-
Atentaat käivitas sündmuste ahela, mis viis I maailmasõja puhkemiseni. -
Algab I maailmasõda
-
Venelased ei nõustunud sakslastega ja jätkasid sõjaks valmistumist. Venelased teevad üldmobilisiatsiooni.
-
Kolm päeva peale Venemaale sõja kuulutamist ründasid sakslased Prantsusmaad läbi Belgia.
-
Belgia neutraliteedi rikkumine viis Suurbritannia 4. augustil Saksamaale sõja kuulutamiseni ja relvajõudude mobiliseerimiseni.
-
Hakkas laienema konflikt
-
Tannenbergi lahing oli otsustav lahing Venemaa Keisririigi ja Saksa Keisririigi vahel esimese maailmasõja esimestel päevadel Ida-Preisimaal. Sõja võitis Saksamaa
-
Algab esimene Marne'i lahing. Sakslased jõudsid Pariisist 30 miili kaugusele, kuid järgmise kahe päeva jooksul tugevdatakse prantslasi 6000 jalaväelasega, kes transporditakse rindele sadade taksodega. Sakslased kaevavad Aisne jõe põhjaosas ja algab kaevikusõda, mis on iseloomulik läänerindele järgmisel neljal aastal. -
Venemaa ja Serbia kuulutasid sõja Türgile, kui Ottomani impeerium astus konflikti Keskriikide (Saksamaa ja Austria-Ungari) poolel. -
Osmanite valitsus kuulutas hiljuti alanud sõjas neutraalsuse ja läbirääkimised mõlema poolega olid käimas.
-
Saksa armee algatab keemiasõja moodsa ajastu, alustades kloorirünnakuga liitlaste kaevikutele -
Ohvreid oli üle 700 000,tapetui 305 000 ja kadunuks jäi 400 000 inimest.
Lahing kestis 10 kuud. -
Vene keisririigi relvajõudude suurim saavutus esimese maailmasõja ajal ja üks kõige verisemaid läbimurdeid maailma ajaloos. -
Briti pealetung on mõeldud Saksamaa tähelepanu tõmbamiseks Verdunilt ja ainult selles osas võib seda pidada õnnestunuks.
-
Keisrivõim kukutati ja hakkas looma Venemaa Nõukogude Vabariiki
-
Tsaar Nikolai II loobub pärast nädal aega kestnud rahutusi Venemaa pealinnas Peterburis troonist. Lõpuks tõusis võimule Vladimir Lenin ja bolševike.
-
USA liitub Prantsusmaaga ja kuulutab välja sõja Saksamaale
-
Eestlaste meeleavaldus, kus osa võttis ca 40000 inimest autonoomia kehtestamiseks, kasutati sini-must-valget lippu
-
Venemaa kodusõda oli Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei juhtkonna juhtimisel ja toetusel endise Venemaa keisririigi territooriumil "punaste" ja "valgete" jõudude vahel toimunud relvakonflikt.
-
Venemaal sai valitsusse ajutine valistus, kes andsid Eestile suhtelise autonoomia, mis tähendab, et eesti sai nö iseseisvaks, kuid siis kuulus Venemaa koosseisu.
-
Maanõugogu oli omavalitsus, kus esindati kohalikke omavalitsuste esindajad linnadest ja valdadest
-
Saksmaa väed vallutasid Lääne-Eesti saare -
Oktoobrirevolutsioon Venemaal. Bolševikud võtavad võimu -
Maanõukogu kuulutab end kõrgeimaks võimuks Eestis. Seisukoht iseseisvuse suunas.
-
Algab reaalne võimupärija moodustamine ja iseseisvuse ettevalmistamine.
-
Nõukogude täitevkomitee kuulutas Konstantin Pätsi pool juhitud Eesti Maapäeva liikmete volitused lõppenuks.
-
- veebruaril 1918 kuulutati Eesti linnades välja sõjaseisukorra, mida tõlgendati vandenõuna Nõukogude võimu vastu
-
Tänu sellele saadi tagasi tuhandeid eestlasi, kes olid Venemaal
-
Loeti ette iseseisvusmanifest mitmetes Eesti linnades. Tallinnas tegi seda Konstantin Päts
-
Eesti päästekomitee nimetas ametisse ajutise valitsuse. Ajutise valitsuse eesotsa nimetati Konstantin Päts
-
Nõukogude Venemaa oli sunnitud selle rahulepinguga loovutama Soome, Eesti, Läti, Ukraina, Leedu ja Poola.
-
I maailmasõda lõpeb ametlikult läänerindel. -
Lahing leidis aset Narva linna ja selle ümbruses, kus Eesti Rahvavägi astus vastu Punaarmee pealetungile.
-
Eesti rahvas võitles oma iseseisvuse eest Nõukogude Venemaa vastu. Sõda algas 28. novembril 1918 ja lõppes 2. veebruaril 1920 Tartu rahulepinguga.
-
Weimari vabariigiks nimetatakse ajajärku Saksa Riigis aastatel 1919–1933. See on saanud nime Weimari linna järgi, kus võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja Saksa vabariik. Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos.
-
Landesveeri sõda oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev väekoondis Landeswehr
-
Eesti vägede võit Landeswehri üle, mis kindlustas Eesti lõunarinde.
-
Versailles' rahuleping liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaa pealinnas Pariisis Versailles' lossi peeglisaalis sõlmitud leping, mis jõustus 10. jaanuaril 1920 ning lõpetas esimese maailmasõja.
-
Rahuleping Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmiti pärast keerulisi läbirääkimisi 2. veebruaril 1920 Tartus. Leping lõpetas ligi poolteist aastat kestnud Vabadussõja ning oli esimeseks suureks saavutuseks noore Eesti riigi välissuhtluses. Leping määras ära Eesti idapiiri ning selles tunnustas Nõukogude Venemaa igaveseks ajaks Eesti Vabariigi iseseisvust. -
Rahvasteliit oli rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk oli säilitada rahu ja julgeolekut maailmas pärast I maailmasõda. Eesti liikmelisus Rahvasteliidus oli oluline samm riigi rahvusvahelise tunnustuse ja iseseisvuse kindlustamise teel.
-
USA võttis enda aja, et tunnistada Eesti iseseisvumist, enne seda tegid seda juba Rahvasteliit ja mitmed teised riigid. USA de jure tunnustamine kinnitas veelgi rahvusvahelist toetust Eesti Vabariigi iseseisvusele pärast Vabadussõda ja Tartu rahu sõlmimist.
-
Peol osales 386 esinejate rühma 10 562 liikmega. Laulupidu peeti Rohelisel aasal praeguse Kadrioru staadioni kohal.
-
Kommunistliku Partei ja Nõukogude Liidu toetatud relvastatud mässukatse, mille eesmärk oli kukutada Eesti Vabariigi valitsus ja kehtestada kommunistlik režiim. -
Ülemaailmne majanduskriis ehk suur depressioon, mis enamikus riikides sai alguse 1929. aastal, pärast 24. oktoobri börsikrahhi Ameerika Ühendriikides. Suur depressioon oli pikim majandussurutis 20. sajandil.
-
Konstantin Pätsi riigipööre. Päts ja Johan Laidoner kuulutasid välja eriolukorra ja kehtestasid autoritaarse režiimi.
-
Ta algatas riigireformi, uue presidentaalse põhiseaduse vastuvõtmise ja ühiskonna ümberkorraldamise kohalike ja kutsealaste omavalitsuste võrgustiku alusel. Erakonnad keelati, Isamaaliit
-
Eesti esimene keeleseadus anti dekreedina 29. novembril 1934 ning jõustus 1. jaanuaril 1935[4]. Keeleseadus sätestas, et riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste asjaajamiskeel on eesti keel, ametlik välissuhtlus võis toimuda võõrkeeles.
-
Uus põhiseadus. Pätsi režiim viib ellu põhiseaduse muutmise, tugevdades presidentaalset võimu.
-
80-liikmelisse Riigivolikogusse, valiti üks liige igast 80-st valimisringkonnast ning valimistel osalesid ainult üksikkandidaadid.
-
Konstantin Päts oli neli ametiaega riigivanem, samuti peaminister riigivanema ülesannetes ja riigihoidja ning pärast 1938. aasta valimisi Eesti Vabariigi esimene president. Pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal sundisid stalinistliku režiimi esindajad Pätsi Eesti presidendi ameti maha panema ja deporteerisid ta koos perega Venemaale.