Lähiajalugu 1

Franz Ferdinandi atentaat

Jun 28, 1914

Austrias nõuti kohe sõja alustamist Serbia vastu, mõlemal riigil oli taga palju liitlasi.

Austria-Ungari kuulutab sõja Serbiale

Jul 28, 1914

Esimese maailmasõja ametlik algus

Venemaa, Austra-Ungari ja Saksamaa kuulutavad üldmobilisatsiooni

Period: Jul 30, 1914 to Jul 31, 1914

See viib suured jõud sõtta, mis oleks olnud vaid Austria-Ungari ja Serbia vahel.

Saksamaa kuulutas Venemaale ja Prantsusmaale sõja, Suurbritannia kuulutab sõja Saksamaale ja Austria-Ungari kuulutab sõja Venemaale

Period: Aug 1, 1914 to Aug 4, 1914

Suurbritannial oli leping, mille alusel ta pidi sekkuma, kui keegi peaks rikkuma Belgia neutraliteeti ning Saksamaa tungiski Belgiasse.
See tiris rohkem riike Esimesse maailmasõtta

Vene armee ületab Ida-Preisimaa piiri

Aug 15, 1914

See kujundas maailmasõja idarinde

Tannenbergi lahing

Period: Aug 23, 1914 to Aug 30, 1914

See lahing toimus idarindel ning Saksamaa purustas seal Venemaa armee. See on oluline kuna see kujundas maailmasõja idarinnet.

Marne'i lahing

Period: Sep 5, 1914 to Sep 6, 1914

Saksa väed said lüüa Prantsusmaa ja Suurbritannia vägedelt. See mõjutas sõja edaspidist käiku läänerindel

Teine Ypresi lahing

Period: Apr 22, 1915 to May 15, 1915

Kasutati esimest korda mürkgaasi, see tegi olulist kahju Inglastele, kuid nad hoidsid rünnaku tagasi

Somme'i lahing

Period: Jul 1, 1916 to Nov 18, 1916

Lahing peeti Somme'i jõe kallastel Põhja-Prantsusmaal.
15. septembril kasutasid inglased seal esimest korda tanke.
See oli kõige verisem Esimese maailmasõja lahing, sakslased said 10km rindest edasi.

Venemaa kodusõda

Period: 1917 to 1923

Venemaa kodusõda toimus punaste ehk bolševike ja valgete vahel. See oli oluline Eesti iseseisvuse püsimisele, kuna Venemaal oli vähem sõjalist võimekust hakata Eesti vastu Vabadussõjas.

Saksamaa kuulutab piiramatu allveesõja

Feb 1, 1917

Saksamaa oli kaotamas Antandi riikidele. Nad asusid strateegilisele kaitsele ja panid lootuse sellele allveesõjale.

Venemaal toimub Veebruarirevolutsioon

Period: Mar 8, 1917 to Mar 12, 1917

Veebruarirevolutsiooniga destabiliseerub olukord Venemaal. Selle tagajärjel kujuneb Venemaal demokraatlik Ajutine Valitsus. See soodustab Eesti Vabariigi tekkimist.

Eesti saavutab autonoomia

Apr 12, 1917

See annab Eesti rahvale rohkem võimalust ühineda ning läbi selle hakkasid kujunema poliitilised institutsioonid.

Venemaal toimub Oktoobrirevolutsioon

Period: Nov 6, 1917 to Nov 8, 1917

Bolševikud saavad seeläbi võimu Venemaal ning esimest korda inimajaloos juhib riiki kommunistlik võim.

Kuulutati välja Eesti Asutava Kogu valimised

Nov 25, 1917

Sellega valmistuti kirjutama Eesti Vabariigi põhiseadust.

Moodustati Eesti Päästekomitee

Feb 19, 1918

Sinna kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik.
Selle eesmärk oli koostada Eestimaale iseseisvusmanifest.

Eesti iseseisvusmanifest loetakse esimest korda ette

Feb 24, 1918

Sellega on Eesti riik iseseisev, samal päeval nimetati ametisse Eesti Ajutine Valitsus. Edasi oli vaid vaja riiki kaitsta ja saada teistelt riikidelt tunnustust.

Saksamaa okupeeris Eestimaa

Feb 28, 1918

Selle sündmusega suruti Ajutine Valitsus alla.

Brest-Litovksi rahuleping

Mar 3, 1918

Venemaa ja Saksamaa kirjutasid alla rahulepingule mis tähendas, et Nõukogude Venemaa lahkus sõjast.
Selle tõttu algas Venemaal kodusõda ning see võimaldas Eestimaal kuulutada välja iseseisvuse ja neutraalsuse.

Kuulutatakse välja Weimari vabariik

Nov 9, 1918

Saksamaal hakkas kehtima demokraatlik kord. See oli presidentaalne vabariik.

Compiegne'i vaherahu

Nov 11, 1918

See oli rahuleping Antanti ja Saksamaa vahel, mis lõpetas tegevuse läänerindel ning Eestimaa sai jätkata tegevust

Eestimaal loodi Kaitseliit, ministeeriumid, rahvavägi ja ilmusid Eesti postmargid

Nov 11, 1918

See näitab, kuidas Eestimaa asutajad hakkasid samal päeval kohe tööle kui Saksa okupatsioon lõppes.

Weimari Vabariik tunnustab Eestimaa

Nov 19, 1918

Weimari Vabariik tunnustas ametlikult, et "Ülemat riigivõimu Eesti etnografilises piirkonnas käsitab Eesti ministeerium Ajutise Valitsuse kujul ja et kogu valitsemine selles piirkonnas läheb, niivõrd kui see juba sündinud ei ole, 21. novembrist saadik Eesti Valitsuse asutuste kätte."

Narva lahing

Period: Nov 28, 1918 to Nov 29, 1918

Narva lahing näitas, et Eesti sõjaline võimekus on väike ning eestlased pidid samal päeval Narvast taanduma. Järgmisel päeval kuulutasid bolševikud Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni.

Eestimaa Vabadussõda

Period: Nov 28, 1918 to Feb 2, 1920

Eestile saabub abi Suurbritannialt ja USA-lt

Dec 12, 1918

See aitab Eestimaal osutada vastupanu Venemaa vastu.

Valkla lahing

Jan 3, 1919

Selles lahingus tõrjuti Punaarmee kallaletung ning peale seda hakati teisi Eesti linnasid vabastama.

Punaarmee tõrjuti Eestimaa aladelt

Feb 24, 1919

See viis suurema osa sõjategevusest edaspidi Venemaale ja Lätti.

Versailles' rahuleping

Jun 28, 1919

27 riiki võtsid osa Pariisi rahukonverentsist.
Rahulepingu alusel kaotas Saksamaa kõik okupeeritud alad, kolooniad ja kaheksandiku piirialadest, seal kaotati sõjaväekohustus, armee maksimaalne suurus võis olla 100 tuhat meest.
Saksamaa pidi ka tunnustama Poola, Austria ja Tšehhoslovakkia iseseisvust.

Operatsioon Valge Mõõk

Period: Sep 28, 1919 to Nov 3, 1919

See oli operatsioon, kus taheti vallutada Petrograd ning taastada Venemaal valgete võim. See aga ei õnnestunud ning seeläbi said enamlased püsida võimul.

Maaseaduse vastuvõtmine

Oct 10, 1919

Selle seadusega võõrandati kõik Eesti mõisad ja maatükid. See oli oluline, kuna rahvas tahtis saada endale mingit maad ning see seadus võimaldas seda neile.

Tartu rahuleping

Feb 2, 1920

Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. See oli oluline, kuna läbi selle sai Eestimaa ka rahvusvahelise tunnustuse.

Eesti esimese põhiseadus võetaske vastu

Jun 15, 1920

See on oluline, kuna põhiseaduse vastu võtmisega on Eestil olemas veel üks oluline element ametlikust riigist.

Moodustati Nõukogude Liit

Dec 30, 1922

See oli oluline, kuna meie idanaaber sai läbi selle võimsamaks ja tulevikus see mõjutas Eesti julgeolekut.

Detsembrimäss

Dec 1, 1924

Nõukogude Liit püüdis haarata Eestis võimu, aga see ebaõnnestus. See oli oluline, kuna selle sündmusega kadus toetus kommunistide vastu Eestis.

Suur depressioon

Period: 1929 to 1939

See oli ületootmisest tingitud majanduskriis, kus alguses ameeriklased kaotasid töökohti ja pankrotistusid. Hiljem levis see mujale maailmasse kaasaarvatud Eestisse.

Eestis vahetus valitsus 5 korda

Period: 1932 to 1933

See põhjustas Eestis poliitilist ebastabiilsust ning oli üks eeldusteks Pätsi riigipöördele.

Vabadussõjalaste Keskliit esitas põhiseaduse muutmise eelnõu

1933

Põhiseadust taheti muuta nii, et oleks olemas suure võimuga riigivanema ametikoht ning, et Eesti muutus presidentaalseks vabariigiks.
See oli oluline, kuna see võimaldas Pätsil seaduslikult tõusta võimule.

Uus põhiseadus jõustus

Jan 24, 1934

Eesti oli nüüd ametlikult presidentaalne vabariik.

Päts, Laidoner ja Rei korraldavad riigipöörde

Mar 12, 1934

Nad arreteerisid koos sõjaväega vabadussõjalaste esindajaid.
Sellega algas Eestis vaikiv ajastu.

Eestis kuulutatakse kaitseolukord

Mar 12, 1934

See kestab kuni 1940. aastani. See on oluline kuna see annab rohkem põhjust Pätsile võimul püsimiseks.

Riigikogu on pandud vaikivasse olekusse

Oct 2, 1934

Siseminister Kaarel Eenpalu teatas, et Riigikogul ei lubata enam tulevikus kokku tulla.
Samal ajal ka suleti vapside liidud.

Tuli kokku Rahvuskogu

Feb 18, 1937

Rahvuskogu ülesandeks oli luua Eestis uus põhiseadus.

Uus põhiseadus jõustus taas

Jul 28, 1937

Uue põhiseaduse kohaselt sai riigikogu hakata jälle tegutsema ning see muutus kahekojaliseks.

VI Riigikogu valimised

Period: Feb 24, 1938 to Feb 25, 1938

Valimised toimusid uue põhiseaduse alusel. See on oluline kuna Riigikogu tuli tagasi.

1938. aasta Eesti presidendivalimised

Period: Apr 23, 1938 to Apr 24, 1938

Kõik asutused, millel oli õigus esitada Vabariigi Presidendi kandidaat esitasid Konstantin Pätsi. Järgmisel päeval sai ta seaduslikult Vabariigi Presidendiks.