-
Franz Ferdinandi atendaat
Franz Ferdinand tapeti Gavrilo Principi poolt 1914 -
Austria-Ungari kuulutab serbiale sõja
Atentaadi tagajärjel esitas Austria-Ungari Serbiale ultimaatumi, millega Serbia ei nõustunud, mistõttu kuulutati sõda. Järgnevate nädalate jooksul kisti sõtta kõik Euroopa suurriigid. -
Osalise mobilisatsiooni väljakuulutamine
Venemaa kuulutas Serbia toetuseks välja osalise mobilisatsiooni, millele järgnes üldmobilisatsiooni väljakuulutamine. -
Saksamaa kuulutab Venemaale sõja
Sõja põhjuseks oli Venemaa keeldumine Saksamaa esitatud nõudest demobiliseeruda. -
Saksamaa kuulutas sõja Prantsusmaale
Prantsusmaa kuulutas Venemaa toetuseks 2. augustil välja üldmobilisatsiooni ning selle tõttu kuulutas Saksamaa Prantsusmaale sõja -
Inglismaa kuulutab Saksamaale sõja
Suurbritannia oli Londoni lepinguga andnud Belgia neutraliteedile sõjalise garantii ning kuulutas seetõttu Saksamaale sõja. -
Tannenbergi lahing 23.-30.08
Tannenbergi lahingus võitlesid Venemaa 1. armee ja 2. armee ning Saksamaa 8. armee. Lahing lõppes Venemaa 2. armee peaaegu täieliku hävitamise ja selle ülemjuhataja Aleksandr Samsonovi enesetapuga. -
Marrne'i lahing 5.-12.09
Ühel poolel võitles Saksamaa, teisel poolel Prantsusmaa, Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik. Prantsusmaa kaotused olid suurimad. Lahing nurjas Schlieffeni plaani vallutada Prantsusmaa pealinn Pariis. -
Gallipoli lahing 1915-1916
-
Teine Ypres'i lahing 22.04-15.05
Sakslased kasutasid esimest korda sõjategevuses kloorigaasi. -
Itaalia kuulutab Austria-Ungarile sõja
- aastal ühines liitlastega Itaalia ja Keskriikidega Bulgaaria
-
Rumeenia ühines liitlastega
-
Somme'i lahing 1.07-18.11
Somme'i lahing toimus prantslaste, inglaste ja sakslaste vahel. Sõda on märkimisväärne, kuna kasutati esimest korda tanke. -
Venemaa valitsus kukkus kokku
Venemaa valitsus kukkus revolutsiooni tagajärjel kokku. -
Ameerika Ühendriigid ühinesid liitlastega
-
Ameerika Ühendriigid kuulutavad Saksamaale sõja
Saksamaa asus strateegilisele kaitsele ning Saksa välisministeeriumi saadetud kiri Mehhikole pani Ameerika Ühendriike keskriikidele sõda kuulutama. (Kirjas pakuti Mehhikole 19. sajandil USA-le kaotatud territooriume, kui nad astuvad sõtta nende vastu.) Seoses sellega, kuulutasid Saksamaale sõja 11 Ladina-Ameerika riiki. -
Oktoobrirevolutsioon 24.-26.10
Riigipööre, mille käigus bolševikud , eesotsas Leniniga kukutasid ajutise valitsuse, sündis Nõukogude Venemaa -
Saksa väegede poolt okupeerimine
Saksa väed okupeerisid Ukraina, Mandri-Eesti, Pihkva ja osa Valgevenest. -
Compiegne vaherahu
Kahurid ei lase, relvad ei tulista, selle tulemusel Saksamaa kaotas I Maailmasõja -
Brest-Litovski rahuleping
Venemaa valitsuse kokku kukkumine, teine revolutsioon ja mitmed sõjalised tagasilöögid sundisid Venemaad 1918. aastal Keskriikidega allkirjastama Brest-Litovski rahulepingu. See oli sakslaste jaoks märkimisväärne võit, sest võimaldas idarindel olevad väeüksused suunata läände.
Selle alusel astub Nõukogude Venemaa sõjast välja, kaotades hinnanguliselt 25% rahvastikust, 25% tööstusest ja 30% põllumajanduslikust maast -
Hispaania gripi pandeemia
Aasta aega kestnud surmav pandeemia, põhjustas üle 17 miljoni surma -
Sakslaste pealetund Hiiumaalt Haapsallu
-
Tekkis otsus kuulutada Eesti iseseisvaks
Ajutise Maanõukogu Vanematekogu võtab vastu otsuse kuulutada Eesti iseseisvaks ning koosta Päästekomitee, kuhu kuulusid Konik, Päts, Vilms -
Valga langemine
-
Iseseisvusmanifest
23.veebruari õhtul kell 19:00 loeti ette manifest Endla teatri rõdult. Päts luges selle ette Tallinnas 25. veebruaril -
Ametisse nimetati Eesti Ajutise Valitsuse
Eestimaa Päästekomitee nimetas ametisse Eesti Ajutise Valitsuse kus oli 13 liiget, k.a. Päts -
Novembrirevolutsioon 29.10-11.08
See oli poliitiliselt ajendatud tsiviilkonflikt, mille tulemusena asendati Hohenzollernite monarhia vabariigiga. -
Weimari Vabariik
Weimari vabariigiks nimetatakse ajajärku Saksa Riigis aastatel 1919–1933. Weimari linnas võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja Saksa vabariik.
Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos. Versailles' rahulepingu piirangute tõttu ei olnud Weimari vabariik sõltumatu riik ja selle maa-ala olid sõja võitjad osaliselt okupeerinud. Samuti seisis riik silmitsi sõjakahjude tasumise kohustusega ning selle rahandust kahjustas hüperinflatsioon. -
Punaarmee ründab Narvat
Punaarmee ründab Narvat ning selle tulemusena algab Vabdussõdaa -
Sõja murdepunkt jaanuaris
See saavutati tänu koolipoiste julgusele, vabatahtlike väeüksuste loomisele. Laidoner pandi sõjaväe ülemjuhatajaks. -
Saaremaa mäss veebruaris
-
Asutav kogu
Aprillis moodustatud kogu, mis tegeles ja töötas välja Eesti Vabariigi põhiseaduse -
Rahvasteliit 1919-1946
Rahvasteliit oli valitsustevaheline rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi Esimese maailmasõja lõpetanud Pariisi rahukonverentsi tulemusel. See oli esimene ülemaailmne organisatsioon, mille põhiülesanne oli tagada maailmarahu. -
Eesti kuulumine rahvasteliitu 1921-1940
Eesti kuulus iseseisva riigina Rahvasteliitu 22. septembrist 1921 kuni Nõukogude okupatsiooni alguseni juunis 1940, ent säilitas formaalse liikmesriigi staatuse kuni selle rahvusvahelise organisatsiooni tegevuse lõppemiseni 1946. aastal. -
Paju lahing
Paju lahing oli Eesti Vabadussõja ajal Eesti Rahvaväe Tartu-Valga grupi ja Punaarmee vahel Paju mõisa pärast toimunud lahing. Sellega otsustati sõjaliselt olulise Valga linna ja raudteesõlme langemine Eesti vägede kätte. Lahingus sai surmavalt haavata Eesti vägede rünnakut juhtinud Julius Kuperjanov. -
Julius Kuperjanovi surm
-
Landeswehri sõda 5.06-3.07
Sõja tulemusene tõestati Landeswehri vägede pealetung ja Läti iseseisvuse saavutamise soodustamine -
Võnnu lahing 19.06-23.06
Lahing, milles tuli võitjaks Eesti -
Versailles' rahu
Leping jõustus 10. jaanuaril 1920 ning lõpetas esimese maailmasõja. -
Esimene ettepanek vaherahu sõlmimiseks
Tehti esimene ettepanek Eesti ja Nõukogude Venemaa vahelise vaherahu sõlmimiseks. Selle esitas Nõukogude Venemaa. -
Johan Unt määrati kaitse Liidu ülemaks
-
Tart Ülikool avas uksed
Kool oli eestikeelne -
Võeti vastu EV I Põhiseadus
- aastal Asutava Kogu poolt vastu võetud põhiseaduse alusel oli Eesti ilma riigipeata ja Riigikogust sõltuva valitsusega riik.
-
vabadussõja relvarahu
Rindel lõppesid lahingud -
Tartu rahuleping
Tartu rahuleping on Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. -
Eesti ühines Rahvasteliiduga
-
Kommunistide korraldatud riigipööre
Riigipööre nurjus ja kindlustas demokraatliku valitsemiskorra jätkumise -
Suur depressioon
Ülemaailmne majanduskriis, mis eelned Teisele maailmasõjale. Paljudes riikides sai see alguse pärast 24. oktoobri börsikrahhi Ameerika Ühendriikides. -
Hitleri võimule tulek
Hitler sai Saksamaal võimule -
Eesti riigipööre 1934
Riigipöördeks nimetatakse plaanitud riigivanema valimistel kandideerinud Laidoneri, Pätsi ja Rei poolt korraldatud veretut sõjaväelist riigipööret. Päts nimetas põhiseadust rikkudes Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks ning peatas oma dekreediga riigivanema ja riigikogu valimiste protsessi. Riigipööret peetakse Eesti Vabariigi demokraatliku järjepidevuse hävitamiseks ning sisenemiseks Pätsi autoritaarvõimu ajastusse. Alanud perioodi on hakatud tagantjärele nimetama vaikivaks ajastuks. -
Vapside plaanitud riigipööre
-
Rahvuskogu võtab vasti EV põhiseaduse
-
III EV põhiseaduse vastuvõtmine
Võeti vastu kolmas põhiseadus, mille aluseks oli Francis Lieberi raamatus avakdatud riigiõiguslikud ideed. -
Konstantin Päts sai Eesti presidendiks