Ajajoon. Karolin Sakjas

Franz Ferdinandi tapmine

Jun 28, 1914

Serbia salaorganisatsiooni liige Gavrilo Sarajevos tappis Austria troonipärija Franz Ferdinandi. Austria pealinnas nõuti kohe sõja alustamist Serbia vastu, Serbia selja taga valmis Venemaa, Viinil Saksamaa.

Esimese maailmasõja algus

Jul 28, 1914

Austria-Ungari kuulutas kuu aega hiljem Serbiale sõja ning algas ametlikult I maailmasõda.

Tannenbergi lahing idarindel (23.08–30.08.1914)

Aug 23, 1914

1. augustil ületas Venemaa Ida-Preisimaa piiri. Tannenbergi lahingus piirasid Saksa väed Vene väed ümber ja purustasid selle. Päästeti Ida-Preisimaa.

Esimene Marne'i lahing läänerindel (05.09–06.09.1914)

Sep 5, 1914

Septembriks oli Saksa sõjavägi saavutanud suurt edu ja lähenes Pariisile. Marne'i lahingus andsid Prantsuse ja Briti väed löögi Saksa vägedele ning nurjas Saksa sõjaplaani.

II Ypres'i lahing läänerindel (22.04– 15.05.1915)

Apr 22, 1915

Sakslased kasutasid Teises Ypres'i lahingus kloori sisaldavat mürkgaasi, mis põhjustab lämbumissurma kopsudesse koguneva vedeliku tõttu.

Gorlice'i lahing idarindel (02.05– 22.06.1915)

May 2, 1915

Saksa-Austria vägi sundis Vene väe Galiitsiast lahkuma pärast seda, kui Vene vägi vallutas 22.märtsil Karpaatides Przemysli.

Serbia langemine Balkani rindel

Oct 14, 1915

Saksamaa, Austria-Ungari ja Bulgaaria vallutasid sügisel kogu Serbia.

Verduni lahing (21.02–18.12.1916)

Feb 21, 1916

Verduni lahing oli Saksamaa ja Prantsusmaa vägede vaheline lahing Verduni kindluse ümbruses Prantsusmaal. See oli kogu sõja üks suuremaid maismaalahinguid.

Jüüti lahing Kaukaasia rindel (31.05–01.06.1916)

May 31, 1916

Briti laevastik (150 sõjalaeva) tõrjus tagasi Saksa eskaadri (99 sõjalaeva), kes tahtis tungida Põhjamerele.

Somme'i lahing idarindel (1.07–18.11.1916)

Jul 1, 1916

Prantsuse ja Briti väed Somme'i jõe ääres sundisid Saksa väed alistuma.(kasutusel tankid)

Veebruarirevolutsioon (08.03–12.03.1917)

Mar 8, 1917

Venemaal puhkes Veebruarirevolutsioon, mille tõttu sunniti keiser Nikolai II troonist loobuma, loodi Vabariik ja võim läks kodanlikule Ajutisele Valitsusele.

Eestlaste demonstratsioon Petrogradis

Mar 23, 1917

Tallinnasse jõudsid teated tsaari kukutamisest ning rahutuste algusest impeeriumi pealinnas, mistõttu algas ülelinnaline streik. Eestlased korraldasid Petrogradis u 40 000 osalejaga jõulise meeleavalduse, kus oli kasutusel ka sini-must-valge lipp. Sel ajal vabastati vange ja rüüstati vanglatena kasutatud Paksu Margareetat ja Toompea lossi.

Ajutise Valitsuse määruse ilmumine Eesti kohta

Mar 30, 1917

30.märtsil kinnitas Venemaa Ajutine Valitsus Eestile suhtelise autonoomia andnud otsuse, mille alusel kavandati Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu eestikeelse elanikkonnaga põhjaosa (Tartumaa, Võrumaa, Pärnumaa ja Saaremaa) liitmine.

USA liitumine MS-ga ja Antandiga

Apr 6, 1917

Saksa saadetud kiri Mehhikole pani Ameerika Ühendriike keskriikidele sõda kuulutama, sest seal kirjas pakuti Mehhikole 19. sajandil USA-le kaotatud territooriume, kui nad astuvad sõtta nende vastu. USA astus Antandi poolele ja kuulutas Saksamaa vastu sõda.

Ajutine Maaõukogu

Apr 12, 1917

1. aprillil 1917 kinnitas Venemaa Ajutine valitsus Eestile suhtelise autonoomia andnud otsuse, mille alusel liideti Eestimaa kubermanguga ka senise Liivimaa kubermangu eestikeelse elanikkonnaga põhjaosa (Tartumaa, Võrumaa, Viljandimaa, Pärnumaa ja Saaremaa) ning loodi kubermangu komissari Jaan Poska juurde nõuandva organina Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu.

Maanõukogu esimene koosolek

Jul 14, 1917

Maanõukogu esimene koosolek peeti 1917. aasta 14. juulil Toompea lossi Valges saalis.

Caporetto lahing Itaalia rindel (24.10– 19.11.1917)

Oct 24, 1917

Saksamaa koondas oma väed Itaalia rindele ja saavutas Caporetto lahingus suure võidu. Itaalia vägi paisati Piave jõeni, hästi paljud itaallased langesid vangi.

Bresti vaherahu Venemaa ja Saksamaa vahel

Dec 15, 1917

Nõukogude valitsus tegi Saksamaaga Brestis Bresti vaherahu ning loobus kõigist seni sõjas kaotatud aladest (Soome, Eesti, Läti, Valgevene, Ukraina, Taga-Kaukaasias).
Põhjus: Veebruarirevolutsioonil kukutati Nikolai II ja bolševikud tulid võimule. Neil aga polnud soovi sõdida sellisel ajal, sest neil oli rahvaprobleemid.

Eestimaa Päästekomitee

Feb 19, 1918

Eestimaa Päästekomitee loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega olukorras, kus Nõukogude Venemaa väeüksused olid Eestist lahkumas ning Saksa armee lähenemas. Eestimaa Päästekomiteele anti kogu riiklik võim Eestis. Päästekomitee liikmed olid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik.

Iseseisvumismanifest

Feb 21, 1918

Manifesti tekst koostati ja kinnitati Eesti Maanõukogu poolt.
,,Manifest kõigile Eestimaa rahvastele''

Manifesti ettelugemine

Feb 23, 1918

Manifesti esimene avalik ettelugemine toimus 23.veebruari õhtul Pärnus Endla teatri rõdult. Manifesti luges linnakodanikele ja eesti rahvusväeosade sõduritele ette Maapäeva liige, Pärnust pärit Hugo Kuusner.

Eesti iseseisvumine

Feb 24, 1918

1. veebruaril 1918 nimetas Eestimaa Päästekomitee ametisse 13-liikmelise Eesti Ajutise Valitsuse, eesotsas Konstantin Päts. Pärnu linnavalitsuses koostasid ühiskondlike organisatsioonide esindajad 24. veebruaril aga tagantjärele akti, millega tõendati manifesti ettelugemine ja Eesti Vabariigi väljakuulutamine. Antud päeva otsustati aasta hiljem hakata tähistama Eesti iseseisvuspäevana.

Saksa okupatsioon (25.02–11.11.1918)

Feb 25, 1918

Saksa väed jõudsid Eesti aladele ning eelmisel päeval väljakuulutatud iseseisvus katkes. Rahvuslaste poliitilised tegevused keelati ning omavalitsusi hakkasid juhtima baltisakslased.

II Marne'i lahing (15.07–18.07.1918)

Jul 15, 1918

II Marne'i lahingus läks algatus USA abivägede toetusel lõplikult Antandile. Sakslased sunniti läänerindel taanduma. Saksamaa kannatas suuri kaotusi.

Novembrirevolutsioon (29.10.1918–11.08.1919)

Oct 29, 1918

Saksamaa peamises sõjasadamas puhkes vastuhakk, mis kasvas mõne päevaga üleriigiliseks novembrirevolutsiooniks. Keiser Wilhelm II lahkus troonilt ning Saksamaa kuulutati vabariigiks.

Compiegne'i vaherahu

Nov 11, 1918

Antandi ja Saksamaa esindajad kirjutasid alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud sõja. Saksamaa alistus ning kohustus 31 päevaga evakueerima ja demilitariseerima, vabastama sõjavangid ning loovutama põhiosa oma relvastusest.

Kaitseliit

Nov 11, 1918

Organisatsiooni esialgne nimetus oli Eesti Kaitse Liit Organisatsiooni esmaülesandeks sai sisejulgeoleku tagamine.

Võim eestlaste käes

Nov 21, 1918

Vastavalt Riias sõlmitud Eesti-Saksa kokkuleppele läks võim eestlaste kätte. Hakkas toimima Eesti riiklus. Eelmisel päeval astus taas kokku ka Maanõukogu.

Vabadussõda (28.11.1918–02.02.1920)

Nov 28, 1918

Saksa keisririigi väed olid kaotatud sõja lõpus Eestist lahkumas. Olukorda ära kasutades otsustas Venemaal revolutsiooni järel võimu haaranud Vladimir Lenini juhitav Nõukogude enamlaste valitsus Eesti territooriumi hõivata. Vabadussõja alguseks loetakse Nõukogude Punaarmee rünnakut Narvale 28.novembril 1918.

Eesti Töörahva Kommuuni moodustamine

Nov 29, 1918

Järgmisel päeval pärast Vabadussõja algust kuulutasid enamlased Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni. Selle Nõukogude Venemaa relvajõududele toetunud lühiajalise nukuriigi loomisega lootsid enamlased, paraku asjatult, et edasine sõjaline konflikt kujuneks vähemalt näiliselt ümber Eesti-siseseks kodusõjaks.

Ajutise Valitsuse üleskutse

Dec 1, 1918

Ajutine Valitsus kutsus sõjast väsinud rahvast isamaad kaitsma. Pärast üleskutset hakati looma vabatahtlikke üksusi (Kalevlaste Malev), appi tõttasid paljud noored. Samuti saadi välisabi Soomest ja Ühendkuningriigist.

Fašism Itaalias ja Hispaanias

1919

Itaalias tõusis võimule Benito Mussolini juhitud fašistlik partei 1922. aastal. Hispaanias puhkes 1936. aastal kodusõda, mis lõppes Francisco Franco juhitud fašistide võiduga 1939. aastal.

Weimari vabariik

1919

Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos. Riigi eluiga jäi aga lühikeseks ja 1933. aasta jaanuaris pärast Adolf Hitleri võimuletulekut asendus see natsionaalsotsialistliku riigiga.
Versailles' rahulepingu piirangute tõttu ei olnud Weimari vabariik sõltumatu riik ja selle maa-ala olid sõja võitjad osaliselt okupeerinud. Samuti seisis riik silmitsi sõjakahjude tasumise kohustusega.

Paju lahing (31.01.1919)

Jan 31, 1919

Paju lahing oli Eesti Vabadussõja ajal 31. jaanuaril 1919 Eesti Rahvaväe Tartu-Valga grupi ja Punaarmee Läti punaste küttide vahel Paju mõisa pärast toimunud lahing, millega otsustati sõjaliselt olulise Valga linna ja raudteesõlme langemine Eesti vägede kätte.

Asutava Kogu kogunemine Tallinnas

Apr 23, 1919

Võeti vastu põhiseadus ja maaseadus.

Pihkva vallutamine

May 1, 1919

Eestlased suudsid enamlased tõrjuda Velikaja jõe taha ja vallutada Pihkva. Samuti suudeti sundida Punaarmeed Riia lähedalt põgenema.

Landeswehri sõda (05.06–03.07.1919)

Jun 5, 1919

Landeswehri sõda oli Eesti Vabadussõja raames kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev väekoondis Landeswehr.

Võnnu lahing (19.06–23.06.1919)

Jun 19, 1919

Võnnu lahing toimus Cēsise (Võnnu) lähistel Põhja-Lätis eestlaste ja Saksa Landeswehri vahel, Landesveeri sõjas.
Lahingu võitsid eestlased ning seda päeva tähistatakse Eestis võidupühana.

Versailles' rahuleping

Jun 28, 1919

Versailles' rahuleping on liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaa pealinnas Pariisis Versailles' lossis sõlmitud leping, mis lõpetas esimese maailmasõja. Rahulepingule kirjutati alla päeval, mil möödus viis aastat Franz Ferdinandi atentaadist.

Vaherahule allakirjutamine

Jul 3, 1919

Pärast Võnnu lahingu võitu tekkis eestlaste seas tohutu sõjavaimustus. Eesti väejuhatuse silme ees hakkas terendama Riia vallutamine. Jõuti Väina jõe suudmesse, kus võeti Riia kahuritule alla. Siiski, Antandi esindajate nõudel kirjutati juuli alguses alla vaherahule.

Loodearmee pealetung

Oct 12, 1919

Loodearmee oli Venemaa kodusõjas ja Eesti Vabadussõjas osalenud endise Venemaa keiserliku armee sõjaväelastest ja vabatahtlikest moodustatud väekoondis.
Septembris alustati rahuläbirääkimisi venelastega, kuid sellele tõmbas kriipsu peale Loodearmee pealetung, milles oli ka Eesti sunnitud osalema. Liiguti Eesti piiri poole, aga valitsus otsustas neil relvad käest võtta.

Rahuläbirääkimised I

Nov 19, 1919

Loodearmee II pealetungi ajal Petrogradile tuli Nõukogude Liidu esindaja Maksim Litvinov ja 19. novembril sõlmiti Tartus leping pantvangide vahetamise küsimuses ning lepiti kokku vaherahu üle, mis pidi algama 24. novembril 1919. Loodearmee Petrogradi pealetungi luhtumisel aga rahusõlmimise protsessi Nõukogude Venemaa poolt ei jätkatud.

Rahuläbirääkimised II

Dec 4, 1919

Eesti ja Venemaa rahusaatkonnad saabusid Tartu 4. detsembril 1919, Eesti rahusaatkonna esimeheks oli määratud Jaan Poska, Nõukogude Venemaad esindas rahusaatkonna esimehena L. Krassin.

Rahvasteliit

1920

Rahvasteliit oli rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk oli rahu ja julgeoleku tagamine maailmas. Kuigi see ei suutnud takistada Teise maailmasõja puhkemist, oli see oluline samm rahvusvahelise koostöö suunas.

Vabadussõja lõpp

Jan 3, 1920

Nõukogude Venemaa Punaarmee ei suutnud Eesti kaitsest läbi murda ning nõustus vaherahuga. Vaherahu algas 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 hommikul.

Tartu Rahu

Feb 2, 1920

Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.

Suur depressioon

1929

Suur depressioon oli Teisele maailmasõjale eelnenud majanduskriis, mis enamikus riikides sai alguse 1929. aastal, pärast 24. oktoobri börsikrahhi Ameerika Ühendriikides.

Ülemaailmne majanduskriis ja selle mõju Eestile

1930

1. aastate alguse ülemaailmne majanduskriis tabas raskelt ka Eestit ja tõi riigikorralduse nõrgad kohad teravalt esile.

Põhiseaduse muutmine ja presidentaalne vabariik

Oct 14, 1933

Vabadussõjalaste Keskliit esitas 1933. aastal põhiseaduse muutmise eelnõu, mis nägi ette suure võimuga riigivanema ametikoha loomist, st Eestist pidi saama presidentaalne vabariik. See kiideti head 14.–16. oktoobril toimunud referendumil.

Uus põhiseadus ja Konstantin Päts

Jan 24, 1934

Uus põhiseadus jõustus, Jaan Tõnissoni neljas valitsus astus tagasi ning "peaministriks riigivanema ülesannetes" sai Konstantin Päts.

Pätsi riigipööre

Feb 28, 1934

Kartes võimalikku lüüasaamist aprilliks väljakuulutatud VI Riigikogu ja Riigivanema valimistel, korraldasid Riigivanema kandidaadid Johan Laidoner ja Konstantin Päts koos August Reiga riigipöörde.
Täpset kuupäeva pole teada, aga arvatavasti enne 28.veebruari aastal 1934.

Riigipöörde elluviimine

Mar 12, 1934

1. märtsi päeval kella kahe paiku anti Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Tondil paiknenud kasarmutes häire. Õppeplatsile rivistusid kokku kõik mehed. Õppeasutuste ülem kolonel Aleksander Jaakson teatas, et minnakse eriülesandele. Meestele jagati relvad ning liiguti kesklinna. Kokku arreteeriti mitusada vabadussõjalaste juhti ja aktivisti üle Eesti.

Vaikiv ajastu (12.03.1934–21.06.1940)

Mar 12, 1934

"Vaikiv ajastu" e 12. märtsil 1934 riigivanem Konstantin Pätsi välja kuulutatud üleriigiline kaitseseisukord. Vabadussõjalaste ehk vapside liidud suleti kogu riigis ja kõik nende ajalehed suleti. Vangistati nende juhid. Riigi raudteed, post, telefon ja telegraaf läksid kaitsevägede ülemjuhataja otsealluvusse. Kaitseseisukorra rikkumise eest oli ette nähtud karistus.

Valimiste edasilükkamine ja Vaikiva ajastu algus

Mar 19, 1934

Riigivanema ülesannetes peaministri Konstantin Pätsi ning kohtu- ja siseministri Johan Mülleri kehtestati mitu tundi peale aktsiooni tegelikku algust kogu vabariigis kuueks kuuks kaitseseisukord, ning Johan Laidoner nimetati kaitsevägede ülemjuhatajaks ja sisekaitse ülemaks.
Päts jättis valimised ära.
Eesti sisenes Konstantin Pätsi autoritaarvõimu perioodi.

Rahvuskogu

Jan 1, 1936

Riigivanem Päts teatas peetud raadiokõnes plaanist korraldada rahvahääletus uue Rahvuskogu kokkukutsumise üle, mis otsustaks, kas kehtivat põhiseadust tuleb muuta või koostada uus. 1937. aasta veebruaris astus kokku Rahvuskogu.

Uus Eesti Vabariigi põhiseadus

Jul 28, 1937

Eesti Vabariigi 1938. aasta põhiseadus oli Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus.

Riigikogu valimised uue põhiseaduse alusel

Feb 24, 1938

Riigikogu valimised toimusid uue põhiseaduse alusel 1938. aasta veebruaris.
Riigikogu oli kahekojaline. Esimene koda ehk Riigivolikogu, selle valis rahvas isikuvalimistel. Teine koda ehk Riiginõukogu, see moodustus omavalitsuste esindajatest.

Presidendivalimised

Apr 24, 1938

1. aastal viidi läbi ka presidendivalimised. Kuna kolm Vabariigi Presidendi kandidaati esitavat asutust seadsid kandidaadiks üles sama isiku, Konstantin Pätsi, valiti ta ka Vabariigi Presidendiks.