-
Period: to
Kristjan Raud
Kristjan Raud oli üks esimesi eesti kunstnikke, kes rajas oma karjääri Eestis, kuigi anne ja sidemed oleksid võimaldanud sulandumist Peterburis või Saksamaal juba õpingute ajal tuttavaks saanud kunstiringkondadesse. -
Period: to
Ants Laikmaa
Ants Laikmaa sünninimega Hans Laipman sündis Kivi-Vigalas vallakirjutajast taluperemehe 15. lapsena. -
Period: to
Konrad Vilhem Mägi
Konrad Mägi sündis mõisa abivalitseja perekonnas. Mägi õppis 1888–1889 Uderna ministeeriumikoolis, seejärel Tartus Pelbergi algkoolis ja 1891. aastal linnakoolis. Konrad Mägi oli 20. sajandi alguskümnendite üks värvitundlikumaid eesti maalijaid, kes kujundas oma käsitluslaadi kaasaja moodsa kunsti mõõdukaid suundi tõlgendades. Tema lemmikvärv oli kaadmiumpunane. -
Jaan Koort 6. november 1883 - 14. oktoober 1935 Moskva
Oma loometee alguses tegeles Jaan Koort umbes kümme aastat paralleelselt nii skulptuuri kui maaliga. Kunstniku varasemad teadaolevad maalid pärinevad 1907. aastal Norras talusulasena veedetud ajast. -
Period: to
Nikolai Voldemar Triik
Nikolai Voldemar Triik oli eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog. Ta töötas kunstikoolis Pallas juhatades seal maaliateljeed ning oli ajuti ka graafikaõpetaja. Koos Konrad Mägi ja Ants Laikmaaga oli Triik üks olulisemaid Eesti kunstnikke 20. sajandi esimeses pooles. -
Period: to
Adolf Georg Vabbe 19. märts 1892 Tapa – 20. aprill 1961 Tartu
Aastatel 1911–1913 õppis Vabbe Münchenis Anton Ažbe kunstikoolis. Tõenäoliselt õppis ta algul ettevalmistusklassis ning seejärel professorite P. Weinholdi ja F. Eisengräberi juures. Lisaks võttis ta joonistustunde ja käis ka skulptuuriklassis. -
Eduard Viiralt 20. märts 1898 – 8. jaanuar 1954
Eduard Wiiralti loomingupärand on väga suur, ainuüksi Eesti Kunstimuuseumi graafikakogusse kuulub ligi 3300 teost. Suur osa sellest jõudis muuseumi tänu kollektsionäär Alfred Rõudele, kes kogus Wiiralti töödest mitte ainult lõplikult viimistletud estampe, vaid ka etüüde ja visandeid. Aastast 1916 pärinevad Wiiralti esimesed puu- ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordikatsetused. -
Karl Pärsimägi 11. mai 1902 – 27. juuli 1942
Karl Pärsimägi oli pärit talupoja perekonnast. 1919. aastal astus ta 17-aastaselt vastavatud Kunstiühingu Pallas kunstikooli. Ta õppis esialgu Konrad Mäe, seejärel Nikolai Triigi ja hiljem Ado Vabbe käe all. 1923. aasta kevad-suvel tegi ta Anton Starkopfi juhtimisel õppereisi Saksamaale. 1937. aasta Postimehest võib lugeda teadet, et neli Tartu kunstnikku, teiste hulgas Karl Pärsimägi, sõidavad üheks kuuks Pariisi. Pärsimägi hukati Auschwitz. -
Erich Carl Hugo Adamson 18. august 1902 – 2. detsember 1968
Oma maaliloomingu peamises osas esindas Adamson-Eric hilis-impressionistlikku prantsuspärast suunda, mis saavutas Eestis õitsengu 1930ndail. Tarbekunstnikuna kujunes temast uuendaja, kes mõjutas kogu eesti tarbekunsti käekäiku. Tema looming haarab tekstiili-, naha- ja metallikunsti, keraamikat, portselanimaali, ehtekujundust jm. -
Andrus Johani 1. september 1906 – 18. august 1941
Mõneski töös näeme Johani boheemlaselu idüllilist poolt – jõudehetki, "eineid murul", millel on kunstiajaloos pikk traditsioon[2]. Teisalt valdas Johani ka meeleheitliku, ohjeldamatu lõbususe teemat. Teda huvitas kõrts kui lihtsa inimese elumuredest vabanemise paik; agulimiljöö ja kõrts kui emotsionaalse põrgu metafoorid.