Ajajoon ajalugu

Franz Ferdinadi atentaat ja juulikriis

Jun 28, 1914

Mõrvati Franz Ferdinand. Mõrva pani toime Jugoslaavia natsionalist Gavrilo Princip. Selle tagajärjel esitas Austria-Ungari Serbiale ultimaatumi. Sellega algas ka euroopas diplomaatiline kriis.

Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja

Jul 28, 1914

Serbia lükkas ultimaatiumi tagasi ja 28. juulil 1914 kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. Sel päeval algas ka I maailmasõda.

I maailmasõda

Period: Jul 28, 1914 to Nov 11, 1918

Saksamaa kuulutab Venemaale sõja

Aug 1, 1914

Saksamaa esitas Venemaale nõude demobiliseerumiseks, kuid Venemaa keeldus ja 1. augustil kuulutas Saksamaa Venemaale sõja.

Saksamaa kuulutab Prantsusmaale sõja

Aug 3, 1914

Prantsusmaa kuulutas välja Venemaa toetuseks üldmobilisatsiooni, mistõttu astus Saksamaa nende vastu sõtta.

Marne'i lahing

Period: Aug 5, 1914 to Aug 12, 1914

Austria-Ungari ründab Venemaad

Aug 10, 1914

Tannenbergi lahing

Aug 23, 1914

Tannenbergi lahing (23.–30. august 1914) Ida-Preisimaal oli otsustav kokkupõrge, kus Saksamaa hävitas peaaegu täielikult Vene 2. armee. Lahing lõppes Vene armee ülemjuhataja Aleksandr Samsonovi enesetapuga.

Tannenbergi lahing

Period: Aug 23, 1914 to Aug 30, 1914

Peterburg nimetatakse ümber Petrogradiks

Sep 1, 1914

Seda tehti, sest eelmine nimi oli liiga saksapärane.

Marne'i lahingu algus ja Suurbritannia sekkumine

Sep 5, 1914

Saksamaa ründas Prantsusmaad põhjast, läbides neutraalse Belgia ja Luksemburgi, järgides Schlieffeni plaani. Belgia neutraliteedi rikkumine tõi kaasa Suurbritannia sõjakuulutuse Saksamaale 4. augustil 1914. Suurbritannia oli andnud Belgia neutraliteedile sõjalise garantii 1839. aasta Londoni lepinguga.

Esimene Ieperi lahing

Period: Oct 19, 1914 to Oct 22, 1914

Teine Ieperi lahing

Apr 22, 1915

Esmakordne keemiarelva laialdane kasutamine sõjas.

Teine Ieperi lahing

Period: Apr 22, 1915 to May 15, 1915

''Lusitania'' põhja laskmine

May 7, 1915

Sakslased lasevad Suurbritannia laeva ''Lusitania'' põhja. Sündmus on tähtis, sest see laev kandis tsiviilisikuid. Seal hulgas oli ka üle 100 USA kodaniku.

Verduni lahing

Feb 21, 1916

Verduni lahing oli Saksamaa ja Prantsusmaa vägede vaheline lahing Esimeses maailmasõjas 1916. aastal Verduni kindluse ümbruses Prantsusmaal. See oli kogu sõja üks suuremaid maismaalahinguid.

Verduni lahing

Period: Feb 21, 1916 to Dec 16, 1916

Somme’i lahing

Jul 1, 1916

1916, Briti ja Saksa vägede vahel Prantsusmaal, samuti üks verisemaid lahinguid, Briti ja Prantsuse väed üritasid läbi tungida Saksa kaitseliinist, aga see ei õnnestunud

Somme'i lahing

Period: Jul 1, 1916 to Nov 18, 1916

Somme'i lahing toimus Esimeses maailmasõjas 1916. aastal prantslaste, inglaste ja sakslaste vahel.

Asutava kogu valimised

Feb 9, 1917

Omariiklust pooldavad erakonnad said vahetulemuste järgi otsustades peaaegu 2/3 häältest, kuna enamlastele antud häälte arv vähenes veelgi.

Veebruarirevolutsioon

Mar 8, 1917

Vene monarh kukutati troonilt.

USA liitub sõjaga

Apr 6, 1917

Saksa välisministeeriumi saadetud kiri Mehhikole pani Ameerika Ühendriike keskriikidele sõda kuulutama.

Eestlaste meeleavaldus Petrogradis

Apr 8, 1917

Oma nõudmiste tugevdamiseks korraldasid eestlased 8. aprillil Petrogradis u 40 000 osalejaga jõulise meeleavalduse, kus oli kasutusel ka sini-must-valge lipp.

Eesti autonoomia saavutamine

Apr 12, 1917

Venemaa Ajutine valitsus kinnitas Eestile suhtelise autonoomia andnud otsuse.

Tuli kokku Ajutine Maanõukogu

Jul 14, 1917

Tuli kokku demokraatlikult valitud Ajutine Maanõukogu (ka Eesti Maapäev). Selle etteotsa sai Konstantin Päts.

Passchendaele lahing

Period: Jul 31, 1917 to Nov 10, 1917

Oktoobrirevolutsioon

Nov 6, 1917

Oktoobrirevolutsioon, nõukogude terminiga Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon, toimus Petrogradis 6.–8. novembril 1917, mil bolševikud kukutasid Venemaa Ajutise Valitsuse.

Sõjaseisukorra väljakuulutamine

Feb 10, 1918

Eesti linnades kuulutati välja sõjaseisukord

Iseseisvuse väljakuulutamine

Feb 19, 1918

1. veebruaril 1918 otsustas Ajutise Maanõukogu Vanematekogu kasutada ära olukorra, kus Vene väed olid Eestist põgenemas, kuid pealetungivad Saksa väed polnud veel kogu maad hõivanud ja kuulutada Eesti iseseisvaks.

Manifesti ettelugemine

Feb 23, 1918

Manifesti esimene avalik ettelugemine toimus 23. veebruaril 1918 kell kaheksa õhtul Pärnus Endla teatri rõdult

Saksa Keisririigi okupatsioon Eestis

Feb 24, 1918

1. veebruaril võttis Nõukogude Venemaa Saksa ultimaatumi tingimused vastu, olles sunnitud Balti kubermangud sakslastele üle andma ja oma väeüksused tagasi tõmbama.

Brest-Litovski rahuleping

Mar 3, 1918

Venemaa Nõukogude Vabariik sõlmis Saksamaaga Brest-Litovski rahulepingu, olles sunnitud sellega loovutama Soome, Eesti, Läti, Ukraina, Leedu ja Poola alad Saksamaale.

Compiègne'i vaherahu

Nov 11, 1918

Saksamaa ja liitlased sõlmisid relvarahu, mis põhines Wilsoni Neljateistkümnel Punktil

Kaitseliidu asutamine

Nov 11, 1918

Organisatsiooni esialgne nimetus oli Eesti Kaitse Liit ning kontor asud Tallinnas Brokusmäel majas nr 8, endistes Linna tööameti ruumides, mis rekvireeriti organisatsiooni kasuks. Organisatsiooni esmaülesandeks sai sisejulgeoleku tagamine.

Brest-Litovski rahulepingu lõpetamine

Nov 13, 1918

Lenini juhitud Nõukogude Venemaa valitsus tühistas ühepoolselt Saksa keisririigiga sõlmitud Brest-Litovski rahulepingu.

Eesti vabadussõja algus

Nov 28, 1918

Vene vägi vallutas Narva

Eesti vabadussõda

Period: Nov 28, 1918 to Feb 2, 1920

Fasismi levik Itaalias ja Hispaanias

1919

Fašistlik liikumine tekkis 1919. aastal Itaalias, kus Mussolini moodustas Fascio di Combattimento

Weimari vabariik

1919

Weimari vabariigiks nimetatakse ajajärku Saksa Riigis aastatel 1919–1933. See on saanud nime Weimari linna järgi, kus võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja Saksa vabariik.

Paju lahing

Jan 31, 1919

Paju lahing oli Eesti Vabadussõja ajal Eesti Rahvaväe Tartu-Valga grupi ja Punaarmee Läti punaste küttide vahel Paju mõisa pärast toimunud lahing

Asutav kogu tuli kokku (riigikogu)

Apr 23, 1919

Landesveeri sõda

Jun 5, 1919

Landesveeri sõda ehk Landeswehri sõda oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev väekoondis Landeswehr (saksa keeles Maavägi).

Versailles' rahuleping

Jun 28, 1919

Rahuleping, mis lõpetas Esimese maailmasõja ametlikult, määrates Saksamaale karmid reparatsioonid ja territooriumikaotused.

Rahvasteliit

1920

Jõustus vabadussõja relvarahu

Jan 3, 1920

Tartu rahuleping

Feb 2, 1920

Tartus kirjutati alla rahulepingule. Sellega lõppes ka Eesti iseseisvussõda

Mussolini saab peaministriks

Oct 31, 1922

Mussolini valitsusaeg

Period: Oct 31, 1922 to Jul 25, 1943

Suur depressioon

1929

Ülemaailmne majanduskriis ehk suur depressioon oli Teisele maailmasõjale eelnenud aastakümnel maailma haaranud majandussurutis, mis enamikus riikides sai alguse 1929. aastal, pärast 24. oktoobri börsikrahhi Ameerika Ühendriikides. Suur depressioon oli pikim majandussurutis 20. sajandil.

Uus põhiseadus

Jan 24, 1934

Riigipöörde elluviimine

Mar 12, 1934

1. aasta riigipöördeks nimetatakse sama aasta aprilli kuusse plaanitud riigivanema valimistel kandideerinud Johan Laidoneri, Konstantin Pätsi ja August Rei poolt 12. märtsil 1934 korraldatud veretut sõjaväelist riigipööret, mille käigus kindralleitnant Laidoner ning ajutine riigivanema kohusetäitja Päts lasid arreteerida konkureerivat neljandat kandidaati Andres Larkat toetanud vabadussõjalaste mitusada juhti ning aktivisti.

Vaikiv ajastu

Mar 12, 1934

Adolf Hitler saab füüreriks

Aug 2, 1934

Hitleri valitsusaeg

Period: Aug 2, 1934 to Apr 30, 1945

Rahvuskogu

Jan 1, 1936

Uus Eesti Vabariigi põhiseadus

Jul 28, 1937

Riigikogu valimised

Feb 24, 1938

Konstantin Päts sai presidendiks

Apr 24, 1938

Presidendivalimised

Apr 24, 1938