimese maailmasõja lahing 5.–12. septembril 1914.
Ühel poolel võitles Saksamaa, teisel poolel Prantsusmaa ning Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik.

Viini kongress

Period: Sep 18, 1914 to Jun 9, 1915

Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815. Kongressi eesmärgiks oli lahendada mitmeid Prantsuse revolutsioonisõdadest, Napoleoni sõdadest ja Saksa-Rooma riigi lõpetamisest tekkinud probleeme.

Ypres'i lahing

Apr 22, 1915

Lahing toimus Belgia linna Ypresi ümber, kus ühel pool võitles Saksa ja teisel poolel Belgia, Prantsusmaa, Kanada ja veel Briti üksused, gaase kasutati, sinepigaasid nt

Itaalia kuulutas Austria-Ungarile sõja.

May 23, 1915

Itaalia kuulutab sõja Austria-Ungarile.

May 23, 1915

Bulgaaria tuli sõtta

Oct 14, 1915

Verduni lahing

Period: Feb 21, 1916 to Dec 18, 1916

Üks sõja pikimaid ja verisemaid lahinguid. Verduni lahing oli Saksamaa ja Prantsusmaa vägede vaheline lahing Esimeses maailmasõjas 1916. aastal Verduni kindluse ümbruses Prantsusmaal. See oli kogu sõja üks suuremaid maismaalahinguid.

Jüüti merelahing, suurim merelahing sõjas.

Period: May 31, 1916 to Jun 1, 1916

1916 peetud merelahing, milles Briti laevastik (150 sõjalaeva) tõrjus tagasi Saksa eskaadri (99 sõjalaeva), kes tahtis tungida Põhjamerele.

Somme'i lahing

Period: Jul 1, 1916 to Nov 18, 1916

Somme'i lahing toimus Esimeses maailmasõjas 1916. aastal prantslaste, inglaste ja sakslaste vahel.

Veebruarirevolutsioon

Feb 23, 1917

Veebruarirevolutsioon oli esimene 1917. aasta revolutsioonidest Venemaal. Selle tulemusena loobus troonist keiser Nikolai II ja moodustati Venemaa Ajutine Valitsus eesotsas vürst Lvoviga. AUTONOOMIA

Nikolai II loobub troonist

Mar 3, 1917

Keisrile ei pakkunud toetust enam ükski ametnik, mille tõttu reaalse võimuta Nikolai II oli sunnitud 2. märtsil 1917 kell 23.40 troonist loobuma. Ta loobus troonist oma venna Mihhaili kasuks, kes järgmisel päeval keeldus keisriks hakkamast. Lõppes 304 aastat kestnud Romanovite võim.

Eestlaste meeleavaldus Petrogradis

Mar 26, 1917

nõuti autonoomiat(suuremat isevalitsemist, õigusi) 40 000, 30 orkestrit

Sõtta tuli USA

Apr 6, 1917

USA kuultas Saksamaale sõja

Oktoobrirevolutsioon

Oct 25, 1917

Võimule kommunistid, e autonoomiat ei ole

USA president Wilson esitab 14 punkti rahuplaani.

Jan 8, 1918

Neliteist teesi olid seisukohad Euroopa taasülesehitamise põhimõtete kohta, mis esitati president Woodrow Wilsoni kõnes Ameerika Ühendriikide Kongressi ühisistungil 8. jaanuaril 1918. Oma kõnes esitas Wilson plaani õiglase ja püsiva rahu saavutamiseks Euroopas pärast esimest maailmasõda.

Saksamaa alustas üldpealetungi Eestile

Feb 18, 1918

Kohe järgmisel päeval PÄÄSTEKOMITEE!
Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus. Juba 1915. aastal hõivasid Saksa väed Ruhnu, mis tollal kuulus ühes suure osa tänase Eestiga Liivimaa kubermangu koosseisu. 1917. aastal okupeerisid sakslased Hiiumaa, Saaremaa ja Muhu. 1918. aastal juba terve Eesti.

Eesti vabariigi välja kuulutamine

Feb 24, 1918

Eesti iseseisvusmanifest

Feb 24, 1918

Kuulutatakse välja Pärnus ning hiljem samal päeval Tallinnas. Eesti kuulutab end iseseisvaks.

Algab saksa okupatsioon

Feb 25, 1918

Eesti oli vaba ca 24h. Eelmisel päeval loodi AJUTINE VALITSUS

Brest-Litovski rahuleping

Mar 3, 1918

1. märtsil 1918 sõlmitakse Saksamaaga Bresti rahu, mille alusel astub Nõukogude Venemaa sõjast välja vs Nelikliidu (Keskriikide) vahe, kaotades hinnanguliselt 25% rahvastikust, 25% tööstusest ja 30% põllumajandusmaast. Lenin sõlmis selle rahu, et kindlustada enda poolehoidu Venemaal.Nõukogude Venemaa oli sunnitud selle rahulepinguga loovutama Soome, Eesti, Läti, Ukraina, Leedu ja Poola.

Ettepanek keisrile rahuläbirääkimiste alustamiseks

Sep 29, 1918

I maailmasõja lõpp

Nov 11, 1918

Compiègne'i vaherahu

Nov 11, 1918

Compiègne'i vaherahu oli 11. novembril 1918 Esimese maailmasõja ajal Antanti ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Compiègne'i linna lähedal sõlmitud kokkulepe (vaherahu), mis lõpetas sõjategevuse läänerindel. Lepe sõlmiti kell 11.00 ehk 11. kuu 11. päeva 11. tunnil.

Narva lahing(1918)

Nov 28, 1918

Narva lahing toimus 28. novembril 1918 Narva linna juures sellest lahkuvate Saksa väeüksuste, 4. jalaväepolgu ja Nõukogude Venemaa Punaarmee, sealhulgas selle koosseisus olnud Eesti kütivägede vahel, millega algas Eesti Vabadussõda.
Lahingu käigus vallutas Punaarmee Narva ja Jaanilinna. Lahingule eelnes 22. novembril 1918 toiminud katse linn vallutada, mis linnas olevate Saksa vägede poolt tagasi löödi.

Vabadussõda

Period: Nov 28, 1918 to Feb 2, 1920

Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt 28. novembrist 1918 kuni 2. veebruarini 1920. Lisaks hõlmas see Läti põhjaosas 15. juunist kuni 3. juulini 1919 peetud Landesveeri sõda baltisaksa väekoondiste vastu. Punaarmee ründab Eestit, eesmärgiga kehtestada bolševistlik režiim.(algus)

Tartu langemine

Dec 20, 1918

Weimari vabariik

Period: 1919 to 1933

Weimari vabariik on saanud nime Weimari linna järgi, kus võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja Saksa vabariik.
Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos. Riigi eluiga jäi aga lühikeseks ja 1933. aasta jaanuaris pärast Adolf Hitleri võimuletulekut asendus see natsionaalsotsialistliku riigiga.
Versailles' rahulepingu piirangute tõttu ei olnud Weimari vabariik sõltumatu riik ja selle maa-ala olid sõja võitjad osaliselt okupeerinud.

Tartu tagasi võtmine

Jan 14, 1919

Tartu tagasi võtmine. Viru rindel ei saanud Punaarmee suurt vastupanu osutada ning ööl vastu 14. jaanuari võtsid Kuperjanovlased soomusrongide abiga Tartu tagasi.

Paju lahing

Jan 31, 1919

Paju lahing oli Eesti Vabadussõja ajal 31. jaanuaril 1919 Eesti Rahvaväe Tartu-Valga grupi ja Punaarmee Läti punaste küttide vahel Paju mõisa pärast toimunud lahing, millega otsustati sõjaliselt olulise Valga linna ja raudteesõlme langemine Eesti vägede kätte. Lahingus sai surmavalt haavata Eesti vägede rünnakut juhtinud Julius Kuperjanov.

Eesti Asutava Kogu esmakordne kogunemine.

Apr 23, 1919

Landeswehri sõda

Period: Jun 5, 1919 to Jul 3, 1919

Landeswehri sõda oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev väekoondis Landeswehr

Võnnu lahing

Period: Jun 19, 1919 to Jun 23, 1919

Võnnu lahing (läti keeles Cēsu kaujas) toimus 19. kuni 23. juunini 1919 Cēsise (eesti keeles Võnnu) lähistel Põhja-Lätis eestlaste ja Saksa Landeswehri vahel, Landesveeri sõjas.
Lahingu võitsid eestlased ning seda päeva tähistatakse Eestis võidupühana.

Versailles' rahu

Jun 28, 1919

Kuulutati välja varem. Versailles' rahuleping on 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaa pealinnas Pariisis Versailles' lossi peeglisaalis sõlmitud leping, mis jõustus 10. jaanuaril 1920 ning lõpetas esimese maailmasõja.
Rahulepingule kirjutati alla päeval, mil möödus viis aastat esimese maailmasõja vallandanud ertshertsog Franz Ferdinandi atentaadist. Lepinguga lõpetati 11. novembril 1918 sõlmitud Compiègne'i vaherahuga alanud rahuprotsess.

Eesti Ühistegevusliidu asutamine

Dec 7, 1919

Selle organisatsiooni kaudu koordineeriti ja toetati põllumajandusühistuid, mis mängisid olulist rolli Eesti maamajanduse arengus.

Vaherahu

Jan 3, 1920

Punased olid alustanud pealetungi Narva suunas vaherahu läbirääkimiste ajal, lootes saada endale paremad tingimused ning luua puhvertsoon Eesti Vabariigiga, kuid nad suurt edu ei saavutanud ning kolmandaks jaanuariks sõlmiti vaherahu.

Tartu rahu

Feb 2, 1920

Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.

Rapallo leping

Apr 16, 1922

Rapallo leping oli 16. aprillil 1922 Itaalias Genova eeslinnas Rapallos Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmitud rahvusvaheline leping, millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmistest ning lepiti kokku kaubandus- ja majandussuhete arendamises enamsoodustuse põhimõttel. Lepingu salaklausel nägi ette Saksamaa sõjatööstuse ja väljaõppe korraldamist Nõukogude Venemaal.

Benito Mussolini võimuletulek Itaalias

Oct 31, 1922

Oktoobris 1922 organiseeris Benito Mussolini järjekordse valitsuskriisi ajal Itaalia valitsusele ja kuningale Vittorio Emanuele III-le surve avaldamiseks demonstratsiooni, nn Marsi Roomale, ja nõudis valitsust endale. 31. oktoobril 1922 kuulutas kuningas Mussolini peaministriks. Antifašistidel keelati riigist lahkuda, nende üle mõisteti kohut, paljud hukati.

"Mein Kampf"

1925

"Mein Kampf" (eesti keeles 'minu võitlus') on Adolf Hitleri esimene raamat. Selles on ühendatud autobiograafia ja rahvussotsialistliku ideoloogia tutvustus. Esimene köide anti välja 1925. ja teine köide 1926. aastal.

Kelloggi-Briandi pakt

Aug 27, 1928

Kelloggi-Briandi pakt (samuti tuntud kui Pariisi pakt) on 27. augustil 1928 allkirjastatud rahvusvaheline leping, millega mõisteti hukka sõja kui rahvusliku poliitika edendamise vahendi. Paktile kirjutasid alla esindajad 15 riigist.
Kelloggi-Briandi pakti ratifitseeris kokku 62 riiki. Sanktsioonide puudumise tõttu ei olnud nimetatud pakt efektiivne ega leidnud teiste riikide seas laialdast toetust.

Eesti kroon kasutuselevõtt

Jan 1, 1929

Eesti marga ja penni kasutamine lõpetati 1927. aasta mais vastu võetud Rahaseadusega, mis hakkas kehtima 1. jaanuaril 1928. Üks kroon jaguneb sajaks sendiks. Uue rahaühiku nimi tuli margaga paralleelselt kasutuses olnud nn kuldkrooni nimest.

Ülemaailmne majanduskriis

Period: 1929 to 1933

Ülemaailmne majanduskriis ehk suur depressioon oli Teisele maailmasõjale eelnenud aastakümnel maailma haaranud majandussurutis, mis enamikus riikides sai alguse 1929. aastal, pärast 24. oktoobri börsikrahhi Ameerika Ühendriikides. Suur depressioon oli pikim majandussurutis 20. sajandil.
Aastatel 1929–1933 suurenes tööpuudus Ameerika Ühendriikides 3 protsendilt 25-ni. Musta neljapäev- New Yorgi aktsiabörs kukkus 11,7%.

Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu moodustamine

Jun 2, 1929

Tallinna, Haapsalu ja Tapa vabadussõjalaste ühingud moodustasid 2. juunil 1929 Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu (EVKL). Üks EVKL-i põhialgatajaid oli Vabadussõjas osalenud noor advokaat (reservnooremleitnant) Artur Sirk, kes jäi liidu ideeliseks juhiks kogu selle tegevuse kestel, kuigi 1930. aastal valiti liidu juhatuse esimeheks erukindralmajor Andres Larka.

KOV vapsid võidavad ülekaalu Tartus, Tallinnas ja Narvas

1934

Vapside tegevuse lõpp

Mar 12, 1934

Vapside tegevuse lõpp: Pärast riigipöördekatset 1934. aastal ja juhtide arreteerimist suruti Vapside Liit maha. Paljud juhtfiguurid pandi vangi ning organisatsiooni tegevus lõpetati.

1934. aasta riigipööre

Mar 12, 1934

1. aasta riigipöördeks nimetatakse J Laidoneri, K Pätsi ja A Rei poolt 12. märtsil 1934 korraldatud veretut sõjaväelist riigipööret, mille käigus kindralleitnant Laidoner ning ajutine riigivanema kohusetäitja Päts lasid arreteerida konkureerivat neljandat kandidaati Andres Larkat toetanud vabadussõjalaste mitusada juhti ning aktivisti. Riigipööret peetakse Eesti demokraatliku järjepidevuse hävitamiseks ning sisenemiseks Pätsi autoritaarvõimu ajastusse. Vaikivaks ajastuks.

Vaikiv ajastu

Period: Mar 12, 1934 to Jun 21, 1940

Vaikivaks ajastuks nimetatakse Eesti ajalooperioodi 12. märtsist 1934 kuni 21. juunini 1940. Tolleaegset riigikorda on iseloomustatud kui autoritaarset režiimi. Perioodi käigus muudeti Eesti riigikorda ulatuslikult.

Balti liidu loomine

Sep 12, 1934

Balti liit (ka: Balti Antant) oli aastatel 1934–1940 jõus olnud Eesti, Läti ja Leedu poliitiline liit.
Balti liidu lepingu sõlmimisele eelnes mitu Balti riikide (algul ka koos Poola ja Soomega) koostöökatsetust, mis tõusid taas päevakorda aastal 1919.
Leping sätestas Balti riikide välispoliitika kooskõlastamise nõude sellistes küsimustes, kus kolmel riigil oli ühine huvi; samuti hakati pidama regulaarseid välisministrite konverentse.

Poliitiliste parteide tegevuse lõpetamine

1935

Kõikide poliitiliste parteide tegevuse lõpetamine ja poliitilise opositsiooni mahasurumine.

Saksa-Inglise mereväeleping

Jun 18, 1935

Inglise-Saksa merekokkulepe sõlmiti 18. VI 1935 Londonis, et määrata kindlaks Suurbritannia ja Saksamaa sõjalaevastiku suurusvahekorda. Merejõudude üldtonnaaži vahekorraks määrati 100:35 ja allveelaevastiku omaks 100:45.

Vapside plaanitud riigipööre

Dec 8, 1935

Oluline Pätsile, saab näidata, et vapsid planisid seda. Pmst võeti kohe nad kinni.

Hispaania kodusõda

Period: Jul 17, 1936 to Apr 1, 1939

Hispaania kodusõda oli juulist 1936 aprillini 1939 toimunud konflikt Hispaania Teises Vabariigis parempoolsete natsionalistide, keda juhtis Francisco Franco, ja vasakpoolsete rühmituste vahel. Franco oli just kukutanud vabariigi ja kehtestanud diktatuuri. Sõda oli poliitiliste, majanduslike ja kultuuriliste erinevuste tulemus, mida kirjanik Antonio Machado iseloomustas kui kahte Hispaaniat.

Berliini olümpiamängud( Natsi-Saksamaa propagandavõime)

Period: Aug 1, 1936 to Aug 16, 1936

1. aasta suveolümpiamängud olid XI nüüdisaegsed olümpiamängud, mis toimusid 1.–16. augustil 1936 Saksamaa pealinnas Berliinis.

Uue põhiseaduse vastuvõtmine

1938

Uue autoritaarse põhiseaduse vastuvõtmine, mis kinnitas Pätsi võimu. 1938. aasta põhiseadus oli Peaministri Vabariigi Presidendi ülesandeis ja Vabariigi Valitsuse eksiilis olemasolu õiguslikuks aluseks.
1938. aasta põhiseadus kaotas kehtivuse 29. juulil 1992 uue põhiseaduse jõustumisega.

1938. aasta Eesti presidendivalimised

Apr 24, 1938

Päts valiti uue põhiseaduse kohaselt presidendiks, kindlustades oma autoritaarse võimu.

Molotovi-Ribbentropi pakt

Aug 23, 1939

Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli 23. augustil 1939 sõlmitud leping Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel, millega reguleeriti omavahelisi suhteid ja mille lisaprotokolliga jagati Euroopa nende kahe suurriigi mõjupiirkondadeks. Lepingule kirjutasid Moskvas alla NSV Liidu valitsuse volitusel NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ja Saksa valitsuse nimel Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop.

Teine maailmasõda

Period: Sep 1, 1939 to Sep 2, 1945

Sõjas osalesid peaaegu kõik maailma riigid, nende hulgas ka kõik suurvõimud. See oli ajaloo laiahaardelisim sõda, hõlmates otseselt rohkem kui 100 miljonit inimest rohkem kui 30 riigist. Totaalse sõja tingimustes rakendasid osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimekuse, kaotades sellega piiri tsiviil- ja sõjaväeliste ressursside vahel. Teine maailmasõda oli ühtlasi ka inimajaloo veriseim sõjaline konflikt.

Baaside leping

Sep 28, 1939

Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk niinimetatud baaside leping (ja selle juurde kuuluv salajane protokoll) oli 1939. aasta 28. septembri keskööl Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas sõlmitud leping, millega Eesti sunniti lubama oma territooriumile Punaarmee üksused.