-
Austria-Ungari troonipärija mõrvati. Ajend I MS-le
-
-
Saksamaal üldmobilisatsioon
-
Prantsusmaal Venemaa toetuseks kuulutati välja üldmobilisatioon. Saksamaa alustas nendega sõja
-
Saksamaa liitlane
-
Skasa sõdurid läksid läbi Belgia Prantsusmaa poole, kuid Belgia oli neturaalseks kuulutatud
-
Otsustav lahing Saksa ja Vene keisririikide vahel Ida-Preisimaal. Saksamaa võitis vägede suure mobiilsuse tõttu
-
Schlieffeni plaani nurjumine vallutada Pariis. Palju hukkunuid mõlemal poolel
-
Liitlased Osmanitele kallale edutult
-
Saksamaa vs Prantsusmaa/Suurbritannia. Esimene kord kasutaatkse mürgigaasi, mis sisaldab kloori. Suured vastulöögid selletõttu ning hiljem ei kasutatud eriti.
-
Itaalia liitus Atandiga ning pidi liitlaseid aitama
-
Saksamaa vs Prantsusmaa/Suurbritannia. Rohkem kui 1.2milj hukkunut.
-
Edelarinne liikus 550km Lääne suunas
-
Saksamaa vs Prantsusmaa/Suurbritannia. Atandi poolt kasutati esimest korda tanki. Hukkunuid üle 1.2milj
-
Venemaal kukutati tsaarivõim. Sündis Venemaa Nõukogude Vabariik
-
Ataandi poolt, suur sõjaline abi
-
Eesti lipuga nõuti autonoomsust
-
Punaste ja valgete vahel sest valged polnud punaste (bolševike) valitsuskorraga rahul.
-
Eesti sa Venemaa ajutislet valitsuselt suhtelise autonoomia. Saadi pmst iseseivaks kuid kuulus siiski Venemaa koosseisu. Eesti- ja Liivimaa kubermangud liideti (Liivi aladelt need kus olid eesti rahvusest inimesed). Loodi Jaan Poska komisaari kohale veel kõrvale Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu
-
Eesotsas Päts. Esimene üle-eestiline omavalitsusorgan, kus olid esindatuud KOV-i esindajad
-
ülesaandeks korra hoidmine ja koostöö politsei ja miilitsaga
-
Sõda jõudis Eesti aladele. Meredessandiga algul eesti Lääne-Eesti saared
-
Bolševikud võimule (tuli CVenemaale kommunistlik valitsuskord)
-
Päts võttis võimu jõuga üle. Eesti rahvuslikud poliitikud tegelesid põranda all, tegid koostööd Maapäeva Vanematekoguga.
-
Omariiklased said enamus häältest. Enamlasted kehtestasid sõjaolukorra. Mõisnikud kuulutati lindpriideks
-
Juhtnina Jaan Soots. Koondati kokku Eesti sõjaväelasi rindelt ning ka Venemaalt
-
- veebruaril hakati moodustama iseseisvusmanifesti
-
-
Teks loeti ette algul Pärnus ja Viljandis, siis ka Paides ja Tallinnas. Päts peaministriks
-
Venemaa ja Saksamaa, Venemaa kaotas alasid
-
-
Vallutatud alad Saksa võimu alla
-
sõjategevuse lõpetamine läänerindel
-
Lenin tühistas ühepoolselt rahu
-
Eesti sai Saksamaalt üle valitsemise Ajutsie valitsuse kätte
-
Punaarmee vallutas Narva ja Jaanilinna
-
Eesti võitis sõja. Saadi de jure tunnustus
-
Prooviti kehtestada Balti hertsogiriiki. Eesti võitis. Baltisakslaste maine langes selle jama alustamise pärast. Eetis nüüd Eesti võidupüha
-
Eestlased tõrjusid baltisakslased minema
-
-
1919 riigistati suuromandid (nt mõisad) ning jagati vabadussõjas võitlejatele
-
EV esimene põhiseadus. Ühekojaline riigikogu täidesaavaks võimuks, puudus president, riigivanem (peaministri rollis)
-
- jaanuarini sõlmiti vaherahu. Sõjategevus uuesti ei alanud
-
Saadi riigi tunnistus Rahvusvaheliselt kogukonnalt. Venemaa maksis kulda. Nõukogude Venemaa ja EV piir.
-
Algul takistas liitumist suurriikide tunnustuse puudumine. Pealu Tartu rahu otsustati ametlik liitumisavaldus esitada.
-
1922 avas Eesti diplomaatilise esidnuse USAs mis tegutses ka Nõukogude võimu ajal
-
Nõukogude Liidu läbikukkunud võimuhaare Eestis, EKP pooldas
-
Sai alguse USA börsikrahhist ning liikus edasi euroopasse. Palju töötuid, dekokraatia nõrgenes, kuna otsiti "päästjast", kes riigi raskest ajast välja tooks
-
presidentaalne, Riigivanema amet lahutati Vabariigi Valitsuse juhi omast
-
Päts lasi arreteerida midmed riigijuhid. Peatas riigikogu ja riigipea valimisprotsessi, Laidoner sai kaitsevägede ülemjuhatajask põhiseadusele mittevastavalt. Autoritaarne riigikord
-
Uue põhiseaduse järgi oli EV kõrgeim võim rahva käes, juhib valitav riigipea, tema kutsub valitsuse kahekojaline rahvaesindus
-
Valiti üks liige igast valimisringkonnast
-
Riigivanem 4 ametiaega, aglatas riigireformi, uue presidentsiaalse põhiseaduse vastuvõtmise