-
I maailmasõda
Globaalselt mobiliseeriti 70 miljonit sõdurit. Sõjas osalejad: Prantusmaast, Venemaast ja Suurbritanniast koosnev Antand ning Saksamaa ja Austria-Ungari juhitud keskriigid -
I maailmasõja algus
- augustil 1914 kuulutasid sakslased Venemaale sõja. Kolm päeva hiljem tungisid nad Belgiasse, et rünnata Prantsusmaad. See Belgia neutraliteedi rikkumine viis Briti 4. augustil Saksamaale sõja kuulutamiseni ja relvajõudude mobiliseerimiseni.
-
Vene majandus variseb kokku
Kujunes kriis igas eluvaldkonnas: majanduskriis, skandaalid rinde halva varustamise pärast, nälg tagalas, meeleavalduste kasv, rahulolematus juhtkonnaga ja eriti tsaariperekonnaga -
Iseseisvuse väljakuulutamine
- veebruaril algas Saksa vägede pealetung Eestile. 19.veebr. moodustas Maapäeva Vanematekogu erakorraliste volitustega Päästekomitee: Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik – ülesandeks Eesti iseseisvusmanifesti väljakuulutamine.
-
Veebruarirevolutsioon
Venemaa on krahhi äärel. Eestimaa kubermangukomissariks määrati Jaan Poska. Autonoomianõue. 30.märts ühendati kogu Eesti ala üheks autonoomseks kubermanguks ja saadi luba moodustada rahvusväeosad. Kubermangu eesotsas AV komissar, tema juurde tuli valida Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev. -
Maapäev - Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu
Kubermangu eesotsas AV komissar, tema juurde tuli valida Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev. 14.juuli 1917 - Maapäev kogunes (esimene parlamentaarne kogu, moodustati -
Kurss iseseisvusele
Maapäeva koosolekul Jaan Tõnisson - kurss iseseisvusele -
Oktoobripööre algas
Päev pärast oktoobripööret Petrogradis võttis Viktor Kingissepp Poskalt Toompeal võimu üle. Võimu võtmiseks oli moodustatus Sõja-Revolutsioonikomitee. Võimu hakkas teostama Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, eesotsas Jaan Anvelt. -
Maapäev kui ainus kõrgema võimu kandja, valimised
Maapäev kuulutas end ainsaks kõrgema võimu kandjaks Eestis, kui Maapäev ei saa koguneda, lähevad volitused Maapäeva Vanematekogule
- jaanuaris korraldatakse valimised Eesti Asutavasse Kogusse - punased katkestasid, kuna ei saanud absoluutset enamust. -
Eesti Vabariigi väljakuulutamine
24.veebr. 1918 – Eesti Vabariigi väljakuulutamine Tallinnas, Ajutise Valitsuse moodustamine – eesotsas Konstantin Päts – Eesti Vabariigi sünnipäev. -
Saksa okupatsioon, novembris kuulutati välja Balti hertsogiriik
- 25.veebr.- (3.märts Bresti rahu) - - 11.nov. 1918 saksa okupatsioon. Novembris kuulutati veel välja Balti hertsogiriik.
-
Võetakse sakslastelt võim
Eesti Ajutine Valitsus võtab sakslastelt võimu üle (11. november- 21. november) -
Vabadussõda (28.nov.1918-2.veebr.1920)
Punased - tühistasid Bresti rahu, algav sõda kodusõda. Põhijõud: Punaaarmee, eesti kommunistlikud kütipolgud, lätlased ja hiinlased. 29.nov. loodi Narvas Eesti Töörahva Kommuun (ETK Nõukogu esimees J.Anvelt) - kuni 5.juuni 1919 – eesmärk kehtestada nõukogude võim. -
Asutava Kogu valimised, Maaseadus ja põhiseadus
Murrang – algab eestlaste pealetung. Ülemjuhataja Johan Laidoner. - veebruariks Eesti territoorium vaba. Aprilli algul Asutava Kogu valimised - 23.aprill kogunes Estonias - selle kogu õigusjärglane on ka praegune Riigikogu. Maaseadus ja põhiseadus. -
Võnnu lahing. Landeswehri sõda
Landeswehri sõda juunis. 23.juuni Võnnu lahing. Ulmanis tagasi võimule
· Kurss rahuläbirääkimistele septembris Pihkvas - katkestati Entente’i nõudmisel -
Rahuläbirääkimised, relvarahu
Rahuläbirääkimised dets. Tartus - 3.jaan-1920 relvarahu, 2.veebr.1920 Tartu rahu (Poska, Joffe) -
Tartu rahu
- Venemaa loobub suverääniõigustest Eesti alale
- Määratakse kindlaks EV piir
- Eestil pole osa Tsaari-Venemaa võlgades
- Evakueeritud varad lubatakse tagastada