Ajalugu

By Waslip

  • Ferdinandi atendaat

    Austria-Ungari troonipärija mõrvati. Ajend I MS-le

  • Autria-Ungari kuulutab sõja Serbiale

  • Saksamma kuulutab sõja Venemaale

    Saksamaal üldmobilisatsioon

  • Saksamaa alustab sõjategevust Pratnsusmaal

    Prantsusmaal Venemaa toetuseks kuulutati välja üldmobilisatioon. Saksamaa alustas nendega sõja

  • Austria-Ungari kuulutab sõja Venemaale

    Saksamaa liitlane

  • Suurbritannia kuulutab sõja Saksamaale

    Skasa sõdurid läksid läbi Belgia Prantsusmaa poole, kuid Belgia oli neturaalseks kuulutatud

  • Tannebergi lahing

    Otsustav lahing Saksa ja Vene keisririikide vahel Ida-Preisimaal. Saksamaa võitis vägede suure mobiilsuse tõttu

  • Marne`i lahing

    Schlieffeni plaani nurjumine vallutada Pariis. Palju hukkunuid mõlemal poolel
  • Period: to

    Dardanellide operatsioon

    Liitlased Osmanitele kallale edutult

  • Ypres'i lahing

    Saksamaa vs Prantsusmaa/Suurbritannia. Esimene kord kasutaatkse mürgigaasi, mis sisaldab kloori. Suured vastulöögid selletõttu ning hiljem ei kasutatud eriti.

  • Itaalia kuulutab sõja Austria-Ungarile

    Itaalia liitus Atandiga ning pidi liitlaseid aitama
  • Period: to

    Verduni lahing

    Saksamaa vs Prantsusmaa/Suurbritannia. Rohkem kui 1.2milj hukkunut.

  • Brusslovi läbimurre

    Edelarinne liikus 550km Lääne suunas
  • Period: to

    Somme'i lahing

    Saksamaa vs Prantsusmaa/Suurbritannia. Atandi poolt kasutati esimest korda tanki. Hukkunuid üle 1.2milj

  • Veebruarirevolutisoon

    Venemaal kukutati tsaarivõim. Sündis Venemaa Nõukogude Vabariik

  • USA liitus sõjaga

    Ataandi poolt, suur sõjaline abi

  • Petrogradi meeleavaldus

    Eesti lipuga nõuti autonoomsust
  • Period: to

    Venemaa kodusõda

    Punaste ja valgete vahel sest valged polnud punaste (bolševike) valitsuskorraga rahul.

  • Eesti sai Venemaalt suhtelise autonoomia

    Eesti sa Venemaa ajutislet valitsuselt suhtelise autonoomia. Saadi pmst iseseivaks kuid kuulus siiski Venemaa koosseisu. Eesti- ja Liivimaa kubermangud liideti (Liivi aladelt need kus olid eesti rahvusest inimesed). Loodi Jaan Poska komisaari kohale veel kõrvale Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu

  • Eesti Ajutise Maakogu esimene kokkutulek

    Eesotsas Päts. Esimene üle-eestiline omavalitsusorgan, kus olid esindatuud KOV-i esindajad

  • Tallinnas Omakaitse asutamiskoosolek

    ülesaandeks korra hoidmine ja koostöö politsei ja miilitsaga

  • Saksa okupatsiooni algus Eestis

    Sõda jõudis Eesti aladele. Meredessandiga algul eesti Lääne-Eesti saared

  • Oktoobrirevolutisoon

    Bolševikud võimule (tuli CVenemaale kommunistlik valitsuskord)
  • Period: to

    Eesti Maapäeva liikmete volituste lõpetamine ja Eesti Maavalitsuse võimu ära võtmine

    Päts võttis võimu jõuga üle. Eesti rahvuslikud poliitikud tegelesid põranda all, tegid koostööd Maapäeva Vanematekoguga.
  • Period: to

    Asutava kogu valmimised

    Omariiklased said enamus häältest. Enamlasted kehtestasid sõjaolukorra. Mõisnikud kuulutati lindpriideks

  • Esimese päevakäsu allkirjastamine ning Eesti diviisi kokkupanek

    Juhtnina Jaan Soots. Koondati kokku Eesti sõjaväelasi rindelt ning ka Venemaalt

  • Moodustati Maapäeva Vanematekogu Vabariigi väljakuulutamiseks

    1. veebruaril hakati moodustama iseseisvusmanifesti

  • Võeti vastu manifest Eestimaa kõigile rahvastele

  • Kuulutati välja Eesti vabariik

    Teks loeti ette algul Pärnus ja Viljandis, siis ka Paides ja Tallinnas. Päts peaministriks

  • Brest-Litovski rahuleping

    Venemaa ja Saksamaa, Venemaa kaotas alasid

  • Eesti langeb saksa võimu alla

  • Bukaresti rahu

    Vallutatud alad Saksa võimu alla

  • Compiegne'i vaherahu

    sõjategevuse lõpetamine läänerindel

  • Brest-Litovski rahulepingu tühistamine

    Lenin tühistas ühepoolselt rahu

  • Eesti sai alade valitsemise enda kätte

    Eesti sai Saksamaalt üle valitsemise Ajutsie valitsuse kätte
  • Period: to

    Narva lahing

    Punaarmee vallutas Narva ja Jaanilinna
  • Period: to

    Vabadussõda

    Eesti võitis sõja. Saadi de jure tunnustus
  • Period: to

    Landesveeri sõda

    Prooviti kehtestada Balti hertsogiriiki. Eesti võitis. Baltisakslaste maine langes selle jama alustamise pärast. Eetis nüüd Eesti võidupüha
  • Period: to

    Võnnu lahing

    Eestlased tõrjusid baltisakslased minema

  • Versaille rahu

  • Maareform

    1919 riigistati suuromandid (nt mõisad) ning jagati vabadussõjas võitlejatele

  • 1920. aasta põhiseadus EVs

    EV esimene põhiseadus. Ühekojaline riigikogu täidesaavaks võimuks, puudus president, riigivanem (peaministri rollis)

  • Relvarahu Eesi ja Venemaa vahel

    1. jaanuarini sõlmiti vaherahu. Sõjategevus uuesti ei alanud

  • Tartu rahu

    Saadi riigi tunnistus Rahvusvaheliselt kogukonnalt. Venemaa maksis kulda. Nõukogude Venemaa ja EV piir.

  • Eesti sai rahvastelliidu liikmeks

    Algul takistas liitumist suurriikide tunnustuse puudumine. Pealu Tartu rahu otsustati ametlik liitumisavaldus esitada.

  • USA tunnustas EV de jure

    1922 avas Eesti diplomaatilise esidnuse USAs mis tegutses ka Nõukogude võimu ajal

  • Detsembrimäss

    Nõukogude Liidu läbikukkunud võimuhaare Eestis, EKP pooldas
  • Period: to

    Suur Depressioon

    Sai alguse USA börsikrahhist ning liikus edasi euroopasse. Palju töötuid, dekokraatia nõrgenes, kuna otsiti "päästjast", kes riigi raskest ajast välja tooks

  • EV põhiseadus Vol. 2

    presidentaalne, Riigivanema amet lahutati Vabariigi Valitsuse juhi omast

  • Pätsi riigipööre

    Päts lasi arreteerida midmed riigijuhid. Peatas riigikogu ja riigipea valimisprotsessi, Laidoner sai kaitsevägede ülemjuhatajask põhiseadusele mittevastavalt. Autoritaarne riigikord

  • Põhiseadus Vol 3

    Uue põhiseaduse järgi oli EV kõrgeim võim rahva käes, juhib valitav riigipea, tema kutsub valitsuse kahekojaline rahvaesindus

  • I Riigikogui valimised

    Valiti üks liige igast valimisringkonnast

  • EV esimene president Konstatin Päts

    Riigivanem 4 ametiaega, aglatas riigireformi, uue presidentsiaalse põhiseaduse vastuvõtmise