Eelärkamisaeg ja ärkamisaeg

By 44llerim
  • Period: to

    Otto Wilhelm Masingu eluaeg

  • Eestikeelne aabits

    Otto Wilhelm Masingu esimene suurem teos.
  • Period: to

    Friedrich Reinhold Kreutzwaldi eluaeg

  • Tartu Maa Rahwa Näddalileht

    Tartu Maa Rahwa Näddalileht
    Ajaleht, mis ilmus 1806. aastal. Lehte andsid välja Gustav Oldekop ja Johann Philipp von Roth (Põlva ja Kanepi kirikuõpetajad
  • Period: to

    Johann Voldemar Jannseni eluaeg

  • Marahwa Näddala- Leht

    See oli eesti ajakirjanduse algusperioodi kõige silmapaistvaim väljaanne, välja antud Otto Wilhelm Masingi poolt. See on andnud eesti ajakirjandusele tugeva aluse.

  • Õpetatud Eesti Selts

    Friedrich Robert Faehlmanni idee kohaselt loodud selts. Selle seltsi eesmärgiks oli "edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning eestlaste asustatud maast".

  • "Kalevipoja" algidee

    ÕESi liikmed, eesotsas Faehlmanniga alustasid Kalevipoja kui eepose kujundamisega
  • Period: to

    Jakob Hurda eluaeg

  • "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on"

    "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on"
    Friedrich Reinhold Kreutzwald avaldas esimese eestikeelse illustreeritud populaarteadusliku ajakirja, mis ilmus kord kuus.

  • Pärnu "Perno" Postimehe asutamine

    1. juunil 1857 ilmus Johann Voldemar Jannseni esimene number ajalehest Perno Postimees. Leht muutus oluliseks osaks Eesti rahvuslikul ärkamisajal. Ajaleht ilmub ka tänapäeval, kuid teise nime all.
  • Period: to

    Uute rahvuslike keskuste tekkimine

    Uued rahvuslikud keskused suhtlesid omavahel, et arendada Eesti ärkamisaja ideid ja tegemisi. Pandi alus esimestele suurtele rahvuslikele ettevõtmistele.

  • Palvekirjade kampaania

    Massiline Viljandimaa talupoegade palvekirjade saatmine tõi Johann Köleri otsusel kokku Adam ja Peeter Petersoni, kes kirjutasid kokku esimese eestlaste nõudmisi kokku võtva dokumendi. Dokument saadeti Peterburi, kuid võimude käsul vahistati Petersonid ja kirja sisu ei jõudnud tulemusteni.

  • Eesti Postimehe loomine

    Eesti Postimehe loomine
    Eesti Postimees muutus populaarsemaks kui Perno Postimees.

  • Vanemuise ja Estonia asutamine

    Asutati laulu- ja mänguseltsid Vanemuine Tartusse ning Estonia Tallinnasse. Seltside abil arendati Eesti rahvusliku ärkamisaja ideid ja tegutseti ühtsuse nimel.

  • Esimene Eesti üldlaulupidu

    Esimene Eesti üldlaulupidu
    1. aastal toimus Johann Voldemar Jannseni eestvedamisel Tartus esimene üldlaulupidu. Pidu toimus viimasel hetkel, kuid lauljad ja koorid suutsid oma heade repertuaaridega peo lõpuni viia, tuues eestlastes ühtset rahvuslikku tunnet.

  • Eesti Kirjameeste seltsi (EKmS) asutamine

    Eesti Kirjameeste seltsi (EKmS) asutamine
    Seltsi president oli Jakob Hurt ning asepresident F.R.Kreutzwald. EKmS-i põhiülesandeks oli eesti keele ja rahvaluuleteaduse edendamine ning rahvale vajalike raamatute koostamine ja trükkitoimetamine.

  • Ajaleht Sakala

    Ajaleht Sakala
    Sakala oli poliitiline ajaleht võrreldes Eesti Postimehega. See kutsus rahvast oma õiguste eest seisma. Lehe autor Carl Robert Jakobson rõhutas just tol ajal õhus olevat poliitikat, mille tõttu tuli ka suur edu.
  • Period: to

    Venestuse alguse positiivsed küljed Eesti kultuurile

    Eestlased panid venelasi arvama, et nad on nõus vene riigikorraga, kuid eestlased olid muutumas moodsaks rahvaks ja ainult näitasid välja oma soosivat suhtumist olukorda. Venestus tõrjus välja saksastumisesoovi ja tõstis rahvuslike ideede konkurentsi. Eestlaste käitumine ja tegevus pani Venemaad muutma õigussüsteemi ja poliitilisi korraldusi, mis muutus Eestit modernsemaks.
  • Period: to

    Venestuse alguse negatiivsed küljed Eesti kultuurile

    1. aastal muutus kohalik koolivõrk Vene haridusministeeriumi käsu järgi Venemaaga sobivaks. 1887. aastal kehtestati õppekeeleks Eestis vene keel. Venestati Tartu Ülikool, suleti koole, mis keeldusid venekeelsest õppest. Suruti peale vene õigeusku. Palju sai kannatada tolleaegne ajakirjandus.

  • Rahvusliku liikumise lõhenemine

    Hurda ja Jakobsoni suhted kasvasid väga tuliseks, mis viis EKmS-i lõhenemiseni. Inimesed võtsid pooli kahe mehe pooldamises. Jakobsoni surmaga 1882. aastal tahtis Hurt lepitust Jakobsoni pooldajatega, kuid see jäi katki. Toimusid väljaviskamised rahvusseltsidest ning rahvuslik liikumine jäi tahaplaanile

  • Eestlaste suur märgukiri

    Eestlased kirjutasid keiser Aleksander III- le kirja oma soovidega, tahtes eestlaste ja sakslaste võrdset esindatust omavalitsuses, teoorjuse lõplikku kaotamist ja Eesti rahvuskubermangude moodustamist.

  • Ajaleht Olevik

    Ajaleht Olevik
    1881.aastal Ado Grenzsteini poolt ilmunud ajaleht Olevik oli sellel ajal hoidnud rahvuslikku joont ning oli üks kvaliteetsemaid ja paremate kaastöölistega leht Eestis.

  • Eesti riigilipu teke

    1. aastal lõid Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed omale enda lipu, sinise, musta ja valgega. Aja jooksul tunnistas rahvas seltsi lipuvärvid eesti rahvusvärvideks ja 1920. aastatel sai see Eesti riigilipuks.

  • Rahvaluule suurkogumine

    1. aastal alustas Jakob Hurt suure, üle-eestilise rahvaluule kogumisega. Ta kutsus eestlasi saatma talle võimalikult palju suulist vanavara (luulet, laule, jutte jms). Rahvaluulet tuli üle kogu Eesti kokku ning kõikide materjalide koguhulk ulatus 100 000 de leheküljeni. See aitas raskel venestamise ajal hoida eneseväärikust ja usku paremasse Eestisse.

  • Spordiselts Kalev

    Aastal 1901 asutati spordiselts Kalev, sellele aitasid kaasa noored ja aktiivsed eestlased, kes asusid elama Tallinna.

  • Ajaleht Teataja

    Ajaleht Teataja
    1. aastal noore advokaadi Konstatin Pätsi toimetamisel tuli uus ajaleht Teataja, sellele aitasid kaasa tsensuuri nõrgenemine Vene impeeriumis ja võimude lootus, et Päts hakkab tegema riigitruud ja venemeelset lehte. Kuigi see ei läinud nii.

  • Eesti esimene ühispank

    1. aastal alustas Eestis tegevust esimene ühispank Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisus.

  • 1905. aasta revolutsioon

    Eestlaste mõju revolutsiooni: 1905. aasta jaanuaris algasid Eestis streigid. Kevadel ja suvel nõuti eesti seltside algatusel valitsuselt oma nõudmiste kompenseerimist. Oktoobris aga puhkesid rahutused ning Tallinnas toimus suur rahvakoosolek, mille käigus suri tulistamiste käigus 90 inimest. 17. oktoobril kirjutas Nikolai II alla manifestile, millega andis ta rahvale kodanikuvabadused.

  • Lootus emakeelsete koolidele

    1. aastal pärast revolutsiooni leevenes venestussurve, kui keskvõim lubas avada emakeelseid erakoole.

  • 1905. aasta revolutsiooni lõpp

    Eestlased saavutasid Riigiduuma valimistel (ülevenemaalisel rahvaesindusel) edu ehk üle poole kohtadest. Kuid Nikolai II otsusel saadeti see laiali ning ärkamisaja suurkuju Jaan Tõnisson saadeti vanglasse. Taastati tsensuur ja eesti ajakirjandus langes surve alla. Eestile oli revolutsioon ka kasuks, sest see suurendas eesti keele õiguseid ja andis kogemuse poliitilises võitluses ning organiseerituses.

  • Vanamuise seltsi uus maja

    1906.aastal avati Tartus Vanemuise seltsi uus uhke maja, selle autoriks oli tuntud Soome arhitekt Armas Lindgren.

  • Eesti Rahva Muuseumi asutamine

    1. aastal asutati Tartusse Jakob Hurda mälestuseks Eesti Rahva Muuseum, selle ülesandeks oli vanavara kogumine.

  • Eesti esimene piimaühistu

    1. aastal alustas Imaveres tegevust esimene eesti piimaühistu.