Esimene maailmasõda

Ferdinandi atendaat

Jun 28, 1914

Reserv- ja tegevväelaste mobiliseerimine

Period: Jul 1, 1914 to Jul 30, 1914

Eesti-, Liivi-, Kuramaa ja Vitebski kubermangudest värvati I maailmasõja ajal Venemaa keisririigi armeesse 80 000 meest Eestist ja 250 000 Lätist. Umbes kümnendik neist hukkus lahingus.

Austria-Ungari keisririik kuulutab Serbiale sõja

Jul 28, 1914

Austria-Ungari tungis Belgradi, kus linna suurtükivägedega pommitati.

Saksamaa kuulutab Venemaale sõja

Aug 1, 1914

Austria-Ungari tungis Venemaale

Aug 10, 1914

Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad Austria-Ungarile sõja

Aug 12, 1914

Tannenbergi lahing

Period: Aug 26, 1914 to Aug 30, 1915

Otsustav lahing Venemaa Keisririigi ja Saksa Keisririigi vahel esimese maailmasõja esimestel päevadel Ida-Preisimaal.

Marne'i lahing

Period: Sep 5, 1914 to Sep 12, 1914

Üks esimesi suuremaid lahinguid, kus Saksa väed üritasid läbi murda Prantsuse ja Briti vägedest. Liitlased suutsid peatada Saksa pealetungi Pariisi suunas.

Esimene Ypresi lahing

Period: Oct 19, 1914 to Nov 30, 1914

Peeti läänerindel Ypresi ümbruses Belgias Lääne-Flandrias.
Saksamaa ja liitlasvägede (belglased, prantslased, britid, kanadalased) vahel.

Saksamaa alustab Suurbritannia mereblokaadi.

Feb 4, 1915

Bulgaaria liitus sõjaga

Oct 14, 1915

Verduni lahing

Period: Feb 21, 1916 to Dec 18, 1916

Saksamaa ja Prantsusmaa vägede vaheline lahing Esimeses maailmasõjas 1916. aastal Verduni kindluse ümbruses Prantsusmaal. See oli kogu sõja üks suuremaid maismaalahinguid.

Somme'i lahing

Period: Jul 1, 1916 to Nov 18, 1916

Somme'i lahing toimus Esimeses maailmasõjas 1916. aastal prantslaste, inglaste ja sakslaste vahel.

Itaalia deklareerib sõja Saksamaale

Aug 28, 1916

Venemaa ajutine valitsus otsustab, et alad, mille elanikkonnast enamus on eestlased, ühendatakse ühtseks autonoomseks Eesti kubermanguks, mida valitseb kuberner

Mar 30, 1917

Eestimaa kuberneri ametikohaga moodustati ka Eestimaa Kubermangu Ajutiseks Maanõukoguks nimetatud omavalitsusorgan, mille jaoks toimusid kevadel ja suvel valimised. See tõi kaasa tõusulaine poliitilises aktiivsuses ja poliitiliste erakondade loomise. Rahvuslike poliitikute seas hakkas levima idee Eesti omariiklusest Vene Vabariigi sees. Ühtlasi tõusis järsult ka enamlaste toetus, kes viisid läbi töölisnõukogude loomist linnades ja Eestis asuvates sõjalistes üksustes.

Eesti sõjaüksuste loomine

Apr 1, 1917

Kümned tuhanded Eesti sõdurid, kes olid olnud hajutatud Keiserliku Venemaa Armee eri sõjaväeüksuste vahel, tulid 1917. aastal Eesti sõjaväeüksuse loomiseks tagasi. Sellest sai alus Eesti armeele, mis tõestas end hiljem Vabadussõjas.

Ühendkuningriigid kuulutavad sõja Saksamaale

Apr 6, 1917

Oktoobrirevolutsioon

Oct 25, 1917

Asutava Kogu tegevus jäi nõrgaks, mistõttu tekkis soodne pinnas võimu haaramiseks, mida kasutasid ära enamlased eesotsas Leniniga

Ajutine Maanõukogu kuulutab end kõrgeimaks võimukandjaks Eestimaal

Nov 15, 1917

Eesti iseseisvumine

Feb 24, 1918

Brest-Litovski rahuleping

Mar 3, 1918

Rahuleping, mis kirjutati alla 3. märtsil 1918 Brest-Litovskis Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Nelikliidu (Keskriikide) vahel Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumise kohta. Nõukogude Venemaa oli sunnitud selle rahulepinguga loovutama Soome, Eesti, Läti, Ukraina, Leedu ja Poola.

Novembrirevolutsioon

Period: Oct 29, 1918 to Aug 11, 1919

Novembrirevolutsioon oli esimese maailmasõja lõpus Saksa keisririigis tekkinud poliitiliselt ajendatud tsiviilkonflikt, mille tulemusena asendati Hohenzollernite monarhia vabariigiga. Revolutsiooniline periood kestis 1918. aasta novembrist 1919. aasta augustini, kui asutati Weimari vabariik.

Compiègne'i vaherahu

Nov 11, 1918

Compiègne'i vaherahu oli 11. novembril 1918 Esimese maailmasõja ajal Antanti ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Compiègne'i linna lähedal sõlmitud kokkulepe, mis lõpetas sõjategevuse läänerindel. Lepe sõlmiti kell 11.00 ehk 11. kuu 11. päeva 11. tunnil. Ametlikult ei kuulutatud leppega Saksamaad alistatuks.

Eesti Vabadussõda

Period: Nov 28, 1918 to Feb 2, 1920

Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt. Lisaks hõlmas see Läti põhjaosas 15. juunist kuni 3. juulini 1919 peetud Landesveeri sõda baltisaksa väekoondiste vastu.

Tallinnas koguneb Eesti Asutav Kogu

Apr 23, 1919

Selle suurimad saavutused olid põhiseaduse ja maaseaduse vastuvõtmine. Viimase põhjal viidi 1920. aastal läbi radikaalsed maareformid, millega riigistati (valdavalt saksa rahvusest) mõisnike suurmaaomand ja jagati see talurahvale, eeskätt Vabadussõjast osavõtnutele.

Asutav kogu

Period: Apr 23, 1919 to Dec 20, 1920

Asutav kogu mängis Eesti iseseisvuse loomisel suurt rolli, võttes vastu põhiseaduse ning maaseaduse. Põhiseaduses seisnevad oluliseimad punktid:
- riiki valitses 100-liikmeline riigikogu, mille ametiaaeg kestis 3 aastat
- kodanikuvabaduse austamine Asutava kogu poolt loodud põhiseadus oli üks liberaalsemaid toonases maailmas.

Võnnu lahing

Period: Jun 19, 1919 to Jun 23, 1919

Võnnu lahing toimus 19. kuni 23. juunini 1919 Cēsise lähistel Põhja-Lätis eestlaste ja Saksa Landeswehri vahel, Landesveeri sõjas. Lahingu võitsid eestlased ning seda päeva tähistatakse Eestis võidupühana.

Versailles'i rahu sõlmimine

Jun 28, 1919

liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaa pealinnas Pariisis Versailles' lossi peeglisaalis sõlmitud leping, mis jõustus 10. jaanuaril 1920 ning lõpetas esimese maailmasõja.

Pihkva ja Peterburi kubermangude vallutamine

Period: Jul 1, 1919 to Aug 31, 1919

1. aasta mais tehtud rünnaku tagajärjel sai Põhjadiviis enda kätte suurema osa Pihkva ja Peterburi kubermangudest. Eesti ja Briti laevastikud ja ingerisoomlastest moodustatud rügement olid Loodearmeele abiks. Mai lõpus sooritas Punaarmee vasturünnaku, augusti lõpuks olid Loodearmee valduses aga ka Jamburgi ja Oudova oblastid.

Viimased lahingud Nõukogude Venemaaga

Period: Nov 1, 1919 to Nov 30, 1919

Novembris oli Punaarmee taas Eesti piiril ning 1919. aasta novembris ja detsembris peeti Viru rindel Vabadussõja kõige julmemad lahingud. Nõukogude sõjaväe juhatus saatis Eestiga sõdima kaks armeed, kokku 60 000 meest. Eesti astus neile vastu 20 000 mehega. Lõunarindel oli olukord rahulik. Nõukogude Venemaa ei suutnud Eesti kaitsejõude purustada ja 31. detsembril 1919 sõlmiti ajutine relvarahu.

Algavad rahuläbirääkimised Nõukogude Venemaaga

Dec 5, 1919

Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel hakkab kehtima vaherahu

Jan 3, 1920

Tartu rahulepingu allkirjastamine

Feb 2, 1920

Tartu rahulepinguga tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust igaveseks ajaks ja loobus kõigist taotlustest Eesti ala valitsemiseks.

Eesti saab Rahvasteliidu liikmeks

Sep 1, 1921

Rapallo leping

Apr 16, 1922

Rapallo leping oli Itaalias Genova eeslinnas Rapallos Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmitud rahvusvaheline leping, millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmistest ning lepiti kokku kaubandus- ja majandussuhete arendamises enamsoodustuse põhimõttel. Lepingu salaklausel nägi ette Saksamaa sõjatööstuse ja väljaõppe korraldamist Nõukogude Venemaal.

Majanduskriis

1923

Paljud Venemaaga seotud ettevõtted kaotasid oma turu ning pangad jäid laenudest ilma. See tingis selle, et hakati välja töötama uut majanduspoliitikat, kus pöörati tähelepanu ekspordile.

Sõlmiti Eesti-Läti kaitseliidu leping

Nov 9, 1923

1. detsembri mäss

Dec 1, 1924

Detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis 1. detsembril 1924. Umbes kahesajast riigipöördekatses osalejast sai tulevahetustes surma 13, hiljem vahistati veel üle 500 inimese.

Eesti krooni kasutuselevõtt

Jan 1, 1928

Eesti marga ja penni kasutamine lõpetati 1927. aasta mais vastu võetud Rahaseadusega, mis hakkas kehtima 1. jaanuaril 1928. Üks kroon jaguneb sajaks sendiks. Uue rahaühiku nimi tuli margaga paralleelselt kasutuses olnud nn kuldkrooni nimest.

Kelloggi-Briandi pakt ehk Pariisi pakt

Aug 27, 1928

Mõisteti hukka sõja kui rahvusliku poliitika edendamise vahendi. Paktile kirjutasid alla esindajad 15 riigist

Eesti Vabadussõjalaste liit

Period: 1933 to 1934

Soovisid muuta Eesti presidentaalseks riigiks, aga plaan nurjus Pätsi riigipöördekatse tõttu

1934. aasta riigipööre

Mar 12, 1934

Johan Laidoneri, Konstantin Pätsi ja August Rei poolt 12. märtsil 1934 korraldatud veretut sõjaväeline riigipööre, mille käigus kindralleitnant Laidoner ning ajutine riigivanema kohusetäitja Päts lasid arreteerida konkureerivat neljandat kandidaati Andres Larkat toetanud vabadussõjalaste mitusada juhti ning aktivisti. Päts nimetas põhiseadust rikkudes Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks ning peatas oma dekreediga riigivanema ja riigikogu valimiste protsessi

Vaikiv ajastu

Period: Mar 12, 1934 to Jun 21, 1940

Aprilliks olid välja kuulutatud nii VI Riigikogu kui ka riigivanema valimised, kuid 19. märtsil 1934 lükkas Konstantin Päts dekreediga mõlemad valimised edasi kuni kaitseseisukorra lõpuni. Tolleaegset riigikorda on iseloomustatud kui autoritaarset režiimi. Perioodi käigus muudeti Eesti riigikorda ulatuslikult. Valitses tsensuur. Suleti Eesti Vabadussõjalaste Keskliit, keelati poliitilised koosolekud ja rongkäigud.

Balti liidu sõlmimine

Sep 12, 1934

Balti liit (Eesti, Läti ja Leedu poliitiline liit) sõlmiti 12. septembril 1934. Leping sätestas Balti riikide välispoliitika kooskõlastamise nõude sellistes küsimustes, kus kolmel riigil oli ühine huvi; samuti hakati pidama regulaarseid välisministrite konverentse.

Rahvuskogu

Period: Feb 18, 1937 to Aug 17, 1937

Rahvuskogu koosnes kahest kojast ning peamine eesmärk oli võtta vastu uus põhiseadus, mille alusel toimusid 1938. aastal kahekojalise VI Riigikogu valimised.

Konstantin Päts on Riigihoidja

Period: Sep 3, 1937 to Apr 24, 1938

Rahvuskogu poolt vastu võetud Eesti Vabariigi Põhiseaduse avaldamisest Riigi Teatajas 3. septembril 1937, kuni Vabariigi Presidendi ametisseastumiseni 24. aprillil 1938.

Konstantin Päts Eesti president

Period: Apr 24, 1938 to Jul 21, 1940

Pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal sundisid stalinistliku režiimi esindajad Pätsi Eesti presidendi ameti maha panema ja deporteerisid ta koos perega Venemaale.