Ajajoon

Franz Ferdinandi atentaat

Jun 28, 1914

Atentaat käivitas sündmuste ahela, mis viis I maailmasõja puhkemiseni.

Austria-Ungari kuulutab sõja Serbiale

Jul 28, 1914

Algab I maailmasõda

Saksalased kuulutavad sõja välja Venemaale

Aug 1, 1914

Venelased ei nõustunud sakslastega ja jätkasid sõjaks valmistumist. Venelased teevad üldmobilisiatsiooni.

Saksamaa kuulutab sõja Prantsusmaale

Aug 3, 1914

Kolm päeva peale Venemaale sõja kuulutamist ründasid sakslased Prantsusmaad läbi Belgia.

Suurbritannia kuulutab sõja Saksamaale

Aug 4, 1914

Belgia neutraliteedi rikkumine viis Suurbritannia 4. augustil Saksamaale sõja kuulutamiseni ja relvajõudude mobiliseerimiseni.

Austria-Ungari kuulutab sõja Venemaale

Aug 6, 1914

Hakkas laienema konflikt

Tannenbergi lahing

Aug 23, 1914

Tannenbergi lahing oli otsustav lahing Venemaa Keisririigi ja Saksa Keisririigi vahel esimese maailmasõja esimestel päevadel Ida-Preisimaal. Sõja võitis Saksamaa

Marne' Lahing

Sep 5, 1914

Algab esimene Marne'i lahing. Sakslased jõudsid Pariisist 30 miili kaugusele, kuid järgmise kahe päeva jooksul tugevdatakse prantslasi 6000 jalaväelasega, kes transporditakse rindele sadade taksodega. Sakslased kaevavad Aisne jõe põhjaosas ja algab kaevikusõda, mis on iseloomulik läänerindele järgmisel neljal aastal.

Venemaa ja Serbia kuulutavad sõja Türgile

Nov 2, 1914

Venemaa ja Serbia kuulutasid sõja Türgile, kui Ottomani impeerium astus konflikti Keskriikide (Saksamaa ja Austria-Ungari) poolel.

Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutab sõja Osamanite impeeriumile

Nov 5, 1914

Osmanite valitsus kuulutas hiljuti alanud sõjas neutraalsuse ja läbirääkimised mõlema poolega olid käimas.

Yprese lahing

Apr 22, 1915

Saksa armee algatab keemiasõja moodsa ajastu, alustades kloorirünnakuga liitlaste kaevikutele

Verduni lahing

Feb 21, 1916

Ohvreid oli üle 700 000,tapetui 305 000 ja kadunuks jäi 400 000 inimest.
Lahing kestis 10 kuud.

Brussilovi pealetung

Jun 4, 1916

Vene keisririigi relvajõudude suurim saavutus esimese maailmasõja ajal ja üks kõige verisemaid läbimurdeid maailma ajaloos.

Somme'i lahing

Jul 1, 1916

Briti pealetung on mõeldud Saksamaa tähelepanu tõmbamiseks Verdunilt ja ainult selles osas võib seda pidada õnnestunuks.

Venemaa veebruari revolutsioon

Feb 23, 1917

Keisrivõim kukutati ja hakkas looma Venemaa Nõukogude Vabariiki

Tsaar Nikolai II loobub troonist

Mar 15, 1917

Tsaar Nikolai II loobub pärast nädal aega kestnud rahutusi Venemaa pealinnas Peterburis troonist. Lõpuks tõusis võimule Vladimir Lenin ja bolševike.

USA kuulutab Saksamaale sõja

Apr 6, 1917

USA liitub Prantsusmaaga ja kuulutab välja sõja Saksamaale

Pretrogradi meeleavaldus

Apr 8, 1917

Eestlaste meeleavaldus, kus osa võttis ca 40000 inimest autonoomia kehtestamiseks, kasutati sini-must-valget lippu

Venemaa kodusõda

Period: Apr 8, 1917 to Mar 20, 1921

Venemaa kodusõda oli Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei juhtkonna juhtimisel ja toetusel endise Venemaa keisririigi territooriumil "punaste" ja "valgete" jõudude vahel toimunud relvakonflikt.

Suhteline autonoomia Eestile

Apr 12, 1917

Venemaal sai valitsusse ajutine valistus, kes andsid Eestile suhtelise autonoomia, mis tähendab, et eesti sai nö iseseisvaks, kuid siis kuulus Venemaa koosseisu.

Konstantin Päts Maanõukogu ette

Jul 14, 1917

Maanõugogu oli omavalitsus, kus esindati kohalikke omavalitsuste esindajad linnadest ja valdadest

Saksa okupatsioon

Sep 1, 1917

Saksmaa väed vallutasid Lääne-Eesti saare

Oktoobrirevolutsioon

Oct 25, 1917

Oktoobrirevolutsioon Venemaal. Bolševikud võtavad võimu

Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu

Nov 2, 1917

Maanõukogu kuulutab end kõrgeimaks võimuks Eestis. Seisukoht iseseisvuse suunas.

Eesti Maapäev kuulutab end kõrgeimaks võimuks Eesti

Nov 15, 1917

Algab reaalne võimupärija moodustamine ja iseseisvuse ettevalmistamine.

Eesti Maavalitsuse võimu kaotamine

Nov 19, 1917

Nõukogude täitevkomitee kuulutas Konstantin Pätsi pool juhitud Eesti Maapäeva liikmete volitused lõppenuks.

Eesti linnades sõjaseisukord

Nov 25, 1917

1. veebruaril 1918 kuulutati Eesti linnades välja sõjaseisukorra, mida tõlgendati vandenõuna Nõukogude võimu vastu

Päevakäsu allkirjastamine

Dec 6, 1917

Tänu sellele saadi tagasi tuhandeid eestlasi, kes olid Venemaal

Eesti Vabariigi välja kuulutamine

Feb 24, 1918

Loeti ette iseseisvusmanifest mitmetes Eesti linnades. Tallinnas tegi seda Konstantin Päts

Lõplik välja Eesti kuulutamine

Feb 24, 1918

Eesti päästekomitee nimetas ametisse ajutise valitsuse. Ajutise valitsuse eesotsa nimetati Konstantin Päts

Brest-Litovski rahuleping

Mar 3, 1918

Nõukogude Venemaa oli sunnitud selle rahulepinguga loovutama Soome, Eesti, Läti, Ukraina, Leedu ja Poola.

Compiegne'i vaherahu

Nov 11, 1918

I maailmasõda lõpeb ametlikult läänerindel.

Narva Lahing

Nov 28, 1918

Lahing leidis aset Narva linna ja selle ümbruses, kus Eesti Rahvavägi astus vastu Punaarmee pealetungile.

Eesti Vabadussõda

Nov 28, 1918

Eesti rahvas võitles oma iseseisvuse eest Nõukogude Venemaa vastu. Sõda algas 28. novembril 1918 ja lõppes 2. veebruaril 1920 Tartu rahulepinguga.

Weimari vabariik

Period: 1919 to 1933

Weimari vabariigiks nimetatakse ajajärku Saksa Riigis aastatel 1919–1933. See on saanud nime Weimari linna järgi, kus võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja Saksa vabariik. Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos.

Landersveeri sõda

Period: Jun 5, 1919 to Jul 3, 1919

Landesveeri sõda oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev väekoondis Landeswehr

Võnnu lahing

Period: Jun 19, 1919 to Jun 23, 1919

Eesti vägede võit Landeswehri üle, mis kindlustas Eesti lõunarinde.

Versailles rahuleping

Jun 28, 1919

Versailles' rahuleping liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaa pealinnas Pariisis Versailles' lossi peeglisaalis sõlmitud leping, mis jõustus 10. jaanuaril 1920 ning lõpetas esimese maailmasõja.

Tartu rahuleping

Feb 2, 1920

Rahuleping Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmiti pärast keerulisi läbirääkimisi 2. veebruaril 1920 Tartus. Leping lõpetas ligi poolteist aastat kestnud Vabadussõja ning oli esimeseks suureks saavutuseks noore Eesti riigi välissuhtluses. Leping määras ära Eesti idapiiri ning selles tunnustas Nõukogude Venemaa igaveseks ajaks Eesti Vabariigi iseseisvust.

Rahvasteliidu liige

Sep 22, 1921

Rahvasteliit oli rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk oli säilitada rahu ja julgeolekut maailmas pärast I maailmasõda. Eesti liikmelisus Rahvasteliidus oli oluline samm riigi rahvusvahelise tunnustuse ja iseseisvuse kindlustamise teel.

USA tunnistab Eesti iseseisvust

Jul 28, 1922

USA võttis enda aja, et tunnistada Eesti iseseisvumist, enne seda tegid seda juba Rahvasteliit ja mitmed teised riigid. USA de jure tunnustamine kinnitas veelgi rahvusvahelist toetust Eesti Vabariigi iseseisvusele pärast Vabadussõda ja Tartu rahu sõlmimist.

VIII üldlaulupidu

Period: Jun 30, 1923 to Jul 2, 1923

Peol osales 386 esinejate rühma 10 562 liikmega. Laulupidu peeti Rohelisel aasal praeguse Kadrioru staadioni kohal.

NSVL korraldatud mäss

Dec 1, 1924

Kommunistliku Partei ja Nõukogude Liidu toetatud relvastatud mässukatse, mille eesmärk oli kukutada Eesti Vabariigi valitsus ja kehtestada kommunistlik režiim.

Suur depressioon

1929

Ülemaailmne majanduskriis ehk suur depressioon, mis enamikus riikides sai alguse 1929. aastal, pärast 24. oktoobri börsikrahhi Ameerika Ühendriikides. Suur depressioon oli pikim majandussurutis 20. sajandil.

Konstantin Pätsi Riigipööre

Mar 12, 1934

Konstantin Pätsi riigipööre. Päts ja Johan Laidoner kuulutasid välja eriolukorra ja kehtestasid autoritaarse režiimi.

Vaikiv ajaärk

Mar 12, 1934

Ta algatas riigireformi, uue presidentaalse põhiseaduse vastuvõtmise ja ühiskonna ümberkorraldamise kohalike ja kutsealaste omavalitsuste võrgustiku alusel. Erakonnad keelati, Isamaaliit

Keeleseadus

Nov 29, 1934

Eesti esimene keeleseadus anti dekreedina 29. novembril 1934 ning jõustus 1. jaanuaril 1935[4]. Keeleseadus sätestas, et riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste asjaajamiskeel on eesti keel, ametlik välissuhtlus võis toimuda võõrkeeles.

Põhiseadus

1938

Uus põhiseadus. Pätsi režiim viib ellu põhiseaduse muutmise, tugevdades presidentaalset võimu.

Esimesed riigikogu valimised

Feb 24, 1938

80-liikmelisse Riigivolikogusse, valiti üks liige igast 80-st valimisringkonnast ning valimistel osalesid ainult üksikkandidaadid.

Esimene president Eestis

Apr 24, 1938

Konstantin Päts oli neli ametiaega riigivanem, samuti peaminister riigivanema ülesannetes ja riigihoidja ning pärast 1938. aasta valimisi Eesti Vabariigi esimene president. Pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal sundisid stalinistliku režiimi esindajad Pätsi Eesti presidendi ameti maha panema ja deporteerisid ta koos perega Venemaale.