Ülesanne üldajaloo arvestuseks

  • Sarajevo atentaat

    Austria ertshertsog Franz Ferdinandi mõrv Serbias, I maailmasõja puhkemise otsene põhjus.
  • I maailmasõja algus

    Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja.
  • Saksamaa kuulutab sõja Venemaale

    See samm viis laiaulatuslikku sõjategevuseni nii idarinel kui ka läänerindel.
  • Saksamaa kuulutab sõja Prantsusmaale ja ründab Belgia kaudu

    Selle tulemusena liitusid sõjaga ka Suurbritannia ja teised riigid.
  • Suurbritannia kuulutab Saksamaale sõja Belgia neutraliteedi rikkumise tõttu

    Sõja laienemine muutis konflikti globaalseteks.
  • Idarinne

    Saksamaa ja Austria-Ungari tungisid Venemaa territooriumile, põhjustades suuri lahinguid ja territoriaalseid muutusi.
  • Verduni lahing

    Üks pikemaid ja verisemaid lahinguid läänerindel, sümboliseerides sõja kohutavat inimmakstud hinda.
  • Somme'i lahing

    Briti vägede suurim rünnak, millel olid tohutud inimkaotused ja strateegiline tähtsus.
  • Aprillirevolutsioon Venemaal

    Tsaar Nikolai II kukutati ja ajutine valitsus võttis võimu, viies Venemaa revolutsioonide ja kodusõja keerisesse.
  • USA siseneb sõtta

    USA kuulutas Saksamaale sõja, muutes jõudude tasakaalu liitlaste kasuks.
  • Oktoobrirevolutsioon Venemaal

    Bolševikud võtsid võimu, alustades Nõukogude Venemaa loomist ja muutes oluliselt Ida-Euroopa poliitilist maastikku.
  • Eesti iseseisvuse väljakuulutamine

    Eesti Päästekomitee kuulutas välja Eesti Vabariigi, alustades teed iseseisvuse saavutamiseks.
  • Brest-Litovski rahu

    Venemaa ja Keskriigid sõlmisid rahulepingu, lõpetades sõja idarinel ja andes suuri alasid Saksamaa kontrolli alla.
  • Amiensi lahing

    Liitlaste suur pealetung läänerindel, mis viis Saksamaa taganemiseni ja sõja lõpu alguseni.
  • Eesti Ajutise Valitsuse moodustamine

    Otto Strandmani juhitud valitsus alustas tööd, juhatades Eesti Vabariigi iseseisvumise teel.
  • I maailmasõja lõpp

    Saksamaa allkirjastas vaherahu Compiègne'i metsas, lõpetades neli aastat kestnud laastava sõja.
  • Eesti Vabadussõja algus

    Nõukogude Venemaa Punaarmee ründas Eestit, alustades sõda, mis kestis kuni Tartu rahuni.
  • Saksamaa keiser Wilhelm II loobub troonist ja põgeneb Hollandisse

    See tähistas Saksa monarhia lõppu ja Weimari Vabariigi algust.
  • Eesti naiste valimisõigu

    Naistele anti õigus hääletada ja kandideerida valimistel, edendades demokraatiat.
  • Eesti väed vabastavad Tartu

    Oluline verstapost Vabadussõjas, mis tõstis Eesti moraali ja kindlustas positsioone.
  • Eesti Asutava Kogu valimised

    Esimesed demokraatlikud valimised Eestis, mis tõid võimule rahva valitud esindajad.
  • Eesti vägede vastupealetung

    Oluline sõjaline edasiminek Vabadussõjas, mis aitas kaasa Eesti võidule.
  • Võnnu lahing

    Eesti väed koos liitlastega võitsid Landeswehri, tagades Eesti sõjalise edu.
  • Versailles' rahuleping

    Ametlikult lõpetati I maailmasõda ja määrati sõjajärgsed tingimused, mis muutsid Euroopa poliitilist kaarti.
  • Rahvasteliidu asutamine

    Versailles' lepinguga loodi Rahvasteliit, et edendada rahvusvahelist rahu ja koostööd.
  • Esimene Eesti Vabariigi valitsus

    Konstantin Pätsi juhitud valitsus alustas tööd, rajades aluse Eesti riiklusele
  • Tartu Ülikooli taasavamine

    Eesti esimene rahvuslik ülikool avati Tartus, tähistades hariduse ja teaduse arendamist iseseisvas Eestis.
  • Tartu rahu

    Eesti ja Nõukogude Venemaa sõlmisid rahulepingu, lõpetades Vabadussõja ja kindlustades Eesti iseseisvuse.
  • Eesti ja Nõukogude Venemaa vahelise vaherahu allkirjastamine

    Ajutine vaherahu Vabadussõjas, mis võimaldas läbirääkimiste alustamist.
  • Eesti esimese põhiseaduse vastuvõtmine

    Põhiseaduse heakskiitmine, mis määras kindlaks riigi valitsemiskorra ja kodanike õigused.
  • Eesti esimese põhiseaduse vastuvõtmine

    Põhiseaduse heakskiitmine, mis määras kindlaks riigi valitsemiskorra ja kodanike õigused.
  • Eesti Posti asutamine

    iseseisva Eesti Vabariigi postiteenistuse loomine.
  • Eesti ja Suurbritannia vahelise lepingu allkirjastamine

    Diplomaatiliste suhete loomine ja Eesti rahvusvahelise positsiooni tugevdamine.
  • Eesti vastuvõtmine Rahvasteliitu

    Rahvasteliit tunnustas ametlikult Eesti iseseisvust, tugevdades riigi rahvusvahelist positsiooni.
  • Tartu rahu ratifitseerimine

    Eesti parlament kinnitas Tartu rahu lepingu, kindlustades riigi iseseisvust ja territooriumit.
  • Rapallo leping

    Saksamaa ja Nõukogude Venemaa sõlmisid lepingu, taastades diplomaatilised suhted ja koostöö.
  • Prantsusmaa ja Belgia okupatsioon Ruhris

    Weimari Vabariik sattus suurde majanduskriisi, mis mõjutas kogu Euroopa majandust.
  • Eesti rahareform

    Krooni kasutuselevõtt ametliku valuutana, stabiliseerides majandust ja tugevdades rahvusvaluutat.
  • Dawesi plaan

    Majandusplaan, mille eesmärk oli aidata Saksamaal maksta sõjareparatsioone ja stabiliseerida majandus.
  • detsembri riigipöördekatse Eestis

    Kommunistide juhitud katse kukutada Eesti valitsus, mis nurjus ja tõi kaasa suurema poliitilise kontrolli.
  • Eesti ja NSV Liidu vahelise lepingu allkirjastamine

    Diplomaatiliste suhete arendamine.
  • Locarno lepingud

    Euroopa riigid sõlmisid lepingud, millega kinnitati Saksamaa läänepiire ja püüti tagada rahu.
  • Rahvasteliidu koosolek

    Eesti esindajad osalesid Rahvasteliidu koosolekul Genfis, tugevdades rahvusvahelist koostööd.
  • Eesti esimene raadiojaam alustab tööd

    Tallinna Raadio-Ringhäälingu loomine.
  • Must teisipäev

    Wall Streeti börsikrahh käivitas ülemaailmse majanduskriisi, tuntud kui Suur Depressioon.
  • Suur Depressioon jõuab Eestisse

    Majanduslangus mõjutab tugevalt Eesti majandust.
  • Konstantin Päts ja Johan Laidoner viivad Eestis läbi riigipöörde, kehtestatakse autoritaarne kord

    See muutis Eesti poliitilist süsteemi ja piiras demokraatiat.