Esimene maailmasõda ja Eesti Vabariik

By jaankann

  • Franz Ferdinadi atendaat

  • Austria-Ungari kuulutab sõja Serbiale

    Esimese maailmasõja ametlik algus

  • Saksamaa kuulutab Venemaale sõja

  • Saksamaa kuulutab sõja Prantsusmaale ja alustab sõjategevust

  • Austria-Ungari kuulutab Venemaale sõja

  • Suurbritannia kuulutab Saksamaale sõja

  • Period: to

    Dardanellide operatsioon

    Antandi operatsioon kukkus läbi

  • Ypres'i lahing

    Saksamaa kasutab kloori sisaldavat mürkgaasi. Lahing läänerindel.

  • Itaalia kuulutab Austria-Ungarile sõja

    Sel aastal liitub Itaalia Antandiga

  • Vanematekogu komisjoni moodustamine Eesti iseseisvusmanifesti teksti koostamiseks

  • Period: to

    Verduni lahing

    Hukkus kokku rohkem kui 1,2 mln inimest. Lahing läänerindel.

  • Brussilovi läbimurre

    Edelarinne liikus 550km lääne suunas
  • Period: to

    Somme'i lahing

    Antandi pool kasutas esimest korda tanki. Hukkunuid üle 1,2 mln inimese. Lahing läänerindel.

  • Esimese päevakäsu allkirjastamine ning Eesti diviisi formeerimise alustamine

    1. aasta suvel taotles Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee Venemaa sõjaväevõimudelt luba 1. Eesti jalaväediviisi formeerimiseks. Luba saadi alles detsembris. Nii õnnestus Eestisse koondada tuhandeid mööda Venemaad ja rinnet laiali pillutatud Eesti sõjaväelasi.

  • Veebruarirevolutsioon

    Venemaal kukutati tsaarivõim ja loodi ajutine valitsus.

  • Antandi poolel tuleb sõtta USA

  • Petrograadi meeldeavaldus

    40000 osalejaga eestlaste meeleavaldus, millega nõuti Venemaa Vabariigi Ajutiselt Valitsuselt autonoomiat

  • Eesti sai Venemaalt suhtelise autonoomia

    Eesti sai oma tegemistes enamjaolt iseseisvaks, kuid kuulus endiselt Venemaa koosseisu. Selle alusel liideti Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu eestikeelse elanikkonnaga osa. Ühtlasi loodi kubermangu komissari Jaan Poska juurde nõuandva organina Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu.

  • Bukaresti rahu

    Saksamaa sõlmis Rumeeniaga. Idarindel vallutatud alad jäid Saksamaale.

  • Saksa okupatsiooni algus Eestis

    Sügisel 1917 vallutasid Sakslased suurejoonelise meredessandiga Eesti

  • Omakaitse asutamiskoosolek Tallinnas

    1. septembril 1917 (vkj) toimus Tallinnas Omakaitse asutamiskoosolek, kus oli esindatud 76 organisatsiooni ja asutust. Omakaitse ülesandeks sai korra hoidmine linnades koostöös kohaliku miilitsa ja politseiga ning sõjaväelaste järjest sageneva marodöörluse ning muude avalike korrarikkumiste ohjeldamine.

  • Oktoobrirevolutsioon

    Venemaal tulid võimule enamlased (kommunism).

  • Brest-Litovski rahulepingu tühistamine

    Lenini juhitud Venemaa otsustas Eesti ja Läti alad taas enda külge liita.
  • Period: to

    Eesti Maapäeva liikmete volituste lõpetamine ja Eesti Maavalitsuselt võimu äravõtmine

    1. novembril (2. detsembril ukj) kuulutas Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee Eesti Maapäeva liikmete volitused lõppenuks ja 20. novembril (3. detsembril ukj) võtsid komitee esindajad, Konstantin Pätsi juhitud Eesti Maavalitsuselt võimu jõuga üle. Eesti rahvuslikud poliitikud pidid edaspidi tegutsema illegaalselt ja peamiseks koostööorganiks oli Maapäeva Vanematekogu, kuhu kuulusid tähtsamad poliitikud.
  • Period: to

    Asutava kogu valimised ja sõjaseisukorra väljakuulutamine

    Omariiklust pooldavad erakonnad said suurema osa häältest. Pettunud enamlased katkestasid valimised. Kõiki eelnenud asjaolusid tõlgendas Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee balti aadli ning eesti kodanluse vandenõuna Nõukogude võimu vastu ning kehtestas 10. veebruaris 1918 Eesti linnades sõjaseisukorra. Ühtlasi kuulutati kogu aadliseisus lindpriideks ja arreteeriti umbes 800 mõisnikku.

  • Kuulutati välja Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele

    Ostustati kasutada olukorda, kus Vene väed olid lahkunud, kuid Saksa omad polnud veel kohale jõudnud. Eesti kuulutati manifestiga iseseisvaks riigiks.

  • Eesti Vabariigi väljakuulutamine

    Eestimaa Päästekomitee nimetas ametisse 13-liikmelise Eesti Ajutise Valitsuse. Ajutise Valitsuse eesotsa (ministrite nõukogu esimeheks) nimetati Konstantin Päts. Valitsuskoalitsioonis osalesid Maaliit, Eesti Demokraatlik Erakond, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei ja Tööerakond. Valitsus pidas oma esimese istungi.

  • Brest-Litovski rahuleping

    Selle rahuga väljub Venemaa sõjast. Venemaa loovutab Saksamaale Eesti, Läti, Leedu, Soome, Poola ja suure osa Ukrainast.

  • Kogu Eestimaa langeb Saksamaa võimu alla

  • Esmakordselt tuli kokku Eesti Ajutine Maanõukogu (Eesti Maapäev)

  • Compiegne'i vaherahu, esimese maailmasõja lõpp

    Lõppes sõjategevus läänerindel

  • Üleandmise leping Weimari vabariigi ja Eesti vahel

    1. novembrist alates juhib Eesti aladel tegevust Eesti Valitsus.

  • Narva lahing

    Lahingu käigus vallutas Punaarmee Narva ja Jaanilinna.
  • Period: to

    Vabadussõda

    Eesti Võitis sõja ning sai nii Venemaalt kui ka rahvusvaheliselt kogukonnalt iseseisvuse tunnustuse.
  • Period: to

    Weimari vabariik

    Esimene demokraatlik Saksa riik. Seal lokkas hüperinflatsioon ja riik oli suhteliselt võimetu.
  • Period: to

    Landesveeri sõda

    Eestlased võitsid. Selle lahingu tulemusena baltisakslaste maine langes Eestis.
  • Period: to

    Võnnu lahing

    Eestlased panid baltisakslaste väed taganema

  • Versailles rahu sõlmimine

  • Relvarahu Eesti ja Venemaa vahel

  • Tartu rahu

    Venemaa ja Eesti tunnustasid kumbki üksteise olemasolu; Venemaa maksis Eestile 11,6t kulda; lepiti kokku ametlikud riigipiirid; Venemaa eestlased said tulla Eestisse kodakondsust taotlema; sõjareparatsioone ei maksa kumbki osapool.

  • Eesti võetakse Rahvasteliitu

  • USA tunnustab Eesti iseseisvust

  • Detsembrimäss

    Nõukogude Venemaast oli samal aastal saanud NSVL ja kommunistid püüdsid Eestit endale saada, koondades punaarmee Narva taha ja oodates kutsuvat telegrammi. Selle sündmuse tagajärjel satub Eesti poliitikas põlu alla Eestimaa Kommunistlik partei, kes oli mässu juhtinud.

  • Suure depressiooni algus (must neljapäev)

    Toimus suur börsikrahh, millele järgnes panganduskriis. Põhjusteks veel ületootmine ja -pakkumine, vead rahapoliitikas ja rahvusvahelised kaubanduspiirangud (tollid, impordipiirnagud).
  • Period: to

    Referendum

    Kiideti heaks vabadussõjalaste poolt koostatud põhiseaduse muudatused seoses suure võimuga riigipea ametikoha loomisega.

  • Eesti Vabariigi põhiseadus 1934

    Presidentaalne põhiseadus asendas parlamentaarse. Riigivanema institutsioon lahutati Vabariigi Valitsuse juhi omast.

  • 1934. aasta riigipööre

    Konstati Päts, Johan Laidoner ja August Rei viisid läbi sõjalise riigipöörde, mille käigus arreteeriti Andres Larkat toetanud vapside (vabadussõjalaste) juhte. Päts nimetas põhiseadust rikkudes Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks ning peatas oma dekreediga riigivanema ja riigikogu valimiste protsessi.
  • Period: to

    Vaikiv ajastu Eestis

    Periood, mil Konstatin Päts lootis Eesti Vabariigi "terveks ravida". Valitses Pätsi autoritaarne diktatuur.

  • Rahvuskogu

    Rahvuskogu üldkoosolek võttis vastu põhiseaduse 28. juulil 1937 ning selle elluviimiseks vajalikke seadusi, nt Vabariigi presidendi valimise seadus.

  • Eesti Vabariigi 1938. aasta põhiseadus

    Viimame põhiseaduse muudatis enne 1991. aastat. Uue põhiseaduse järgi oli Eesti Vabariik rahvavalitsuslikul alusel valitsetav vabariik.

  • Esimese riigivolikogu valimised

    Parlament oli põhiseadise alusrl muudetid kahekojaliseks ning riigivolikogu oli alamkoda, mis koosnes 80 liikmest.

  • Eesti Vabariigi esimene president Konstatin Päts

    Enam polnud riigivanema amerikohta (mis hõlmas valitsusjuhi ja riigipea rolli), vaid president ja valitsusjuht olid eraldi.