-
Vietnami sõda - Indo-Hiina sõda
Vietnam oli olnud Prantsusmaa koloonia. Teise maailmasõja ajal oli Vietnam Jaapani võimu all. 2. septembril 1945 kuulutas vietnami kommunistide juht Hồ Chí Minh välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Prantsusmaa seda riiki ei tunnustanud, järgnes Indo-Hiina sõda 1946-1954: Indo-Hiina sõja tulemusel jagati Vietnam kaheks mööda 17. paralleeli:
Põhja-Vietnam ehk Vietnami Demokraatlik Vabariik ja Lõuna-Vietnam ehk Vietnami Vabariik. Prantsuse vägesid hakas asendama USA armee. -
Berliini blokaad
Berliini blokaadBerliini blokaad oli üks esimesi suurimaid kriise Külma sõja ajal, mis algas 24.06.1948 ning kestis kuni 12.05.1949. Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform tänu millele ei saanud NSVL Lääne-Berliini majanduslikult endaga siduda. Blokaad tekitas Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonides Saksa DV. Seda sündmust loetakse Külma sõja alguseks. -
Korea sõda
Korea sõda Korea sõda oli relvastatud konflikt Korea Vabariigi ja Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vahel, mis kestis kuni 27. juulini 1953. aastal. KV toetas sõjas USA, KRV toetasid Hiina ja NSVL. Sõda puhkes, kuna väidetavalt olid Lõuna-Korea väed ületanud 38. paralleeli riigipiiri ja alustanud agressiooni. Oktoobris liitus sõjaga ka Hiina. Kolm aastat kestnud sõda tõi meeletult ohvreid, Koread jäid endiselt lahutatuks. Loodi demilitariseeritud tsoon. Vaherahu on tänaseni sõlmimata. -
Ungari revolutsioon
Ungari revolutsioon oli rahvuslik vastuhakk nõukogudemeelsele, kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi poliitikale. Ülestõus kestis 10. novembrini 1956. aastal. Ülestõus algas tudengite meeleavaldusega, milles osalejad marssisid läbi Budapesti südame parlamendihoone juurde. Ungarlased kukutasid valitsuse, küll aga hakatas NSVL kriisi lämmatama. Peagi marssisid Ungari linnades Nõukogude väed. Ungarlaste vastupanu lõppes 10. novembril. Sellele järgnes NSVL-i tagakiusamiste laine. -
Suessi kriis
Suessi kriisi dokumentaal (BBC)Suessi kriis oli sõjaväeline rünnak Egiptusele Suurbritannia, Prantsusmaa ja Iisraeli poolt. Konflikt tekkis peale Egiptuse otsust natsionaliseerida Suessi kanali piirkond, kuna USA ja Inglismaa keeldusid lanu andmast Assuani elektrijaama ehitamiseks Niiluse jõele. Sündmustesse sekkunud ÜRO nõudel sõlmiti vaherahu. 1958 aastal sai Suessi kanalist Egiptuse omand. Sõja tulemusena nõrgenes SB ja PR osatähtsus regioonis USA ja NSVL-i mõju. -
Berliini müür
Berliini müürBerliini müür oli betoonist bariäär, mis kuni 9. novembrini 1989. aastal eraldas Lääne-Berliini Saksamaa DV-st. Esialgse müüri ehitasid 1961. aastal Saksa DV Rahvaarmee sõdurid, piirivalve ja politseiüksused, et takistada massilist idasakslaste põgenemist Läände. Saksa DV elanike põgenemine oli põhjustatud sotsialismi juurutamisest Saksamaa DV-s ja selle negatiivsest mõjust. Alles 1980. aastate lõpupoole, kui sovetiimpeerium hakkas juba lagunema, leevendati Ida-Saksamaal piirikeeldu. -
Kuuba kriis
Kuuba kriisi dokumentaal1962. aastal USA-le edutult lõppenud katse Kuuba diktaatori Fidel Castro kukutamiseks käivitas nii NSVL-is kui ka USAs võidu tuumarelvastumise. NSVL paigutas oma tuumaseadelsidsed Kuubale, USA aga Suurbritanniasse. Selle tulemusena olid mõlemad riigid üksteise laskeraadiuses. USA kehtestas Kuubale ka sõjalise garantiini. Peale 13 päeva kestnud pingeid jõudsid riigid kokkuleppele ja eemaldasid oma lahingvalmis tuumarelvad positsioonidelt ja usa lõpetas blokaadi. -
Vietnami sõda
Vietnami sõda: Vietnami sõda toimus 1964-1973 aastal kahe Vietnami vahel, keda toetasid omakorda NSVL ja USA. Sõja ajendiks oli väidetavalt kahe Põhja-Vietnami aluse rünnak USA sõjalaevastikule. PV-d toetas sõjas NSVL ja Vietkongid, LV-d toetas sõjas USA. Vietnami sõda oli väga julm. Heideti rohkem pomme kui II MS-s, kasutati keemiarelvi, napaplmi jne. 1973. aastal sõlmiti küll vaherahu, kuid see oli üürike. Lõplikult lahenes konflikt 1975. aastal kahe Vietnami ühendamisega. -
Praha kevad
Praha kevad oli liberaliseerimisperiood Tšehhoslovakkias 1968. aasta jaanuarist augustini. Ungari kommunistlik partei alustas nn "inimnäolise sotsialismi" suunas liikumist tehes selleks reforme, muuhulgas lõpetati tsensuur, kuid ei lahkutud VLO-st. Tehtud reformid ei meeldinud aga Sotsialismileeri juhtidele ning nähti ohtu sündmuste võimalikus edasikandumises teistesse riikidesse. Selle tõttu saadeti Tšehhoslovakkiasse väed sisse, ülestõusu maha suruma. See õõnestas veelgi NSVL-i jalgealust.
