Ajaloo ajajoon

  • Franz Ferdinandi atentaat (28. juuni 1914)

    Franz Ferdinandi atentaat (28. juuni 1914)
    Olulisus: Austria ertshertsog Franz Ferdinandi mõrv Serbias oli ajend Esimese maailmasõja puhkemiseks
  • Esimese maailmasõja algus (28. juuli 1914)

    Olulisus: Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja, sest Serbia ei nõustunud ultimaatumi tingimustega nõustuma, käivitades Esimese maailmasõja.
  • Saksamaa kuulutab sõja Venemaale (1. august 1914)

    Olulisus: Venemaa ja Saksamaa vastasseis viis lahinguteni idarindel, mõjutades ka Baltikumi ja Eesti territooriume.
  • Saksamaa kuulutab sõja Prantsusmaale (3. august 1914)

    Olulisus: Saksamaa rünnak Prantsusmaale tõi kaasa läänerinde stabiliseerumise ja kaevikusõja
  • Saksamaa tungib Belgiasse (4. august 1914)

    Olulisus: Saksamaa sissetung neutraalsesse Belgiasse viis Suurbritannia sõtta astumiseni.
  • Period: to

    Tannenbergi lahing (26.–30. august 1914)

    Olulisus: Suur Saksa võit Venemaa üle, mis kinnitas Saksamaa ülemvõimu idarindel.
  • Ypres'i lahing läänerindel (22. aprill 1915)

    Ypres'i lahing läänerindel (22. aprill 1915)
    Sakslased kasutasid Ypres'i lahingus mürkgaasi
  • Gallipoli dessant (25. aprill 1915)

    Gallipoli dessant (25. aprill 1915)
    Olulisus: Liitlaste ebaõnnestunud katse vallutada Türgit, mis pikendas sõda ja põhjustas suuri kaotusi.
  • Lusitania uputamine (7. mai 1915)

    Lusitania uputamine (7. mai 1915)
    Olulisus: Saksa allveelaev uputas Briti reisilaeva, mõjutades USA avalikku arvamust sõtta astumise osas.
  • Serbia langemine Balkani rindel (14. oktoober 1915)

    Saksamaa, Austria-Ungari ja Bulgaaria vallutasid sügisel kogu Serbia.
  • Period: to

    Verduni lahing (21. veebruar – 18. detsember 1916)

    Olulisus: Üks verisemaid lahinguid läänerindel, sümboliseerides Esimese maailmasõja kulukust ja rasket olukorda mõlemal poolel.
  • Period: to

    Somme'i lahing (1. juuli – 18. november 1916)

    Olulisus: Suur Briti ja Prantsuse pealetung, mis tõi kaasa tohutud kaotused ja vähesed territoriaalsed võidud.
  • Venemaa veebruarirevolutsioon (8. märts 1917)

    Venemaa veebruarirevolutsioon (8. märts 1917)
    Kukutati Venemaal Nikolai II Romanov- selle sündmusega lõppes üle 300 aasta kestnud Romanovite valitsemisaeg Venemaal.
  • USA astub sõtta (6. aprill 1917)

    Olulisus: USA liitumine sõjaga tõi liitlasvägedele värsked jõud ja ressursid, kallutades sõja tasakaalu nende kasuks.
  • Oktoobrirevolutsioon Venemaal (25.oktoober 1917)

    Oktoobrirevolutsioon Venemaal (25.oktoober 1917)
    Olulisus: Bolshevikud haarasid võimu Venemaal, mis viis Vene tsaaririigi lõpu ja kommunistliku riigi tekkimiseni.
  • Saksa okupatsioon Eestis (1918)

    Olulisus: Saksamaa okupeeris Eesti, mis lõppes pärast Esimese maailmasõja lõppu ja Eesti Vabariigi iseseisvumist.
  • Saksa okupatsiooni lõpp Eestis (november 1918)

    Olulisus: Saksa väed lahkusid Eestist, võimaldades Eesti Vabariigil iseseisvust.
  • Eesti Vabariigi väljakuulutamine (24. veebruar 1918)

    Eesti Vabariigi väljakuulutamine (24. veebruar 1918)
    Olulisus: Eesti kuulutas end iseseisvaks, mis oli oluline samm rahvusliku enesemääramise suunas.
  • Brest-Litovski rahu (3. märts 1918)

    Brest-Litovski rahu (3. märts 1918)
    Olulisus: Venemaa sõlmis Saksamaaga rahu, lõpetades sõjategevuse idarindel ja võimaldades Saksamaal keskenduda läänerindele.
  • Period: to

    Saksa kevadpealetung (21. märts – 18. juuli 1918)

    Olulisus: Saksamaa viimane suurem pealetung läänerindel, mis ebaõnnestus liitlasvägede vastupealetungi tõttu.
  • Weimari Vabariigi moodustamine (9. november 1918)

    Weimari Vabariigi moodustamine (9. november 1918)
    Olulisus: Saksamaal kehtestati demokraatlik vabariik, mis pidi toime tulema Esimese maailmasõja järgsete raskustega.
  • Esimese maailmasõja lõpp (11. november 1918)

    Esimese maailmasõja lõpp (11. november 1918)
    Olulisus: Saksamaa kapituleerus, lõpetades Esimese maailmasõja ja alustades rahuläbirääkimisi.
  • Eesti Vabadussõja algus (28. november 1918)

    Eesti Vabadussõja algus (28. november 1918)
    Olulisus: Sõda Eesti iseseisvuse kaitsmiseks ja Nõukogude Venemaa ning Saksa Landeswehri vastu.
  • Paju lahing (31. jaanuar 1919)

    Paju lahing (31. jaanuar 1919)
    Olulisus: Eesti vägede võit Landeswehri üle, mis oli oluline võit Eesti Vabadussõjas.
  • Period: to

    Eesti Asutava Kogu valimised (5.–7. aprill 1919)

    Olulisus: Esimene demokraatlikult valitud parlament Eestis, mis pani aluse riigi seadusandlikule tegevusele.
  • Eesti Asutava Kogu esimene istung (23. aprill 1919)

    Eesti Asutava Kogu esimene istung (23. aprill 1919)
    Olulisus: Asutav Kogu alustas tööd, et luua Eesti Vabariigi seadusandlik raamistik.
  • Period: to

    Landeswehri sõda (5. juuni 1919 - 3. juuli 1919

    Landesveeri sõda ehk Landeswehri sõda oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev väekoondis Landeswehr (saksa keeles Maavägi).
  • Versailles' rahu sõlmimine (28. juuni 1919)

    Versailles' rahu sõlmimine (28. juuni 1919)
    Olulisus: Rahuleping lõpetas ametlikult Esimese maailmasõja, kehtestades ranged tingimused Saksamaale ja muutes Euroopa kaarti.
  • Rahvasteliidu asutamine (10. jaanuar 1920)

    Rahvasteliidu asutamine (10. jaanuar 1920)
    Olulisus: Rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk oli edendada rahvusvahelist koostööd ja säilitada rahu.
  • Eesti Vabadussõja võit (2. veebruar 1920)

    Eesti Vabadussõja võit (2. veebruar 1920)
    Olulisus: Eesti saavutas sõjalise võidu ja kindlustas oma iseseisvuse.
  • Tartu rahu (2. veebruar 1920)

    Tartu rahu (2. veebruar 1920)
    Olulisus: Rahuleping Nõukogude Venemaaga, millega Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust, said paika Eesti ja Nõukogude Venemaa piirid ning eesti sai ligikaudu 11 tonni kulda venemaalt
  • Eesti Vabariigi põhiseaduse vastuvõtmine (15. juuni 1920)

    Eesti Vabariigi põhiseaduse vastuvõtmine (15. juuni 1920)
    Olulisus: Eesti sai oma esimese põhiseaduse, mis määras kindlaks riigi valitsemise alused ja kodanike õigused.
  • Eesti liitumine Rahvasteliiduga (22. september 1921)

    Olulisus: Eesti liitus rahvusvahelise organisatsiooniga, tugevdades oma positsiooni rahvusvahelisel areenil.
  • Tartu Ülikooli autonoomia taastamine (1925)

    Tartu Ülikooli autonoomia taastamine (1925)
    Olulisus: Taastati Tartu Ülikooli autonoomia, mis oli oluline samm Eesti hariduse ja teaduse edendamisel.
  • Locarno leping (16. oktoober 1925)

    Locarno leping (16. oktoober 1925)
    Olulisus: Euroopa riigid sõlmisid Locarno lepingu, millega tagati Saksamaa läänepiiride puutumatus ja kindlustati rahu Euroopa lääneosas.
  • Nõukogude Liidu esimese viisaastakuplaani algus (1928)

    Olulisus: see tähendas Nõukogude Liidu intensiivset industrialiseerimist ja kollektiviseerimist, mis mõjutas kogu regiooni, sealhulgas Eestit.
  • Eesti krooni kehtestamine (1.jaanuar 1928)

    Eesti krooni kehtestamine (1.jaanuar 1928)
    Olulisus: Eesti sai oma valuuta, mis aitas tugevdada majandust ja rahvuslikku identiteeti.
  • Period: to

    Suur depressioon (1929–1939)

    Olulisus: Maailmamajanduse suurim kriis, mis mõjutas sügavalt kõiki riike, sealhulgas Eestit.
  • Adolf Hitleri võimuletulek (30. jaanuar 1933)

    Adolf Hitleri võimuletulek (30. jaanuar 1933)
    Olulisus: Hitleri nimetamine Saksamaa kantsleriks tõi kaasa Natsi-Saksamaa tekke ja autoritaarse režiimi kehtestamise.
  • Pätsi riigipööre (12. märts 1934)

    Pätsi riigipööre (12. märts 1934)
    Olulisus: Konstantin Päts korraldas riigipöörde, peatades demokraatliku valitsemise ja kehtestades autoritaarse režiimi.
  • Rahvasteliidu sanktsioonid Itaalia vastu (1935)

    Olulisus: Rahvasteliit kehtestas sanktsioonid Itaalia vastu Etioopia sissetungi tõttu, näidates organisatsiooni piiratud mõjuvõimu.
  • Saksamaa Reini piirkonna militariseerimine (7. märts 1936)

    Saksamaa Reini piirkonna militariseerimine (7. märts 1936)
    Olulisus: Saksamaa rikkus Versailles' rahulepingut, saates väed demilitariseeritud tsooni, mis suurendas pingeid Euroopas.
  • Hispaania kodusõja algus (17. juuli 1936)

    Hispaania kodusõja algus (17. juuli 1936)
    Olulisus: Konflikt demokraatlike jõudude ja fašistlike natsionalistide vahel, mis peegeldas Euroopa kasvavat poliitilist polariseerumist.
  • Konstantin Pätsi presidendiks valimine (24. aprill 1938)

    Konstantin Pätsi presidendiks valimine (24. aprill 1938)
    Olulisus: Konstantin Päts valiti Eesti presidendiks, mis kinnitas tema autoritaarset võimu.
  • Müncheni kokkulepe (30. september 1938)

    Müncheni kokkulepe (30. september 1938)
    Olulisus: Saksamaa annekteeris Austria, laiendades oma territooriumi ja näidates Hitleri laienemisplaane.
  • Molotovi-Ribbentropi pakt (23. august 1939)

    Molotovi-Ribbentropi pakt (23. august 1939)
    Olulisus: Nõukogude Liit ja Saksamaa sõlmisid mittekallaletungilepingu, mille salaprotokollid jagasid Ida-Euroopa mõjusfäärideks.
  • Poola ründamine Saksamaa poolt (1. september 1939)

    Olulisus: Saksamaa sissetung Poolasse tähistas Teise maailmasõja algust.
  • Teise maailmasõja algus (1. september 1939)

    Teise maailmasõja algus (1. september 1939)
    Olulisus: Saksamaa ründas Poolat, alustades Teist maailmasõda.
  • Nõukogude Liidu sissetung Poolasse (17. september 1939)

    Nõukogude Liidu sissetung Poolasse (17. september 1939)
    Olulisus: Nõukogude Liit okupeeris Ida-Poola Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokolli alusel.
  • Eesti baaside leping Nõukogude Liiduga (28. september 1939)

    Eesti baaside leping Nõukogude Liiduga (28. september 1939)
    Olulisus: Eesti oli sunnitud sõlmima baaside lepingu, mis lubas Nõukogude Liidu vägedel Eesti territooriumile tulla.
  • Talvesõja algus (30. november 1939)

    Talvesõja algus (30. november 1939)
    Olulisus: Nõukogude Liit ründas Soomet, püüdes laiendada oma territooriumi ja kindlustada oma positsiooni.
  • Eesti Vabariigi valitsuse põgenemine Soome (1940)

    Olulisus: Eesti Vabariigi valitsus põgenes Nõukogude okupatsiooni eest Soome, jätkates tegevust eksiilis.
  • Eesti liitumine NSV Liiduga (6. august 1940)

    Eesti liitumine NSV Liiduga (6. august 1940)
    Olulisus: Eesti inkorporeeriti Nõukogude Liidu koosseisu, kaotades iseseisvuse.