Ajajoon

By Rihard Vahter

  • Franz Ferdinandi atentaat

    I maailmasõja ajendiks oli Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi atentaat

  • Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja

    Vastuseks Franz Ferdinandi mõrvale kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja

  • Saksamaa kuulutab Venemaale sõja

    Venemaa otsustas Sebria toetuseks kuulutada välja üldmobilisatsioon misjärel Saksamaa nõudis Venemaa demobiliseerumist, kuid Venemaa keeldus ja sedasi muutus sõda laialiulatuslikumaks

  • Saksamaa kuulutab sõja Prantsusmaale ja alustab sõjategevust

    Prantsusmaa kuulutas Venemaa toetuseks ka välja üldmobilisatsiooni (2. aug). Sellele vastas Saksamaa Prantsusmaale sõja väljakuulutamisega(3. aug) .

  • Saksamaa vägede sissetung Belgiast

    Saksamaa ründas neutraalset Belgiat, et saavutada kiire võit Prantsusmaa üle.

  • Briti Impeeriumi sõja kuulutamine Saksamaale

    Belgia neutraalsuse rikkumine tõi kaasa Suurbritannia sõjakuulutuse Saksamaale. See laiendas sõda globaalseks konfliktiks

  • Austria-Ungari kuulutas Venemaale sõja

  • Tannenbergi lahing

    Saksa väed purustasid Venemaa armee. See oli suur strateegiline võit Ida-Preisimaal (23-30 aug.)

  • Marne'i lahing

    Prantsusmaa ja Suurbritannia väed peatasid Saksa edasitungi Pariisi suunas. See viis kaevikusõja alguseni läänerindel.(5-12 sept)

  • Türgi astumine sõtta Keskriikide poolel

    Osmani impeerium liitus Keskriikidega. See avas uusi rindesid ja muutis sõja globaalseks.

  • Dardanellide operatsioon

    Atandi operatsioon Osaminriigi vastu lõppes edutult. (1915-1916)

  • Itaalia astumine sõtta Antanti poolel

    Itaalia loobus oma neutraalsusest ja liitus Antandiga. See avas uue rindelõigu Alpides

  • Verduni lahing

    Saksamaa ründas Prantsuse kindlustatud positsioone Verdunis. See oli üks sõja verisemaid ja pikimaid lahinguid. Üle 1,2 mln hukkunu (21 veeb- 16 dets).
  • Period: to

    Somme'i lahing

    Liitlasväed alustasid suurpealetungi Saksa positsioonide vastu. See tõi kaasa tohutud kaotused mõlemal poolel.

  • Rasputini mõrv

    Grigori Rasputin tapeti Petrogradis. Tema surm sümboliseeris Vene impeeriumi lagunemist.

  • Zimmermanni telegramm

    Saksamaa pakkus Mehhikole liitu USA vastu. Telegrammi avalikustamine tõi USA lähemale sõtta astumisele.

  • Veerbruari revolutsion

    Venemaa keiser Nikolai II kukutati troonilt. Ajutine valitsus jätkas sõda, kuid riik oli kaoses.

  • USA astumine sõtta

    Ameerika Ühendriigid kuulutasid Saksamaale sõja. See muutis sõja kulgu liitlaste kasuks.
  • Period: to

    Venemaa kodusõda

    Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste (bolševike) Partei juhtkonna juhtimisel ja toetusel endise Venemaa keisririigi territooriumil "punaste" (bolševike revolutsioonilise valitsuse toetajate) ja "valgete" (bolševike revolutsioonilise valitsuse vastaste) jõudude vahel toimunud relvakonflikt.

  • Eesti sai Venemaalt suhtelise autonoomia

    Eesti sai Venemaalt suhtelise autonoomia ehk Eesti oli ajutiselt enamvähem iseseisev, kuid kuulus endiselt Venemaa koosseisu.

  • Esimest korda tuli kokku Eesti Ajutine Maanõukogu

    Maanõukogu oli esimene üle-eestiline omavalitsusorgan, kus olid esindatud kohalike omavalitsuste esindajad linnadest ja maakondadest-valdadest. SEda juhtis Konstatin Päts

  • Saksa okupatsiooni algus Eestis

    Sügisel 1917 vallutasid Saksamaa väed suurejoonelise meredessandiga Lääne-Eesti saared.

  • Tallinna Omakaitse asutamiskoosolek

    Omakaitse ülesandeks sai korra hoidmine linnades koostöös kohaliku miilitsa ja politseiga ning sõjaväelaste järjest sageneva marodöörluse ning muude avalike korrarikkumiste ohjeldamine.

  • Oktoobrirevolutsioon

    Bolševikud võtsid võimu Petrogradis. See viis Venemaa sõjast väljaastumiseni. vkj 25.okt

  • Esimese päevakäsu allkirjastamine ning Eesti diviisi formeerimse alustamine

    Nii õnnestus Eestisse koondada tuhandeid mööda Venemaad ja rinnet laiali pillutatud Eesti sõjaväelasi.

  • Eesti Vanematekogu komisjoni moodustamine Eesti iseseisvusmanifesti teksti koostamiseks

    1. veebruaril 1918 moodustas Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu (Eesti Maapäeva) Vanematekogu komisjoni Eesti iseseisvusmanifesti teksti koostamiseks.

  • Võeti vastu manifest kõigile Eestimaa rahvastele

    1. veebruaril võttis 1918 Ajutise Maanõukogu Vanematekogu vastu Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele, millega kuulutati Eesti iseseisvaks vabariigiks.

  • Kuulutati välja Eesti vabariik

    1. veebruaril loeti manifest ette Toris ja Viljandis ning 25. veebruaril Tallinnas ja Paides.Tallinlastele luges manifesti ette Eesti ajutise valitsuse värske peaminister Konstantin Päts.

  • Brest-Litovski rahuleping

    Brest-Litovski rahuleping oli rahuleping, mis kirjutati alla 3. märtsil 1918 Brest-Litovskis Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Nelikliidu vahel Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumise kohta. Venemaa annab Eesti,Läti, Leedu, Poola, Ukraina ja Soome alad Saksamaale.

  • Võnnu lahing

    Eesti ja Läti väed alistasid Saksa Landeswehri. Võit Võnnu lahingus (Cēsise lahing) tähistatakse Eestis Võidupühana.

  • Operatsioon Valge Mõõk

    Vene Loodearmee, Eesti sõjaväe ja Suurbritannia laevastiku laevade pealetungioperatsioon Loode-Venemaal eesmärgiga vallutada Petrograd. Seda ei suudetud. Tuntakse kui ka sügis pealetung Petrogradile

  • Compiegne'i vaherahu

    Saksamaa allkirjastas vaherahu. See lõpetas sõjategevuse ja tähistas sõja lõppu.

  • Narva lahing

    Punaarmee ründas Narvat, alustades Vabadussõda. Eesti väed ja vabatahtlikud asusid vastupanule.
  • Period: to

    Vabadusõda

    Eesti võitis ja Venemaa tunnustas Eesti iseseisvaks

  • Weimari Vabariigi asutamine

    Saksamaa asutas Weimari Vabariigi, mis tähendas demokraatliku valitsemisvormi kehtestamist. See periood oli ebastabiilne ja majanduslikult keeruline, mis viis hiljem Hitleri võimuletulekuni.
  • Period: to

    Landersveeri sõda

    Eesti ja Läti väed võitlesid Saksa Landeswehri ja Rauddiviisi vastu. Võit Landeswehri üle kindlustas Eesti ja Läti iseseisvuse. Tagajärjena Baltisakslaste roll ja maine langesid.

  • Versailles' rahuleping

    Leping sõlmiti Saksamaaga, määrates reparatsioonid ja territoriaalsed muudatused, mis mõjutasid tugevalt Euroopa poliitilist maastikku.

  • Rahvasteliidu asutamine

    Asutati Rahvasteliit, et edendada rahvusvahelist koostööd ja tagada rahu. Selle eesmärk oli vältida tulevasi sõdu. Rahvasteliidu põhikiri allkirjastati 28. juunil 1919 ja jõustus 10. jaanuaril 1920.

  • Eesti aeg Tartu Ülikoolis

    1. detsembril 1919 alustas ülikool tööd eestikeelse Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolina. Õppetööga tegi algust 347 üliõpilast, kellest 90% olid eestlased. Pärast Vabadussõja lõppu 1920. aastal hakkas tudengite arv kiirelt kasvama ning sama õppeaasta lõpuks oli tudengite arv juba enam kui kahekordistunud.

  • Relvarahu Eesti ja Venemaa vahel

    1. detsembril 1919 sõlmisid Eesti ja Venemaa relvarahu mis pidi kestma 3.-10. jaanuar, aga sõjategevust peale seda enam ei alustatudki.

  • Tartu rahulepingu allkirjastamine

    Eesti ja Nõukogude Venemaa sõlmisid Tartu rahulepingu. Leping tunnustas Eesti iseseisvust ja määras piiri. Venemaa pidi välja maksma Eestile 11 tonni kulda

  • Eesti Vabariigi esimene põhiseadus

    Asutav Kogu võttis põhiseaduse vastu 15. juunil 1920 ja see jõustus 21. detsembril samal aastal. Põhiseadus tugines võimu koondamise põhimõttele ühekojalise Riigikogu kätte. Riigipead ei olnud, rahvusvahelises õiguses ettenähtud riigipea ülesandeid täitis valitsuse juht riigivanem.

  • Eesti liitus Rahvasteliiduga

    Rahvasteliiduga ühinemine võeti Eestis sihiks juba 1919. aastal ja 23. novembril 1919 asutati Eesti Rahvasteliidu Ühing, kuid peatselt selgus, et Eesti astumist Rahvasteliitu hakkas takistama suurriikide tunnustuse puudumine meie iseseisvusele. Peale Tartu rahulepingut esitati ametlik taotlus.

  • USA tunnustas Eesti de jura-ks

    Aastal 1922 avas Eesti diplomaatilise esinduse USAs. Eesti esindus tegutses USAs ka Nõukogude okupatsiooni ajal, kusjuures USA juhtkond tunnustas sel ajal seda esindust ka Eesti seadusliku esindusena.

  • Eesti krooni kehtestamine

    Eesti kehtestas oma rahvusvaluuta, krooni, mis stabiliseeris riigi majanduse ja aitas kaasa majandusliku iseseisvuse saavutamisele. Krooni kasutuselevõtt oli oluline samm rahvusliku identiteedi ja majanduspoliitika kindlustamisel.
  • Period: to

    Suur depressioon

    Ülemaailmne majanduskriis, mis algas USA börsikrahhiga 1929. aastal ja levis kiiresti üle maailma, põhjustades tohutut majanduslikku ja sotsiaalset kahju.

  • Balti liidu loomine

    Eesti, Läti ja Leedu sõlmisid Balti liidu, et tugevdada vastastikust koostööd ja kaitset, püüdes säilitada iseseisvust keerulises rahvusvahelises olukorras.

  • Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)

    See oli Eesti Vabariigi teine põhiseadus. See võeti vastu rahvahääletusel 14.–16. oktoobril 1933 ja jõustus 24. jaanuaril 1934. Seadus kaotas kehtivuse, kui 1938. aastal jõustus Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus. See oli presidentaalne

  • 1934. aasta riigipööre

    Johan Laidoner, Konstantin Päts ja August Rei korraldatud veretu sõjaväeline riigipööre, mille käigus kindralleitnant Laidoner ning ajutine riigivanema kohusetäitja Päts lasid arreteerida konkureerivat neljandat kandidaati Andres Larkat toetanud vabadussõjalaste mitusada juhti ning aktivisti. Päts nimetas põhiseadust rikkudes Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks ning peatas oma dekreediga riigivanema ja riigikogu valimiste protsessi.
  • Period: to

    Vaikiv ajastu

    Tolleaegset riigikorda on iseloomustatud kui autoritaarset režiimi. Perioodi käigus muudeti Eesti riigikorda ulatuslikult. Riigivanem Konstantin Päts kuulutas välja üleriigilise kaitseseisukorra.

  • Rahvuskogu

    Rahvuskogu oli Eesti eriülesandega rahvaesindus, mis tegutses 1937. aastal. Rahvuskogu üldkoosolek võttis vastu põhiseaduse 28. juulil 1937 ning selle elluviimiseks vajalikke seadusi, nendeks olid Vabariigi Presidendi valimise seadus, Riigivolikogu valimise seadus, Riiginõukogu kujundamise seadus, Vabariigi Presidendi tasu seadus ja Üleminekuaja seadus.

  • Eesti Vabariigi põhiseadus(1938)

    Eesti Vabariigi 1938. aasta põhiseadus oli Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus. See jõustus 1. jaanuaril 1938 ja kehtis de facto 21. juunini 1940, mil viimane põhiseaduslik valitsus pidas Nõukogude Liidu okupatsiooni tingimustes viimase koosoleku, de jure aga 29. juulini 1992, kui jõustus 28. juunil samal aastal rahvahääletusel vastu võetud Eesti Vabariigi neljas põhiseadus.

  • Esimesee riigivolikogu valimised

    Parlamendi alamkotta, 80-liikmelisse Riigivolikogusse, valiti üks liige igast 80-st valimisringkonnast. Kõigi enne 1933. aasta rahvahääletust tegutsenud erakondade tegevus oli selleks hetkeks peatatud ning valimistel osalesid ainult üksikkandidaadid. Valimismääruse järgi võisid kodanike grupid kaheksa päeva jooksul oma kandidaate üles seada. Iga kandidaadi eest tuli maksta kautsjon 250 krooni ning soovituseks tuli koguda 150 allkirja.