Ajajoon 11.a Reno ragul

Franz Ferdinandi atentaat

Jun 28, 1914

Franz Ferdinant oli Austria-Ungari troonipärija. Franz Ferdinandi visiit Sarajevosse oli mõeldud Austria-Ungari võimu kehtestamiseks, kuid see käivitas sündmuste ahela, mis viis lõpuks Esimese maailmasõjani. Mõrv sundis Austria-Ungarit esitama Serbiale ultimaatumi, süüdistades Serbia ametnikke mõrvas ja nõudes rangelt karistavaid meetmeid.

Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja

Jul 28, 1914

Austri-Ungari pidas Serbiat vastutavaks mõrvade ees ning esitas Serbiale ultimaatumi, kuid Serbia vastus jäi ebapiisavaks ning lõpuks kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja.

I maailmasõda ja Eesti kahe maailmasõja vahel

Period: Jul 28, 1914 to Nov 11, 1946

Saksamaa kuulutab Venemaale sõja

Aug 1, 1914

Saksamaa kuulutas Venemaale sõja 1. augustil. Sõjakuulutus oli vastus Venemaa armee mobiliseerimisele Austria-Ungari ja Saksamaa piiridel pärast Austria ertshertsog Franz Ferdinandi mõrva ja sellele järgnenud juulikriisi. Saksamaa esitas Venemaale nõude demobiliseerumiseks, kuid Venemaa keeldus

Saksamaa kuulutab sõja Prantsusmaale ja alustab sõjategevust

Aug 3, 1914

Prantsusmaa tahab Elsass-Lotring tagasi vallutada, hiljem kuulutas Prantsusmaa Venemaa toetuseks 2. augustil välja üldmobilisatsiooni, misjärel kuulutas hoopis Saksamaa 3. augustil Prantsusmaale sõja

Suurbritannia kuulutab Saksamaale sõja

Aug 4, 1914

Ühendkuningriik kuulutas Saksamaale sõja 4. augustil 1914 vastusena Saksamaa sissetungile Belgiasse, neutraalsesse riiki, mille suveräänsust oli Suurbritannia lubanud kaitsta Londoni lepingu (1839) alusel. kuid Saksamaa Prantsusmaad rünnates läks läbi neutraalsust deklareerinud Belgia ja Luksemburgi, mille tõttu kuulutas Suurbritannia Saksamaale sõja ning märkis sellega ka oma amtelikku sisenemist Esimesse maailmasõtta.

Austria-Ungari kuulutas Venemaale sõja

Aug 5, 1914

Sõjakuulutus Austri-ungari poolt tuli vastuseks Venemaa armee mobiliseerimisele Serbia liitlaseks olemise toetuseks, järgides Austria-Ungari Serbiale esitatud ultimaatumi järel antud vastust, mis tuli pärast hertshertsog Franz Ferdinandi tapmist.

Tannenbergi lahing

Aug 26, 1914

Tannenbergi lahing oli otsustav lahing Venemaa Keisririigi ja Saksa Keisririigi vahel (Lahing leidis aset Ida-Preisimaal). Saksamaa võitis lahingu suuresti tänu kasutades oma vägede palju suuremat mobiilsust. Lahing lõppes Venemaa katastroofilise kaotusega, kus umbes 30 000 Vene sõdurit tapeti ja 92 000 võeti vangi.

Marne'i lahing

Sep 5, 1914

Lahing tähistas Saksamaa edasitungi lõppu Prantsusmaale ja kaevikusõja algust läänerindel. Lahing oli pöördepunktiks, kuna liitlasväed, sealhulgas Prantsuse armee ja Briti Ekspeditsioonivägi, alustasid vasturünnakut sakslaste edasitungivate vägede vastu. Liitlastel õnnestus peatada sakslaste pealetung Pariisist kirde pool, sundides neid taanduma Aisne’i jõe juurde. Suurbritannia kaotas lahingu käigus umbes 1701 meest Prantsusmaa umbes 85 000 meest ja Saksamaa u 67 700 meest.

Dardanellide operatsioon

Period: 1915 to 1916

Liitlaste alustatud Dardanellide operatsioon Gallipoli poolsaarel Osmanite vastu lõppes edutult. Sõjalises mõttes lõppes see operatsioon läbikukkumisega, liitlased kaotasid lahingutes umbes 265 000 ja Osmanite sõjavägi umbes 300 000 sõdurit.

Ypres'i lahing

Apr 22, 1915

Saksamaa kasutab kloori sisaldavat mürkgaasi Gaasimürgistuse sai 15 000 sõdurit, nendest 5000 suri. Siiski suutsid liitlased end kiiresti koguda ja sakslased ei olnud valmis olukorda ära kasutama. Sõja ajal kasutati ka hiljem gaasirünnakutes fosgeeni ja sinepigaasi, kuid tuulesuunast sõltumise ning tõhusate gaasimaskide kasutamise tõttu ei andnud kunagi need rünnakud otsustavat tulemust.

Itaalia kuulutab Austria-Ungarile sõja

May 23, 1915

Sellel aastal liitus Itaalia Atandiga

Verduni lahing

Period: Feb 21, 1916 to Dec 16, 1916

Lahing toimus läänerindel.
Lahingus hukkus rohkem kui 1,2 miljonit inimest.
Tulemused: Saksa pool ei saavutanud mitte midagi. Prantslased ei jooksnud verest tühjaks, Verdun jäi hõivamata.

Brussilovi läbimurre

Jun 4, 1916

Esimese maailmasõja suurimaks kriisiks Austria-Ungaris ja Antanti suurimaks võiduks, aga see kõik oli saavutatav ainult tagajärjel, et paljud inimelud kaovad

Somme'i lahing

Period: Jul 1, 1916 to Nov 18, 1916

Atandi poolt kasutati esimest korda tanke (Inglased). Lahingus hukkus või jäi kadunuks peaaegu et 1,2 miljonit inimest. Lahing kestis 18. novembrini, kuid kumbki pool mingit sõjalist edu selles ei saavutanud.

Saksa okupatsioon

Period: 1917 to Nov 28, 1918

Saksa okupatsioon on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus. Lõppes sellega, Saksa väed hakkasid taganema Narvast 28. novembril, Punaarmee alustas pealetungi ja vallutas Narva ning 29. novembril kuulutati Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun.

Veerbruari revolutsion

Feb 23, 1917

Venemaal tõid endaga kaasa keisrivõimu kukutamise ning Venemaa Nõukogude Vabariigi loomise.
Veebruarirevolutsioon tõi kaasa ka uute institutsioonide tekkimise üle terve endise tsaaririigi. Vabaduseideest kantuna likvideeriti senised riigi- ja valitsusasutused: saadeti laiali politsei ja vangimajadest vabastati vangid.

Meeleavaldus Petrogradis

Apr 8, 1917

U 40 000 osalejaga eestlaste jõuline meeleavaldus autonoomia kehtsetamiseks, kus oli ka kasutusel sini-must-valge lipp. millega sooviti mõjutada Venemaa Ajutist Valitsust kinnitama seaduseelnõu Liivimaa kubermangu eestlastega asustatud põhjaalade liitmiseks Eestimaa kubermanguga ning ühtse autonoomse Eestimaa kubermangu moodustamist. (korraldati ka rongkäik talurahva vabastamise mälestamiseks).

Eesti sai Venemaalt suhtelise autonoomia

Apr 12, 1917

Venemaa ajutine valitsus andis Eestile suhtelise autonoomia ehk Eesti sai tegemistes enamjaolt iseseisvaks, kuid kuulus ikka Venemaa koosseisu. Selle alusel liideti Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu eestikeelse elanikkonnad piirkonnad. Ühtlasi loodi kubermangu komissari Jaan Poska juurde nõuandva organina Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu

Esimestkorda tuli kokku Eesti Ajutine Maanõukogu

Jul 14, 1917

Konstantin Päts oli seal eesosas. Maanõukogu oli esimene üle-Eestiline omavalitsusorgan, kus olid esindatud kohalike omavalitsuste esindajad linnadest ja maakondadest-valdadest.

Tallinnas Omakaitse asutamiskoosolek

Sep 18, 1917

Omakaitse ülesandeks oli korra hoidmine linnades koostöös kohaliku miilitsa ja politseiga ning sõjaväelaste järjest sageneva marodöörluse ning muude avalike korrarikkumiste ohjeldamine.

Saksa okupatsiooni algus Eestis

Sep 29, 1917

Sügisel 1917 vallutasid Saksamaa väed suurejoonelise meredessandiga Lääne-Eesti saared.

Oktoobrirevolutsioon

Oct 24, 1917

Venemaal tulid võimule bolševikud.
Teadlikult juhitud enamlaste poolt, kes võtsid võimu kindlalt enda kätte
Eesmärk oli kehtestada proletariaadi diktatuur, mis erineb revolutsioonist, kus võim võib jaguneda mitmete gruppide vahel

Asutava kogu valimised ja sõjaseisukorra väljakuulutamine

Period: Nov 25, 1917 to Feb 10, 1918

Asutava Kogu ülesanne oli luua Eesti riigile alus, võtta vastu põhiseadus ja maaseadus.NOV 25, 1917 – FEB 10, 1918.
Kõiki eelnenud asjaolusid tõlgendas Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee balti aadli ning eesti kodanluse vandenõuna Nõukogude võimu vastu.
Asutava kogu valimised ja sõjaseisukorra väljakuulutamine.
Omariiklust pooldavad erakonnad said suurema osa häältest.

Esimese päevakäsu allkirjastamine ning Eesti diviisi formeerimse alustamine

Dec 6, 1917

Eestisse õnnestus koondada tuhandeid mööda Venemaad ja rinnet laiali pillutatud Eesti sõjaväelasi.

Eesti Vanematekogu komisjoni moodustamine Eesti iseseisvusmanifesti teksti koostamiseks

Feb 18, 1918

1. veebruaril 1918 moodustas Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu (Eesti Maapäeva) Vanematekogu komisjoni Eesti iseseisvusmanifesti teksti koostamiseks.

Võeti vastu manifest kõigile Eestimaa rahvastele

Feb 21, 1918

1918 aasta veebruaris võttis Ajutise Maanõukogu Vanematekogu vastu Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele, millega kuulutati Eesti iseseisvaks vabariigiks. See dokument kuulutas Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Eesti riiklik korraldus pidi kindlaks määratama kokkukutsutava Eesti Asutava Kogu poolt.

Kuulutati välja Eesti vabariik

Feb 24, 1918

Eesti Vabariigi aastapäev ehk Eesti iseseisvuspäev on kuupäev, millel tähistatakse Eesti Vabariigi sündi 24. veebruaril 1918. aastal. 24. veebruaril alustas Tallinnas tegelikult tööd Eesti esimene ajutine valitsus Konstantin Pätsi juhtimisel. Samal päeval toimus Pärnus ühtlasi Eesti esimene sõjaväeparaad.

Brest-Litovski rahuleping

Mar 3, 1918

Nõukogude Venemaa oli sunnitud selle rahulepinguga loovutama Soome, Eesti, Läti, Ukraina, Leedu ja Poola.
Selle rahulepinguga lahkub Venemaa sõjast ning loovutab Saksamaale tänapäeva Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome ja Ukraina alad.

Amiensi lahing

Aug 10, 1918

AUG 8, 1918 – AUG 12, 1918 Prantsusmaa-Inglise-Saksamaa, mille käigus sakslased löödi tagasi.

Tallinnas Omakaitse asutamiskoosolek

Sep 18, 1918

Omakaitse ülesandeks sai korra hoidmine linnades koostöös kohaliku miilitsa ja politseiga ning sõjaväelaste järjest sageneva marodöörluse ning muude avalike korrarikkumiste ohjeldamine. Seal oli esindatud 76 organisatsiooni ja asutust.

Compiegne vaherahu (I maailmasõja lõpp)

Nov 11, 1918

Lõpetas sõjategevuse läänerindel. Saksamaa pidi väed välja viima okupeeritud aladelt ja vabastama sõjavangid.

Brest-Litovski rahulepingu tühistamine

Nov 13, 1918

Pärast Saksamaal toimunud Novembrirevolutsiooni tühistas Nõukogude Venemaa Brest-Litovski rahulepingu koos kõigi lisadega, alustas sõjategevust ja püüdis taastada rahueelset seisu sakslastele kaotatud aladel.

Üleandmise leping Eesti ja Weimari vabariigi vahel

Nov 19, 1918

Üleandmise leping oli Eesti esimene välisleping, mis sõlmiti 19. novembril 1918 Riias Saksa valitsuse esindaja August Winnigi ja Eesti Ajutise Valitsuse esindajate vahel, sellega tunnistas Weimari vabariigi esindaja ametlikult, et ülemat riigivõimu Eesti etnografilises piirkonnas käsitab Eesti ministeerium Ajutise Valitsuse kujul ja et kogu valitsemine selles piirkonnas läheb, niivõrd kui see juba sündinud ei ole, 21. novembrist saadik Eesti Valitsuse asutuste kätte.

Narva lahing

Nov 28, 1918

Lahingu käigus vallutas Punaarmee Narva ja Jaanilinna.

Vabadussõda

Period: Nov 28, 1918 to Feb 2, 1920

Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mille tulemusel Eesti võitis sõja ning sai Venemaalt ,kui rahvusvaheliselt kogukonnalt, iseseisvuse tunnustuse

Landersveeri sõda

Period: Jun 5, 1919 to Jul 3, 1919

See päev oli Eestis võidupüha.
Landerswehri väed püüdsid vallutada Läti endi võimule ning kehtestada Balti hertsogiriiki. Eesti võitis. Sõja üheks oluliseks tagajärjeks Eesti ja Läti jaoks oli baltisakslaste rolli vähenemine äsjaloodud Eesti ja Läti Vabariigis baltisakslaste maine langes oma riigis.

1919. aasta sügispealetung Petrogradile

Sep 28, 1919

Septembri lõpus asusid Eesti üksused pealetungile Ostrovi ja Porhovi suunas, et kergendada Loodearmee pealetungi Petrogradi suunal, kuid raskete ilmastikuolude ja maastiku tõttu rünnakud ebaõnnestusid. Eesti sõdurid ei soovinud nii sügavale Venemaale tungida , tunda andis sõjaväsimus. Luga ja Koporje lahe äärsetel rannikualadel. Oktoobrikuu lõpul selgus Loodearmee Petrogradi vallutamise operatsiooni täielik ebaedu

1919. aasta maareform

Oct 10, 1919

Eesti Vabariigi 1919. aastal vabadussõja ajal läbi viidud reform, mille käigus maaseadusega riigistati suurmaaomandused ning loodi riigi tagavaramaa ja uued talukohad. Maareformi aluseks oli 10. oktoobril 1919. aastal vastu võetud maaseadus, mis oli ühtlasi esimene seadus peale Eesti Vabariigi iseseisvumist. Maaseaduse suurimateks kujundajateks olid talurahvaseadused, baltisakslased

Relvarahu Eesti ja Venamaa vahel

Jan 3, 1920

1. aasta 3. jaanuaril kell 10.30 jõustus Eesti Wabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud vaherahu sõjategevuse lõpetamiseks 10. jaanuarini. kuid sõjategevust uuesti ei alustatud.

Tartu rahu

Feb 2, 1920

Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Tartu rahule kirjutas alla Jaan Poska meie praeguses Jaan Poska gümnaasiumi rahutoas.

Eesti Vabariigi 1920. aasta põhiseadus

Dec 21, 1920

See oli Eesti Vabariigi esimene põhiseadus. Põhiseadus tugines võimu koondamise põhimõttele ühekojalise Riigikogu kätte. Riigipead ei olnud, rahvusvahelises õiguses ettenähtud riigipea ülesandeid täitis valitsuse juht riigivanem.

Eesti sai Rahvasteliidu liikmeks

Sep 22, 1921

Rahvasteliiduga ühinemine võeti Eestis sihiks juba 1919. aastal ja täpsemalt 23. novembril 1919 asutati Eesti Rahvasteliidu Ühing, peatselt selgus, et Eesti astumist Rahvasteliitu hakkas takistama suurriikide tunnustuse puudumine meie iseseisvusele. Peale Vabadussõja lõppu ja Tartu rahu allkirjastamist otsustati siiski esitada ametlik liitumistaotlus.

USA tunnustas Eesti Vabariiki de jure

Jul 28, 1922

Aastal 1922 avas Eesti diplomaatilise esinduse USAs. Eesti esindus tegutses USAs ka Nõukogude okupatsiooni ajal USA juhtkond tunnustas sel ajal seda esindust ka Eesti seadusliku esindusena.

Mäss 1924. aasta 1. detsembril

Dec 1, 1924

Nõukogude Liit püüdis Eestis võimu haarata, kuid ebaõnnestus, seda tegevust pooldas ka EKP (Eestimaa kommunistlik partei)

Suur depressioon

Period: Oct 24, 1929 to 1939

Ülemaailmne majanduskriis ehk suur depressioon oli Teisele maailmasõjale eelnenud aastakümnel maailma haaranud majandussurutis, mis enamikus riikides sai alguse 1929. aastal, pärast 24. oktoobri börsikrahhi Ameerika Ühendriikides. Suur depressioon oli pikim majandussurutis 20. sajandil, kus paljud kaotasid oma töökohti. Algas peale USA 24. okt börsikrahhi ja lõppes teise maailmasõja eel.

Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)

Jan 24, 1934

See põhiseadus oli presidentaalne, Peaministri juhitav Vabariigi Valitsus oli nüüd Riigivanema juures asuv ja tema poolt ametisse kutsutav kolleegium riigi valitsemiseks, riigivanema institutsioon lahutati Vabariigi Valitsuse juhi omast. Riigikohut täiendati Riigikohtu enda poolt esitatud kandidaatide hulgast Riigivanema poolt.

1934. aasta riigipööre

Mar 12, 1934

Johan Laidonen, konstantin Päts ja August Rei poolt korraldatud veretu sõjaväeline riigipööre. Eesti autoritaarse riigikorra algus.
protsessi.

Vaikiv ajastu

Period: Mar 12, 1934 to Jun 21, 1940

Riigivanem Konstantin Päts kuulutas välja üleriigilise kaitseseisukorra. Tolleaegset riigikorda on iseloomustatud kui autoritaarset režiimi, perioodi käigus muudeti Eesti riigikorda ulatuslikult.

Rahvuskogu

Feb 18, 1937

Rahvuskogu üldkoosolek võttis vastu põhiseaduse 28. juulil 1937 ning selle elluviimiseks vajalikke seadusi, nendeks olid näiteks Riiginõukogu kujundamise seadus, Vabariigi Presidendi valimise seadus, Riigivolikogu valimise seadus ning Üleminekuaja seadus.

Eesti Vabariigi 1938. aasta põhiseadus

Jan 1, 1938

Eesti Vabariigi 1938. aasta põhiseadus oli Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus ning uue põhiseaduse järgi oli Eesti Vabariik rahvavalitsuslikul alusel valitsetav vabariik, kus kõrgeim võim on rahva käes, ja mida juhib valitav riigipea tema poolt ametisse kutsutava valitsuse ning kahekojalise rahvaesinduse tasakaalustatud koostööl.

I Riigivolikogu valimised

Feb 24, 1938

Parlamendi alamkotta, 80-liikmelisse Riigivolikogusse, valiti üks liige igast 80-st valimisringkonnast ning valimistel osalesid ainult üksikkandidaadid

Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts

Apr 24, 1938

Konstantin Päts oli neli ametiaega riigivanem, samuti oli ta peaminister riigivanema ülesannetes ning riigihoidja, pärast 1938. aasta valimisi Eesti Vabariigi esimene president.
Ta algatas ühiskonna ümberkorraldamise kohalike ja kutsealaste omavalitsuste võrgustiku alusel, uue presidentaalse põhiseaduse vastuvõtmise ning ka riigireformi.